Majanduse arenguks peame tänasest enam tegelema tootearendusega.

Arengufondi arenguseire meeskond avaldas valdkondlikud raportid, mis kirjeldavad nutika spetsialiseerumise eesmärke, nende saavutamist takistavaid kitsaskohti ja tegevusi nende ületamiseks. Arengufondi hinnangul peituvad Eesti võimalused info- ja kommunikatsioonitehnoloogias, tervisetehnoloogiates ning loodusressursside väärindamises. Määravaks saab nende rakendamise oskus erinevates majanduharudes.

Nende kasvualade välja valimisel oli määravaks ettevõtlus- või teaduspotentsiaal, keskmisest suurem kasvuväljavaade ja loodav lisandväärtus ning võimalus saavutada teadus- ja arendustegevuse investeeringutega konkurentsieelis. Arvesse võeti nii üleilmseid trende kui ka ettevõtlikku avastusprotsessi.

Eesti Arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa sõnul otsiti raportites Eesti majanduse tänaseid kitsaskohti ning pakuti välja lahendusi, kuidas ettevõtluse ja teaduse koostöös neid lahendada. “See ei tähenda, et teised ettevõtlusharud ei peaks arenema või neid ei peaks toetama. Nutika spetsialiseerumise valdkondi tuleks vaadata kui eri tehnoloogiatega seotud arendustegevusi, mida kasutatakse läbivalt väga paljudes majandusharudes ja mis neid uute lahenduste abil efektiivsemaks muudavad,” lisas Konsa.

Arengufondis nutika spetsialiseerumise analüüsi eest vedanud Kristjan Lepiku sõnul on teaduse ja ettevõtluse vahelise silla ehitamine väga suur väljakutse kõigile maailma riikidele. “Põhjamaadega võrreldes on aga Eestis ettevõtlusega seotud teadlaste arv poole väiksem,” märkis Lepik. “Uue ja innovaatilise toote tegemine on iga ettevõtja jaoks väga riskantne investeering – tulu võib olla suur, kuid ebamäärasus tuleviku suhtes on väga kõrge. Eesti majanduse jaoks ongi see väga oluline arengusuund – läbi nutika spetsialiseerumise püüame muuta majanduse struktuuri selliselt, et teadus ja ettevõtlus oleks omavahel rohkem seotud. Läbi innovatsiooni suurema kasutamise tegeletakse rohkem tootearendusega ning tekib enam eksporditavaid tooteid ja teenuseid,” lisas Lepik.

Raportite autorid reastasid kaheksa soovitust nutika spetsialiseerumise järgmisteks tegevusteks:

  1. Rohkem Eestis arendatavaid tooteid
  2. Tehnosiire – innovaatilised ideed ülikoolidest kiiremini ettevõtetesse
  3. Haridus ettevõtlikumaks
  4. Avatud e-tervise infosüsteem
  5. Tark maja targas linnas
  6. Uuenenud tööstus – lõimunud tehnoloogiate laialdane kasutamine
  7. Investeeringute kasv teadmistepõhises ettevõtluses
  8. Rohkem väärindatud tooret, vähem toorme eksporti

Lepiku sõnul on nutika spetsialiseerumise analüüs soovituslik teekaart, mida saavad eri osapooled – ettevõtjad, teadusasutused ja avalik võim – kasutada teadus- ja arendustegevuse tegevusplaanide ning innovatsiooni- ja ettevõtluse kasvu strateegiate sisendina.

Nutika spetsialiseerumise (smart specialisation) protsess sai alguse Euroopa Komisjoni ideest kasvatada innovaatilise ettevõtluse osakaalu Euroopa majanduses. Eestis vedas mõttetööd Eesti Arengufond, analüüsitiimi juhtis Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik, protsessi juhtkomiteesse kuulusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning ülikoolide esindajad ja selle tööd juhtis majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas.

Nutika spetsialiseerumise valdkondlikud raportid on leitavad siit:

http://ns.arengufond.ee/

 

Lisainfo:

Pirko Konsa

Eesti Arengufond

Juhatuse esimees

Tel: +372 5680 0211

E-mail: pirko.konsa@arengufond.ee

 

Kristjan Lepik

Eesti Arengufond

Majandusekspert

Tel: +372 502 3981

E-mail: kristjan.lepik@arengufond.ee