Viis ettepanekut Eesti idufirmade tuleviku osas

Olen märganud, et Eesti ettevõtjad, kes on seotud olnud Skype’iga mainivad selle seose oma uue firma kodulehel nähtaval kohal ära. “Inimestelt, kes ehitasid Skype’i”, ütleb Transferwise. “Skype’i kaasasutajatelt” ütleb Starship, “paljud meist ehitasid varem Skype’i”, kinnitab Teleport ning sarnaseid näiteid on veel palju. Miks? Sellepärast, et see töötab.

Edumaa võrgustiku ja kogemuste näol, mille Eesti idu-ettevõtjad said tänu Skype’ile ei ole numbrites täpselt mõõdetav, kuid see on kindlasti kaasa aidanud uute investeeringute tulekule Eestisse. Oma raha on siia viimasel ajal toonud Paypali asutaja Peter Thiel, legendaarne riskikapitali ettevõte Andreessen Horowitz, Briti ärimees Richard Branson ning isegi Dilberti koomiksi autor Scott Adams. Viimaselt ootaks seejuures kindlasti teravat satiirilist pilku igasuguse haibi ja mulli läbinägemisel.

Mul on tunne, et Eesti enda publik on tänaseks Eestiga seotud idufirmade kohati lausa uskumatu eduga harjunud umbes samal moel nagu oleme harjunud Pika Hermanni torniga. See lihtsalt on. Ajalehe Äripäev ajakirjanik leidis eelmise aasta lõpus isegi, et idufirmad on igavad. Igavad? Peast jooksevad läbi pildid Esteloni kõlaritest, Digital Sputniku prožektoritest, Starshipi transpordiroboti prototüübist. Seejärel avame uudisteportaali ning näeme, kuidas Taxify kujundab ümber seda, kuidas Eesti inimene liigub ühest punktist teise. Lisaks Transferwise’i edu Londonis ning 8000 e-residenti.

Isegi kui mõned ettevõtmistest kukuvad läbi, kuid samas kasvõi 1-2 uutest idufirmadest murravad läbi laia maailma, siis raha, teadmised ja sidemed, mis selle kõige käigus Eestisse jõuavad, on ju pingutamist väärt. Vahel on keeruline seletada, miks paljud start-upid läbi kukuvad, kuid jälgides idufirmadega seotud inimesi, näeme, et nende seas on neid, kes suudavad kogemustest õppida ning ehitada uusi ja paremaid firmasid, millel on suurem tõenäosus saada edukaks.

Kõik pole alati must-valge, kuid pakun arutamiseks välja mõned ettepanekud, mis aitaksid Eesti idufirmadest saadavat kasu võimalikult tõsta.

Esiteks, kõik meie idufirmade ökosüsteemi osad peaksid üksteist toetama. Häid näiteid juba on – nagu näitab näiteks Taxify, Uberi ja võimalik, et ka teiste idufirmade koostöö Maksuametiga, on riigil võimalik väga palju ära teha, et muutuva majanduse hallide tsoonide asemele luua arusaadav ja kõigile kasutoov keskkond. Seda suhtumist tuleb teadlikult jätkata.

Teiseks. Me peame suutma meelitada Eestisse tööle rohkem talente, sest mida targemad inimesed on meie ümber, seda targemad oleme ise. Praegune pagulasteemaline debatt ühiskonnas mõjub selle üleskutse kõrval küll nagu elevant nurgas, kuid seda olulisem on, et mõistame, mis on kaalul. Täna on Eestis tehnotalentidest puudus ning paljud olemasolevad vaatavad välismaa suunas, otsides endale elu ja töökohti pigem Berliinis, Londonis või San Franciscos.

Kolmandaks vajame kindlasti ka senisest paremat idufirmade kriitikat. Tänane idufännide ja iduskeptikute debatt seisneb pigem emotsionaalsetes hüüatustes ning ei vaata idufirmade tegelikku mõju majandusele. On aga selge, et idufirma tegemine ei peaks olema õigustus aruandevabalt kulutada maksumaksja raha või näiteks proovida hiilida kõrvale seadustest. Kriitika tähendab ka seda, et Eestis võiks toimuda veelgi rohkem rahvusvahelisi arutelusid idufirmade mõju teemal ning ka neile tuleks kutsuda rohkem skeptikuid.

Neljandaks. Rohkem e-residente tähendab suuremat turgu. Skype on tõesti minevik. Täna on Eestil võimalus suurendada oma majandusruumi e-residentsuse abil. Põhimõtteliselt on see juba suurenenud 8000 inimese võrra, kes ei ela mitte Eestis, vaid rohkem kui sajas erinevas maailma riigis. Eestlastel on võimalus sellele uuele turule luua uusi tooteid. See on ainulaadne võimalus meie ajaloos, kus me saame oma turgu suurendada omadel tingimustel ning oma ettevõtjate jaoks. Meil on ainulaadne võimalus kõnetada täiesti uut turgu ning mõelda suurelt.

Viiendaks, Eestis startupide asutajad peaksid saama tänasest soodsamatel tingimustel enda töötajaid ettevõtte algfaasis kompenseerida osalusoptsioonidega. See suurendaks nii töötajate omanikutundega kaasnevat produktiivsust kui oleks ka startupidele palgakulu-efektiivne, mis kombineeritult tõstaks siinsete startupide rahvusvahelist konkurentsivõimekust.

Käesoleva teksti põhjal on valminud Eesti Päevalehe artikkel: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/skype-oli-koigest-algus?id=73567393