Arengufondi juhatuse esimehe ülevaade Arengufondi tegevustest Riigikogus 22.10.2015

Austatud Riigikogu esimees, lugupeetud saadikud. Arengufondi eesmärk on toetada muutusi Eesti majanduses mis aitavad majandust ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ning luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

Annan teile ülevaate Arengufondi viimase aasta tegevustest ja tulevikuplaanidest järgmiseks aastaks. Räägin teile lähemalt meie investeerimistegevustest, sellest, kuidas me iduettevõtteid Eestis laiemalt toetame ning arenguseirest.

Vähem kui viis aastat tagasi asutasid kaks eestlast ettevõtte, mille hinnanguline väärtus on tänaseks üle miljardi euro. Selle ettevõtte Tallinna kontoris töötab 250 inimest. Nende brutopalk on 2000 eurot. See on kaks korda suurem kui Eesti keskmine palk. Hiljuti avaldatud Äripäeva rikaste edetabelis oli Kristo Käärmann esimesel ning Taavet Hinrikus kolmandal kohal. Nende ettevõte Transferwise on juba muutunud osaks Eesti kuvandist maailmas.

Arengufondi eesmärk on, et Eestis sünniks veel ja veel taolisi ettevõtteid ning et neil oleks võimalikult hea siin tegutseda. Ja me fookuses pole mitte ainult iduettevõtted, nagu selle konkreetse näite puhul. Meie fookuses on kõik ettevõtted, kes tahavad luua uusi väärtuslikke lahendusi eelkõige maailma, aga ka Eesti jaoks.

Aastal 2008, kui Arengufond alustas investeerimist innovaatilistesse ettevõtetesse, olime selle valdkonna pioneer Eestis. Arengufondi kõrval tegi riskikapitali investeeringuid vaid Skype’i asutajate poolt loodud Ambient Sound Investments. Riigikogu seadis Arengufondile ülesande anda hoogu juurde riskikapitaliinvesteeringute turule Eestis. Tehes riigi poolt antud kapitalist investeeringuid, peame vähemalt poole investeeringu mahust kaasama alati erainvestoritelt. See tagab, et lahendused, millesse me investeerime, pole mitte ainult riigi jaoks atraktiivsed, vaid omavad ka erainvestori usaldust. 7 aastaga oleme investeerinud 22 ettevõttesse kokku 14 miljonit eurot, millele on lisandunud veel 40 miljonit eurot meie kaasinvestoritelt. Kokku 54 miljonit eurot. Kokku pakuvad need ettevõtted Eestis tööd üle 200 inimesele ning lisaks ligi 100 inimesele välismaal.

Julgen täna siin teie ees seistes öelda, et riskikapitaliinvesteeringute turg Eestis on teinud läbi kiire arengu. Olles kaugeltki mitte täiuslik, kuid täiesti funktsioneeriv. Eesti iduettevõtted on üheksa aastaga kokku kaasanud investoritelt üle 170 miljoni euro. Sellest üle poole vaid viimase kahe aasta jooksul. Valdav osa investoritest ei pärine Eestist. Usaldusväärsuse tekitamine Eestisse investeerimisel on olnud Arengufondi prioriteet meie asutamisest alates. Lisaks sellele on Arengufond aluse pannud ka Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni ning Eesti Era- ja Riskikapitaliassotsiatsiooni loomisele. Esimese puhul oli 25st asutajaliikmest 12 Arengufondi kaasinvestorid.

Arengufondi tütarettevõte SmartCap hallatavasse portfelli kuulub täna 16 aktiivset ettevõtet. Meie hallatavate fondide väärtus on kokku 35,8 miljonit eurot. Kõik need ettevõtted püüavad pakkuda maailmale midagi täiesti uut ja unikaalset, mis asendavad täna toimivaid lahendusi.

SmartCap’i hallatavad fondid on oma tulemustelt täna ühed edukamaid varase faasi riskikapitalifondid Euroopas. Aasta aja jooksul oleme väljunud kahest investeeringust ehk müüsime oma osaluse nendes ettevõtetes. Nendeks olid virtuaalset riietusruumi teenust pakkuv Fits.me ning inseneridele koostööplatvormi pakkuv GrabCAD. Mõlemal juhul olid ettevõtte ostjateks suured rahvusvahelistel börsidel noteeritud ettevõtted. Edukad on need müügid olnud ka seetõttu, et mõlemad ettevõtted jätkavad oma tegutsemist Eestis, pakkudes kõrgepalgalist tööd Eesti inimestele ning tuues siia täiendavaid investeeringuid. Lisaks kahele väljumisele oleme teinud ka kolm uut investeeringut.

Nagu märkisin, on riskikapitali turg Eestis teinud viimastel aastatel läbi kiire arengu. Näeme, et Arengufondi roll selle valguses peab muutuma ning keskenduma vaid neile kitsaskohtadele, kus erasektor üksi hakkama ei saa. Selleks oleme täna muutmas oma investeerimisstrateegiat. Lõpetame otseinvesteeringud ettevõtetesse. Selle asemel plaanime investeerida vähemalt 3 erakapitalil põhinevasse ärikiirendisse, mis keskenduvad just esimesi samme tegevate ettevõte finantseerimisele.

Uuenduslike ideede ning neil põhinevate toodete ning teenuste muutmine toimivaks ja elujõuliseks äriks on oskus, mis on maailmas väga kõrgelt hinnatud. Transferwise’i ega ühegi teise iduettevõtte väärtus ei põhine mitte tehnoloogilistel uuendustel. Nende edu taga on oskus muuta oma lahendus toimivaks ja kasumlikuks äriks.

Milline on keskkond, mis soodustab alustava globaalse haardega ettevõtte loomist ja käivitamist? Või laiemalt ettevõtlust üldse. Kujutage ette riiki, kus ettevõtja on ühiskonnas kõrgelt hinnatud. Riiki, kus ettevõtjaid ei tembeldata OÜ-tajateks. Riiki, kus eksimist ei taunita ega kardeta, vaid nähakse võimalusena õppida ja kus ettevõtlusõpe on praktiline ja kõrgel tasemel. Kus seadusandlik keskkond ei pärsi välistalentidel Eestis tegutsemist. Riiki, kus  seadusandlus on selge ja mõistetav välisinvestoritele, tekitades neis piisavalt usaldust, et siinsetesse ettevõtetesse investeerida. Riiki, kust on pärit hulk rahvusvahelise edu saavutanud ettevõtjaid, kes tahavad oma kogemuste ja rahaga Eestisse tagasi panustada.

Arengufond on seadnud eesmärgiks, et Eesti oleks tuntud kui parim koht maailmas, kus oma iduettevõte luua. Selle saavutamiseks käivitasime programmi nimega Startup Estonia. Programm keskendub järgmistele tegevustele:

  • Me arendame inimestes globaalse äri loomiseks vajalikke oskusi
  • Panustame sellesse, et Eestis oleks piisavalt tarka kapitali
  • Veame eest muutusi seadusandlikus keskkonnas
  • Panustame koostöös Eesti ülikoolidega ettevõtlushariduse praktilisemaks muutmisesse.
  • Arendame erinevate turuosaliste vahelist koostööd.

Viimase aastaga oleme koolitanud ligi sadat inimest 71 ettevõttest teemadel, kuidas suurendada oma müüki ning liikuda rahvusvahelistele turgudele, kuidas suurendada koostööd iduettevõtete ja suurettevõtete vahel ja kuidas iduettevõte ideest turukõlbliku tooteni viia. Järgnevatel aastatel kasvavad need numbrid märkimisväärselt.

Arengufond on veendunud, et Eestis on uute ettevõtete ja toodete tekkeks sobivad eeldused ka mitmetes teistes valdkondades peale tänaseks palju tähelepanu saanud infotehnoloogia.

Esimese valdkonnana käivitasime sel aastal keskkonnasäästlike tehnoloogiatega tegelevatele ettevõtetele suunatud programmi, kus pakkusime kümnele meeskonnale tuge ja ekspertteadmist. Üks neist, Tartust pärit ettevõte Relade, valiti Euroopas investorite poolt kolme suurema potentsiaaliga ettevõtte hulka. See ettevõte on nano- ja biotehnoloogiat kombineerides arendamas korduvkasutatavat pesupulbrit mis säästab keskkonda pesu pesemisega kaasnevatest jääkainetest. See on hea, aga kahjuks haruldane näide Eesti teaduse jõudmisest ettevõtlusesse. Oleme veendunud, et keskkonnatehnoloogiate rakendamisel peitub Eestis palju suurem potentsiaal, kui me seda täna kasutame.

Teise näitena tahaksin esile tuua äriseadustiku muutmise. Arengufondi eestvedamisel sai koostatud äriseadustiku muudatuste ettepanekud, mis muutsid siinse õiguskeskkonna välisinvestoritele arusaadavamaks ning usaldusväärsemaks. Kasutan siinkohal võimalust, et tänada teid, lugupeetud saadikud, selle muudatuse kiire menetlemise ja  vastuvõtmise eest.

Uue väljakutsena soovime muuta õiguskeskkonda nii, et välistalentide Eestisse asumine oleks maksimaalselt mugav ja paindlik, samas tegemata järeleandmisi julgeoleku küsimustes. Oleme täna sõnades välistalentidele avatud, kuid tegelikus elus sunnime neid bürokraatiamasinas kannatama ja paneme neid tundma, et nad ei ole siin teretulnud.

Margus Uudam on väga tabavalt öelnud, et 20 aasta kogemused saab omandada vaid 20 aastaga. Naiivne oleks loota, et Eesti, kui maailma muutvaid lahendusi pakkuva riigi, edulugu sünnib üleöö. Me peame selleks vaeva nägema, et luua siin tingimused, mis maailmavallutuslikel äriideedel Eestis sündida ja kasvada lubaks. Selleks on vajalik, et tänaste ettevõtjate kõrval kasvaks üles uus põlvkond ettevõtjaid, kel on globaalse ettevõtte ehitamise kogemus. Me ei peaks kartma kaasata maailma talente ja nende kogemust Eesti eduloo ehitamisse.

Skype’i asutajad olid ühed esimestest tehnoloogia ettevõtetesse investeerijad Eestis. GrabCADi asutajate abil jõuavad Eesti koolidesse 3D printerid, et anda panus me õpilaste tehnoloogiaharidusse. Selliseid positiivseid näited võib tuua veelgi. Ettevõtlusnädalal käis 70 ettevõtjat oma teadmisi jagamas Eesti koolides, et inspireerida noori olema tulevikus iseenda tööandja. Eestis oma edulugu alustanud ettevõtjad tahavad siia tagasi panustada oma teadmiste, raha ja võrgustikuga. Meie ülesanne on nende poolt pakutav vastu võtta.

Järgnevalt räägin teile arenguseirest.

Arenguseire pole üksnes analüüside tegemine. Oluline on jõuda soovitud tulemuseni. Selleks tuleb lisaks kirjeldada võimalikke tulevikustsenaariume ning valida neist parim. Leppida kokku ühine pikk eesmärk, kuhu soovime jõuda ning jälgida eesmärgi poole liikumist. Selliste otsuste langetamisel, mis teed pidi edasi liigume on teil, austatud saadikud, tähtis ja kandev roll. Arengufondi ülesanne on teid neis aruteludes võimalikult palju aidata.

Milline on see Eesti, kus tahame elada 15 või 20 aasta pärast. Maailm meie ümber muutub pidevalt. Ka dialoog Eesti pikaajaliste eesmärkide üle peab toimuma pidevalt ning see ei saa olla vaid ühekordne hoogtööna lahendatav ülesanne. Omalt poolt oleme selleks algatanud arutelu arengufoorum “Eesti tee 2030”. Oma ettepanekud Eesti pikaajalistest eesmärkidest esitame Riigikogule tuleva aasta alguses.

Täpselt nii nagu arendusüksused ettevõtetes uurivad uusi võimalikke lahendusi ning peavad seeläbi kasu tooma, on ka Arengufondi rolliks olla riigi arendusüksus. Sellel aastal panustame arenguseire tegevustele ligikaudu miljon eurot ning  oleme seadnud endale eesmärgiks, et selle eest peame tegema vähemalt 100 miljoni euro ulatuses ettepanekuid väärtuspakkumisteks. Seega suhe üks sajale.

Nii investeeringute kui arenguseire puhul on meie ülesanne täiesti uute lahenduste otsimine ehk raputav innovatsioon. Arengufondi, kui Eesti riigi arendusüksuse eesmärk ei ole otsida lahendusi, mis aitaksid meil tegutseda 5 või 10% efektiivsemalt. Toon teile näite. Pareto 80-20 printsiip ütleb, et 80% tööst tehakse 20% ajaga ja vastupidi. Seesama printsiip kehtib täna Eesti elektrivõrgus. Kas teadsite, et 40% elektrivõrgust viib tarbijateni täna 96% kogu tarbitavast elektrist. Ülejäänud 60% kasutame selleks, et viia tarbijateni viimased 4% elektrist. Antud juhul ei ole küsimus ju selles, kuidas parandada olemasoleva võrgu efektiivsust. Küsimus on hoopis selles, kuidas need 4% elektrist viia tarbijateni nii, et võrku poleks vajagi.

Piiratud arvu inimeste juures peame nende oskusi ja andeid parimal võimalikul moel ära kasutama. Kui suured riigid saavad olla edukad paljudes valdkondades, siis Eesti peab oskama nutikalt spetsialiseeruda. Eesti peab tegema valikuid, mis valdkondades on meil suurim potentsiaal maailmas silma paista. Nutika spetsialiseerumise protsessiga selgitasime välja valdkonnad kus teaduse ja ettevõtluse koostöö potentsiaal on kõige suurem ning kus Euroopa Liidu struktuurfondide kasutamisest kõige rohkem kasu oleks.

Mis on need trendid, mis meie hinnangul Eesti majandust tulevikus oluliselt mõjutama hakkavad? Infotehnoloogia laiapõhjaline levik, rahvastiku vananemine, kliimaprobleemide suurenemine ja taastumatute loodusressursside vähenemine. Need on muutused, mis on nii iseenesest mõistetavad, et me unustame neist tihti rääkida. Uuringud on neid trende juba ammu kinnitanud. Lootus, et Eesti neist kuidagi puutumata jääb, on väga naiivne. Aga selleks, et näiteks üks hetk mitte avastada, et meil pole piisavalt tööl käivaid inimesi, kes sotsiaalsüsteemi üleval peaks, peame selleks valmistuma ja muutusi ellu kutsuma juba täna.

Tervisemajandusest rääkides tuleb alustada vananemisest. Demograafilised analüüsid näitavad meile täna, kuidas keskmine eluiga kasvab, kuid tervena elatud aastad jäävad tänasega samale tasemele. See tähendab rohkem neid, keda tuleb üleval pidada ja vähem neid, kes esimesi üleval peavad. Üha suurenev koormus sotsiaalsüsteemile vajab uuenduslikke, tänasest erinevaid lahendusi terviseteenuste pakkumisel ning keskendumist haiguste ravi asemel haiguste ennetamisele.

Keskmine Eesti mees elab tervena 53 aastat oma elust, keskmine naine 57 aastat. Pensioniiga algab meil teadupärast 63 eluaastast. Need näitajad räägivad enda eest ise.

Seetõttu peame leidma vastuse küsimusele, kuidas Eestis suurendada inimeste tervena elatud aastate arvu. Täna tähendab iga lisandunud keskmine tervena elatud aasta ligikaudu 14 000 täiendavat tervet, töövõimelist inimest tööturul. Sellise muutuse positiivset mõju kasvava maksutulu ja säästetud kulutuste arvelt sotsiaalsüsteemile saab mõõta sadades miljonites eurodes aastas.

Oleme harjunud tervishoiust rääkima, kui rangelt reguleeritud valdkonnast ning kulukoormast riigieelarvele. Soovin täna aga esitleda teile seda kui võimalust meie heaolu kasvatamiseks. Vananemine ei ole ainult Eesti, vaid globaalne probleem. Uusi teenuseid ja lahendusi tervishoius vajatakse ka väljaspool meie riiki. Soovin, et te näeksite uute terviseteenuste loomist kui võimalust majanduskasvuks ja uute töökohtade tekkeks.

Meil on olemas e-riigi edulugu, kus oleme tuntud kui kiire uute lahenduste testija ja rakendaja. Siin muutub meie riigi väiksus konkurentsieeliseks. Usun, et ka tervishoius peitub nii Eesti ettevõtjatel kui avalikul sektoril suur potentsiaal pakkuda maailmale midagi unikaalset.

Esimene samm selles suunas oleks Eesti tervishoiusüsteemi suurem avamine eraettevõtlusele ning muutmine sobivaks kasvupinnaseks uutele toodetele ja teenustele. Peame olema avatud turule, looma paindlikke ärimudeleid ning pakkuma majanduslikke motivatsioonimehhanisme tervishoiu kogukulude proportsiooni kallutamiseks terviseedenduse ja ennetuse suunas. Tervena elatud aastate kasvu investeerimine ei peaks olema vaid üksi riigi huvi vaid ka inimeste ja ettevõtjate huvi.

Tervisevaldkonnas muudatuste esile kutsumine nõuab koostööd erinevate ministeeriumite ja ka äriettevõtete vahel. Arengufondi ülesanne on analüüsida ja otsida uusi lahendusi ning olla muutuste algataja. Selle saavutamiseks peame pöörama tähelepanu nii maksu-, õigus- kui ka majanduskeskkonnale. Võtame tervisevaldkonna ka Startup Estonia programmis järgmiseks valdkonnaks, milles tegutsevaid iduettevõtteid soovime toetada ja arendada.

Tervena elatud aastate pikenemine võiks olla üks Eesti suuri eesmärke järgmiseks kümneks aastaks.

Ja nüüd rohemajandusest

Rohemajanduse eesmärk on jõukuse suurendamine läbi tooraine efektiivsema ja keskkonnasäästlikuma kasutamise.

Arengufondi eestvedamisel on viimase kahe aastaga koostatud Eesti energiamajanduse pikaajalise arengukava  analüüsid ja arengustsenaariumid. Arengukava koostamisel on välja pakutud lahendusi, mille rakendamisel võime aastas Eesti majandusse luua kuni 1 miljardi euro ulatuses täiendavat lisandväärtust.

Valdkonnad, mida arengukavas käsitleti, olid elektrimajandus, soojusmajandus, elamumajandus, transpordi- ja energiatarbimine ning kohalike kütuste tootmine. Nende valdkondade arenguid mõõdame iga-aastase edenemisaruandega.

Tõin teile juba varem näite elektrivõrgu ebaefektiivsest kasutamisest. Üks võimalikke lahendusi selle probleemiga tegelemiseks seisneb sooja ja elektri kohapealses tootmises. Mitmetes riikides on seda tehtud näiteks läbi energiaühistute moodustamise.

2013 aasta lõpus käivitasime energiaühistute programmi, mille raames oleme analüüsinud energiaühistu loomisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning uurinud ka õigusliku keskkonna puudujääke. Pilootprojektina aitasime rahvusvaheliste ekspertide abiga kümnel kogukonnal üle Eesti käivitada oma energiaühistut. Tänaseks on energiaühistuid puudutavatel koolitustel ja teabeüritustel osalenud ligi kaks tuhat inimest. Esimesed energiaühistud Eestis näevad ilmavalgust loodetavasti juba sel aastal.

Meie analüüsid näitavad, et energiaühistute potentsiaali realiseerimisel väheneks kulu soojusele elaniku kohta ja seda eriti maapiirkondades ligi kaks korda.  Lisaks võidaksid energiaühistute loomisest ka need, kes energiühistutesse ise ei kuuluks, sest väheneksid võrgutasud, mille kaudu me täna kogu elektrivõrku üleval hoiame.

Teise näitena toon välja sel aastal valminud analüüsi biometaani kasutusele võtmise võimaluste kohta transpordikütusena.  Biometaani või mis iganes muu taastuva kütuse kasutuselevõtt ei saa olla eesmärk omaette. Eesmärgiks on taastuvate ja keskkonnasõbralike energialiikide kasutamine võimalikult efektiivsel ja majanduslikult kasulikul viisil. Meie analüüs otsis neid viise, kus biometaani kasutuselevõtt on efektiivne ja majanduslikku jõukust suurendav. Analüüs näitab, et kui asendaksime biometaaniga 10% kogu imporditavast transpordikütusest, võiksime luua lisanduvat väärtust üle 41 miljoni euro aastas.

Selle nädala alguses tutvustasime oma raportit ka Riigikogu Majanduskomisjonis. Meie ettepanek ei lange kokku küll kõikides nüanssides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kavandatuga, aga dialoog erinevate nägemuste vahel aitab plaane parandada ja jõuda riigile sobivaima lahenduseni.

Sel kevadel koostatud biomajanduse eeluuringust saime teada, et Eestis on lisandväärtus  taastuvate ressursside kasutamisel töötaja kohta kaks kuni kolm korda madalam võrreldes Euroopa Liidu riikidega keskmisega. Lisaks on ligi kolmandik Eesti põllumajandusmaast täna aktiivsest väärtusloomest väljas või alakasutatud. Oleme veendunud, et Soome eeskujul peaks ka Eesti koostama oma pikaajalise strateegia taastuvate loodusressursside majandamise kohta.

Edasi arenguideede konkursist

Uuenduslikud ideed ei pea alati realiseeruma ettevõtluses. Juba teist aastat viisime läbi Arenguideede konkurssi. Kutsusime Eesti inimesi üles julgelt ja suurelt mõtlema, kuidas tõsta inimeste elukvaliteeti Eestis ja edendada majandust. Eelmisel aastal andsime välja 3 stipendiumit. Tänaseks on stipendiumiga hoo sisse saanud e-residentsuse projekt, mis on meedias ja rahvusvaheliselt palju vastukaja leidnud. Teine stipendiaat, Heateo Sihtasutus, on koostöös avaliku ja erasektoriga uuel aasta käivitamas Eesti esimest sotsiaalse mõju võlakirjade projekti.

Tänavu valisime kaks uut stipendiaati. Organic Estonia on idee, mille eesmärk on muuta Eesti esimeseks maheriigiks maailmas andes nii eesti päritolu toodetele kõrgema väärtuse. Idee Sammulugeja soovib luua sotsiaalmeedia lahendust, mis kutsub inimesi üles andma väikseid panuseid ühiskondlike käitumistavade muutmiseks. Olgu selleks näiteks alkoholi tarbimine või vähene liikumine.

Kokkuvõtteks

Arengufondi ülesanne on olla muutuste eestvedaja. Ettevõtluses on selleks uute idufirmade toetamine ning nende arenguks Eestisse parimate tingimuste loomine.

SmartCapi portfelli kuuluvad Eesti idufirmad on kaasanud kokku 54 miljonit eurot investeeringuid ning loonud Eestisse üle 200 töökoha. Oleme edukalt väljunud kolmest investeeringust, tuues nõnda Eestisse tegutsema rahvusvahelistel börsidel noteeritud suurettevõtted. Meie investeeringute portfelli väärtus on kasvanud 35,8 milj. EUR-ni, kuuludes portfelli tootluse poolest omasuguste seas koorekihti.

Tahaks veelkord rõhutada idufirmade olulist rolli majanduse uuenemisel. Juba täna on idufirmad loonud üle 2000 uue töökoha ja kaasanud rohkem kui 170 miljonit eurot investeeringud .

Sellel aastal käivitunud Startup Estonia programmi eesmärk on muuta Eesti parimaks kohaks, kus oma iduettevõte luua. Tartus leiutatud keskkonnasõbraliku pesupulbri tunnustamine Euroopa juhtivate investorite poolt tõestab, et meil on potentsiaali uuenduslikeks ideedeks ka väljast poolt IT-d.

Arenguseire ülesanne on otsida võimalus muutusteks ja olemasolevate lahenduste asendamiseks uute ja parematega.

Rohemajanduses oleme teinud ettepanekuid mis tooksid meile iga-aastaselt lisanduvat tulu üle 100 miljoni euro ulatuses. Sellest pool tuleb biometaani rakendamisest ning teine pool energiaühistute valdkonnast. Energiamajanduse arengukava tegevustes peitub kokku lisandväärtust ligi miljardi euro eest aastas.

Need ei ole mitte ainult suured, ümmargused numbrid, vaid nende taga on konkreetsed ettepanekud, mis aitavad Eesti majanduse tervist muuta tugevamaks ning Eestit maailmale väärtuslikumaks.

Meie inimeste tervena elatud aastatest sõltub ka meie majanduse tervis tulevikus. Selleks loodavad uued teenused ja lahendused võivad olla ka meie majanduskasvu allikaks.

Austatud parlamendi liikmed. Omalt poolt soovin, et Riigikogu ja Arengufondi kontaktid oleksid edaspidi veelgi tihedamad. Arengufond on loodud selleks, et me mõtleks suurelt ja vaataks alati tulevikku. Vaid koos õnnestub meil teoks teha visioon Eestist, kui väiksest ja dünaamilisest riigist, kust saavad alguse nii Eestit kui maailma paremaks muutvad lahendused.