Arengufondi juht ei nõustu vähese seiretegevuse kriitikaga

Arengufondi juhi Annika Lentso sõnul ei saa ta nõustuda avalikkuses kõlanud kriitikaga, nagu poleks Arengufond seni seiretegevust eriti teinud.

“Me ei ole teinud üldist seiretegevust ehk siis see, mis puudutab kogu majandust,” ütles Lentso BNS-ile, lisades, et pärast Ott Pärna lahkumist lõpetati selline seire ära, mis ei tähenda, et valdkondliku seiret poleks olnud.

Meil on rohemajanduse seire, nutikas spetsialiseerumine, konkurentsivõime analüüs, globaalse ettevõtlusmonitori Eesti osa koostamine, loetles Lentso.

“Mina ei ole nõus, et me seiret ei ole teinud, oleme küll. Seirepabereid me ei ole nõnda presenteerinud, see on meie viga küll olnud. Me oleks võinud rohkem oma töid näidata ja tutvustada laiemalt kui kitsas valdkondlikus ringkonnas,” rääkis ta.

Lentso sõnul kuulub tema süda eelkõige suurele seirele. “Tegelikult täna meil on küll jupiti tehtud, aga sellist üldist suurt seiret pole ehk siis see, mis puudutab Eesti riiki tervikuna. Ja ma arvan, et sellest on vajaka,” ütles ta.

“Ja olgem ausad, sellest on räägitud viimased neli-viis aastat, alates euro kasutuselevõtust 2011. aastal, et Eestil puudub oma eesmärk, me ei tea, mida me tahame,” lisas Arengufondi juht.

Kaasamise roll peaks Lentso sõnul senisest enam kasvama. “Me kõigepealt sisustame selle, mida me kõik ühiselt tahame. Ja siis hakkab Arengufond töötama selle kallal, kuidas me sinna jõuame,” rääkis ta. “Viieaastase intervalliga me peame suutma üle vaadata neid asju, kas me oleme täitnud, miks me ei ole täitnud ja mida peame üle vaatama/parandama/täpsustama. Selleks on vaja päris suur hulk tööd ära teha,” sõnas ta.

Samuti tuleb tema sõnul teha rohkem koostööd ministeeriumite, ülikoolide ja erinevate teadus- ja arendusasutustega. “Ministeeriumitega tuleb koostööd teha, sest nemad tellivad ka analüüse, neid analüüse saame meie sisendina ära kasutada,” rääkis Lentso. “Ja halb küll öelda, aga tihti tundub, et suur hulk uuringuid on tellitud eelarverea tõttu ja lõpuks keegi neid ei kasuta.”

“Mina näen Arengufondi selle üksusena, kes on nagu tehnotõlk, põhimõtteliselt me tõlgime ära selle, mida teadlased meile kirjutavad ja paneme selle siis tegevuskavva, mida me reaalselt selle teadmisega peale hakkame,” rääkis ta.

Riigikogu majanduskomisjon on otsustanud endale alluva Arengufondi töö ümber korraldada, selle käigus säilitatakse fondi olulised tegevused, paigutades need võimalusel sobivamatesse kohtadesse. Plaanide kohaselt võiks ümberkorraldused teoks saada riigikogu kevadise istungjärgu lõpuks, millal võiks vajalikud seadusemuudatused saada vastu võetud.

Arengufondi põhikirjalised tegevused on praegu riskiinvesteeringud ja arenguseire. “Arenguseire maht on hetkel ülimalt tagasihoidlik,” rääkis majanduskomisjoni liige Maris Lauri eelmisel nädalal BNS-ile. “Arvestades seda, et arenguseirega ei tegeleta väga, ma eeldan seda, et kui see liigub riigikogu kantselei alla, või isegi jätkab iseseisva üksusena, siis seire maht kasvab ja hakatakse sellega ka sisuliselt tegelema.”

Lauri hinnangul oleks vaja tulevikus seireüksusele püstitada selged ülesanded, mis võiks tagada, et see üksus hakkaks ka reaalselt seirega tegelema ja tegevus ei sumbuks, nagu praeguseks on juhtunud. Samuti võiks tulevikus ühest küljest seire tellimises osaleda riigikogu ja selle komisjonid kui ka akadeemilised ringkonnad, ülikoolid ja ettevõtjad, lisas ta.