Blog: Eesti, kui kvaliteetne partner brittidele

Kui Neinar adjutandiga oksjonile jõudis, olid tunnid Londonis juba alanud.

Eesti-Briti ühiskonverents finantssektori innovatsiooni teemal? Kõlab nagu … väike ääremaaüritus. Kuid selline üritus tõepoolest toimus ja ääremaaüritus ei olnud see üldsegi. 30. oktoobril toimus Londonis konverents, kus teemaks oli innovatsioon finantssektoris.

Tuleb tunnistada, et see üritus tõmbas mõtte väga hoogsalt käima ning seetõttu mõningase mõtete marineerimise järel otsustasin mõned huvitavamad punktid ka kirja panna.

1. Väga tugev seltskond

Kui ürituse peakorraldaja oli Finance Estonia klaster Eestist, siis kohal oli väga palju britte ning ka enamus arutelupaneelides osalejatest olid britid. Ja väga teravaid britte oli kohal, näiteks esimeses paneelis osalesid ka Rohan Silva (kes on Entrepreneur in Residence Index Venture’s), lordmeer Alderman Roger Gifford ja tugeva finantstaustaga Nasir Zubairi. Tekkis väga huvitav diskussioon finantssektori tuleviku suhtes, teemad Bitcoinist kuni regulatsioonideni, mis kriisi järel on finantssektoris üks suuremaid innovatsiooni pidurdajaid.

Näiteks Bitcoini kohta tuli küsimus saalist (juurde ka huvitav kommentaar, et ka sel teemal üldse küsida tohib). Minu arvamus on, et Bitcoin võib olla midagi sarnast Napsterile – ehk liiga varajane, et 5.a. pärast turuvalitseja olla, kuid näen et alternatiivsed valuutad on kindlasti kasvamas. Kui üha rohkem äri toimub üle riigipiiride, miks peaks rahad vaid riikidega piiratud olema? Lordmeer ei olnud selle seisukohaga nõus, tema arvates on Bitcoini sarnased intstrumendid liiga virtuaalsed, et saaks suurt mahtu saada. Ma mõnevõrra provotseerivalt siis küsisin vastu – kas mitte nael ja euro ei ole ka virtuaalsed valuutad? Jah, nad on küll osaliselt tagatud, kuid siiski suures osas samamoodi virtuaalsed. See küsimus tekitas veidi altkulmu pilku.

Unknown

Ma järgmisel päeval läksin ühele cleantech konverentsile, kus näiteks ka väga hea esinejana Al Gore, kuid Finance Estonia üritus oli olnud eelnevalt sedavõrd teravate mõtetega, et tavapärasem tase tundus väga igav. Olen üsna kesine konverentsidel käija, sest teravat mõtet saab väga harva. Seda enam tekitab isiklikku elevust, kui suudetakse terav diskussioon kokku panna.

2. Lääs vs east suhtumise erinevus

Üks huvitavamaid tõdemusi, mis ma selle ürituse järel oma peast leidsin, oli järgmine. Kui britid rääkisid finantssektori innovatsiooni suunal väikestest muutustest, siis eestlased julgesid suurematest muutustest mõelda. Britid justkui eeldasid, et status quo püsib ja tekivad väikesed muutused, pangad on endiselt finantssektori keskmes ja juhivad mängu. Samas kui küsisin Transferwise’i asutajalt Taavet Hinrikuselt, millistes täpsemates finantsvaldkondades disruption saab 10.a. jooksul olema kõige suurem, siis tema arvas, et igal pool – väikesed ja paindlikud tegijad võtavad tehnoloogia abil turgu suurtelt. Ja muutused saavad olema väga suured. Olgu selleks siis varahaldus, maksed, investeerimine või ka laenamine. Täiesti nõus!

Unknown-1

Samamoodi avaldasid mitmed britid kiitust Linnar Viigi esinemise suhtes, kus ta vaatas IT-d kultuuriliselt palju laiemalt, kui tavaliselt kombeks.

Olen seda ka muu tööga seoses näinud – Lääne-Euroopa on olnud nii pikalt staatilises heaolus, et nad sageli ei suuda näha ja seetõttu ka teostada suuri muutusi. Eks loomulikult on sellist seisukohta väga julge omada arenevast väikeriigist Euroopa servalt. Ma arvan, et paljudes sektorites on põhjust Euroopale alt üles vaadata (näiteks traditsiooniline tööstus), kuid kui võtame kasvõi IT, siis võime end juba võrdväärsete partneritena võtta. Või isegi rohkem. Ma arvan, et eelneva tõttu on just Eesti jaoks üks võimalustest see, et olla väike ja paindlik testplatvorm, kus lääneriikides loodud tehnoloogiaid testida.

Näiteks ID-kaardi kohta tekkinud küsimusele ütles üks UK riigisektori IT-spetsialist, et nende seisukoht on siiski, et erasektor peaks selle lahendusega tulema ja riik mitte sekkuma. Tundub mulle üsna vale lahendus, sest britid ei ole isegi suutnud kokkuleppele saada, millise “numbriga” kodanikke tuvastada – selliselt on tugeva süsteemi tekkimine väga keeruline.

3. Asukoht super image

Lisaks osalejatele oli ka asukoht tugev – üritus toimus Level 39 ruumides, mis on suure joonega One Canada Square kõrghoone 39. korrusel selle aasta alguses linnapea Boris Johnsoni poolt avatud uute tehnoloogiate inkubaator/ärikiirendi, kus tehnoloogia ning ettevõtted kokku saavad. Sisu on alati olulisem, kuid sellises asukohas korraldamine võtab ka kindlasti palju töötunde ja kontakte.

4. Networking

Olles nüüd väga aus, olen ma üsna vilets networkija, süstemaatiline ja pidev võrgustiku arendamine – selles on tugevamaid inimesi. Küll aga arvan, et see on ka üks päris oluline probleem paljude Eesti ettevõtjate jaoks. Ärikeskkond on üha globaalsem ning nendel, kes välismaal töötanud või õppinud ei ole, puudub sageli ka piisavalt tugev võrgustik.

Siin tuleb tugevat kiitust avaldada Finance Estonia tegevjuhile Mae Hansenile – pikalt välismaal töötanuna ning väga avatud suhtlejana on ta ehitanud süstemaatiliselt väga tugeva võrgustiku üle maailma finantssektori. Ning peamiselt selle toel saigi see üritus toimuda, nii esinejate kui kuulajate kvaliteedi tõi jsut see kohale. Ning Eesti ettevõtjatele oli konverentsile järgnenud informaalne osa väga hea võimalus võrgu kasvatamiseks, mida paljud ka kasutasid.

Üllar Jaaksoo kirjutas Arengufondi mõtteraamatus, et Eesti ettevõtjad peaks rohkem selgu kokku panema ja välisturgudele koos minema, väga õige seisukoht. Kasutame neid tublisid inimesi, kes juba tugeva välisvõrgustiku on juba ehitanud ja proovime koos targemalt väljapoole minna.

Lõppu ütleks ühe mõtte, mille pärast üritust eravestluses ütles Eesti suursaadik Ühendkuningriigis Aino Lepik von Wiren: “Sel üritusel tuli tundmus, kui suure arengu on Eestist väljatulevad mõtted teinud viimase kümne aastaga”. Kindlasti mitte koht loorberitele jääda, kuid julgemalt maailma minna küll.

Kristjan Lepik

Vaata lisaks:
e-raamat üritusel osalejatega – väga huvitavaid mõtteid seal, soovitan lugeda.
ürituse fotod