Ettevõtlushuvi Eestis väheneb: riskid kaaluvad üles suurema sissetuleku

Eesti inimeste ettevõtlusind teeb vähikäiku, sest viimastel aastatel on vähenenud ettevõtjaks saamise huvi, näitab Eesti Arengufondi koostatud globaalse ettevõtlusmonitooringu (GEM) Eesti raport. Kui 2013. aastal läbiviidud uuringu põhjal pidas oma firma loomise plaane 20 protsenti GEMi uuringule vastanutest, siis viimasel korral oli neid vaid kümnendik.

„Ettevõtlushuvi vähenemine tuleneb ühest küljest paranenud olukorrast tööturul: reaalpalk on kasvanud ning pikaajalisi töötuid on alla 20 000 inimese. Kõige suurem ettevõtlushuvi langus on toimunud kõrgharidusega inimeste seas, kellel on märksa lihtsam leida palgatöö, kuna kvalifitseeritud tööjõudu endiselt napib,“ ütles Arengufondi ökonomist Annika Lentso.

Vastajatest 53% (EL-i keskmine näitaja on 47%) toob ettevõtjaks hakkamise takistusena välja ebaõnnestumise hirmu: enim arvavad nii need, kes ei tunne teisi alustavaid ettevõtjaid ja need, kellel ei ole enda arvates ettevõtlusoskusi. Samas näeb ligi pool Eesti inimestest, et ettevõtluseks on head võimalused.

Ettevõtja sissetulek on suurem

Raport toob esile, et ettevõtlus tasub ära juba algfaasis: alustavate ettevõtjate leibkonna keskmine kuusissetulek on 1050 eurot ning mitte-ettevõtjate seas 900 eurot. Eesti ettevõtjate tulutase on suhteliselt kõrge ka võrdluses teiste Euroopa riikidega. Näiteks 14 protsenti Eesti varase faasi ettevõtjatest kuulub sissetulekute poolest elanikkonna ülemisse tulukolmandikku ning meist on EL-is eespool vaid Rumeenia (pea 18%) ning Leedu ja Slovakkia (15%).

Kõige ettevõtlikumad ollakse Põhja-Eestis, kuid ka seal on koguettevõtlus vähenenud  aastaga 21% pealt 15-le – Kirde-Eestis näiteks 10% pealt 6-le.

Lentso sõnul tõid raporti koostamisel intervjueeritud eksperdid esile Eesti ettevõtluskeskkonna peamised tugevused. „Nendeks on vähene bürokraatia ettevõtlusega alustamisel ja aruandluses, hästitoimivad e-teenused ning ühiskonna üldiselt positiivne suhtumine ettevõtlusesse – kuigi ebaõnnestumist peetakse endiselt tabuks,“ ütles Lentso.

Teisalt märkisid eksperdid, et ettevõtlusoskuste arendamine on väheefektiivne, ettevõtlust pärsib kvalifitseeritud tööjõu puudus ja tööjõu kõrge maksustamine ning ettevõtete rahvusvahelistumise võimekus ei ole sageli piisav.

GEMi raporti tarbeks küsitleti Eestis kokku 2300 inimest ning 40 eksperti.

Lisainfo:
Annika Lentso
Ökonomist
Tel: 616 1100
E-mail: annika.lentso@arengufond.ee