Idufirmasid puudutavas seadusandluses plaanitakse uuendusi

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus sel teisipäeval Eesti Arengufondi ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja  esindajatega, et arutada võimalikke äriseadustiku muudatusi eesmärgiga laiendada idufirmade täiendava kapitali kaasamise võimalusi.

«Eestis on iduettevõtete loomine järjest populaarsem ning nii mõnigi neist on rahvusvaheliselt väga edukas. Seetõttu on oluline, et rahvusvaheliselt tugeva IT-mainega Eesti riik pakub omalt poolt õiguskeskkonna kujundamise kaudu iduettevõtete arenguks vajalikku tuge, » ütles justiitsminister Andres Anvelt.

«Lisaks ärgitavad seadusemuudatused meie edukatesse firmadesse investeerimist kodumaal, mitte ei pane neid lahkuma teistesse, investeeringuid õiguslikult soodustavatesse riikidesse.»

Eesti Arengufondi tegevjuhi Pirko Konsa sõnul on idufirmade arengut toetav seadusloome üks fondi tänavu korraldatud Arenguidee konkursi tulemusi.

«Idee Eesti äriseadustiku auditist ja muutused, mis võimaldavad alustavatel rahvusvahelise kasvuambitsiooniga ettevõtetel kiiresti kasvada ja investoreid kaasata, on esimene konkreetne tulemus, mis meil õnnestub koostöös justiitsiministeeriumi ja partneritega peagi reaalsuseks teha. Loodan, et see loob juurde ühe põhjuse idufirmadel Eesti oma emaettevõtete isamaaks valida,» selgitas Konsa.

Ühe küsimusena arutati kohtumisel osakapitali suurendamise ja vahetusvõlakirjade emiteerimise alase seadusandluse muutmist. Äriseadustik ei võimalda hetkel suurendada osaühingu osakapitali tingimuslikult ega väljastada vahetusvõlakirju. Seetõttu on startup-ettevõtjatel keeruline kaasata kapitali vahetusvõlakirjade või konverteeritavate laenude vormis ning välja lasta optsioone juhtidele ja töötajatele. Kohtumisel arutati selle probleemi lahendamiseks mitmeid edasist arutelu väärivaid variante.

«Näiteks kaalume Arengufondi ettepanekut luua osakapitali märkimisel äriseadustikus aktsiaseltsiga sarnane kord ja osakapitali tingimusliku suurendamise võimalust,» lisas minister.

Samuti räägiti osaühingute nõukogu otsuste tegemise korrast, osaühingule kuuluva oma osa maksimaalsest suurusest ja erinevate õigustega osade väljalaskmisest. Arengufondi ettepanekul vajab muutmist olukord, kus osaühingul puudub aktsiaseltsiga sarnane võimalus eri liiki, sh erineva hääleõigusega, osade väljalaskmiseks, arvestades, et rahvusvahelises praktikas soovivad investorid alati saada teatavaid eriõigusi. Osaühingule kuuluva oma osa maksimaalsele suurusele seatud piirangud aga takistavad mitteaktiivsetel või oma kohustusi rikkunud osanikel osade tagasivõõrandamist ühingule.

Kohtumisel osalenud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõdes, et äriõigus on Eestis aastate jooksul üsna hästi paika saanud ning ulatuslikke õiguslikke probleeme selles täna ei ole. Küll aga toimuvad ettevõtluskeskkonnas pidevalt arengud ning kui on näha, et seadus neid takistama hakkab, tuleb ka lahendusi otsida ja vajadusel seadust korrigeerida.

«Mistahes muudatusi tehes peame alati hoidma ees tervikpilti – nii seda, kuidas ja miks on äriõiguses loodud just sellised lahendused nagu need täna on ning samuti, kuidas võivad kavandatavad muudatused mõjutada kõikide täna tegutsevate ettevõtjate käekäiku, mõjuda uutele ja alustavatele ettevõtjatele ning kas need aitavad meie keskkonna positsiooni parandada rahvusvahelises konkurentsis. Kui mõjud on positiivsed, tuleb muudatused sisse viia ning neid siis ka aktiivselt tutvustada – nii Eestis kui välismaal,» lausus Palts.

Allikas: Majandus24