Eesti Arengufondi teisel Arenguidee konkursil jagati välja kaks stipendiumit ning üks eriauhind

Täna toimunud Eesti Arengufondi teiselt Arenguidee konkursi finaalvõistluselt viisid võidu koju ideed “Kirjutamata reeglite arengukiirendi “Sammulugeja”” ning “Organic Estonia”. Eripreemia sai idee “Kalamaja Avatud Kool”.

“Sammulugeja” seab eesmärke käitumisharjumiste, näiteks alkoholitarbimise harjumuse, liiklus- või liikumiskultuuri, muutmiseks. Selleks kutsub ta inimesi üles andma lubadusi käitumisharjumuste muutmiseks ning jälgib, kuidas inimesed kollektiivselt töötavad ühise eesmärgi nimel.

“Organic Estonia” idee on kanda 51% Eesti pindalast maheregistrisse, muutes sellega Eesti esimeseks maheriigiks maailmas. Eesti muutmisega maheriigiks püütakse luua uusi töökohti ja neid eelkõige maapiirkondadesse.

Eripreemia 5000€ sai idee “Kalamaja Avatud Kool”, mis soovib luua uuendusliku koolimudeli, kus poleks enam klassitunde.

“Kõik 11 finaali jõudnud ideed väärivad elluviimist, sest nad muudaksid Eestit selliseks kohaks, kus me tahame elada,” sõnas Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa. “Arengufondi ülesanne on toetada ideid, millel on ühiskonnas pikaajaline ning suur mõju.

“Arenguidee konkursi eesmärgiks on see, et head ideed saaks ellu viidud. Kõik 11 finaali jõudnud ideed olid väga tugevad ning aitaksid kaasa sellele, et Eestis oleks parem elada. Mõlemas võiduidees peitub väga suur potentsiaal. Loodame, et Arengufondi stipendiumi toel õnnestub need ideed muuta reaalsuseks,” sõnas Konsa.

Konkursi võitja valis välja žürii, kuhu kuulusid õiguskantsler Ülle Madise, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, Riigikogu majanduskomisjoni liige Maris Lauri, 2014. aasta konkursi stipendiaat Kaspar Korjus, Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe ja juhatuse esimees Pirko Konsa. Lisaks stipendiumile väärtuses 24 000€ on võitjad oodatud oma ideed ellu viima Arengufondi kontoris, kus ideede elluviimist toetab Arengufondi professionaalne meeskond. Esimese Arenguidee konkursilt viisid võidu koju 3 ideed: 10 miljonit e-eestlast aastaks 2025, ühiskondliku mõju võlakirjad ning Eesti kui Hackerspace.