Tegevuskava

Arenguseire 2009. aasta kontseptuaalseks aluseks on 2008. aastal loodud 2-aastane arenguseire tegevusraamistik, mille raames tehtavad valdkondlikud seiretööd ja analüüsid peavad looma sisendit Eesti järgmise perioodi majanduskasvu strateegia väljatöötamisse.

2008-2009. aastate tegevuskavas on esmalt kajastatud 2008. aastal alustatud tegevuste lõpule viimine (Tööstusvedurid 2018, EST_IT@2018). Uute tegevustena lisanduvad 2009. aastal teadmusmahukate teenuste valdkondlikud seired (tervishoiuteenuste eksport, haridusteenuste eksport, finantsteenuste eksport) ja infotehnoloogia seire II etapp (teekaardid IKT kasutusvaldkondades) ning kogu senise seiretegevuse koondamine Eesti majanduse kasvuvisiooniks. Vt joonis.

Arenguseire teostamine:

• Tööstusvedurid 2018 (Eesti töötleva tööstuse restruktureerimise ja konkurentsivõime kasvu võimalused muutuvas maailmas). 2008 aastal alustatud ja Tööstusfoorumiga kulmineerunud projekti lõpetamine. Tegevuseks on 2009 aastal poliitikasoovitusi sisaldava lõppraporti publitseerimine. Kestus: 2 kuud (jaan-veebruar). Väljund: raport ja selle avaldamine. Tööstusvedurid 2018 tulemused on sisendiks Eesti majanduse kasvuvisiooni kujundamisse 2009. aastal.

• EST_IT@2018 (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõjusam kasutamine Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks). 2008 aastal alustatud ja Eesti IT tulevikufoorumiga kulmineerunud seireprojekti I etapi lõpetamine. Kestus: 2 kuud (jaan-veebruar). Väljund: raport ja selle avaldamine. EST_IT@2018 tulemused on sisendiks Eesti majanduse kasvuvisiooni kujundamisse 2009 aastal. Esimese etapi mõju suurendamiseks käivitatakse 2009 aastal IKT seire II etapp, mis seisneb teekaartide koostamise initsieerimises I etapis selgunud suurima potentsiaaliga IKT kasutusvaldkondades. 

• Teenusemajandus 2018 (Teadmusmahuka ja ekspordipotentsiaaliga teenuste sektori kasvupotentsiaal ning selle realiseerimise võimalused Eestis). 2008 IV kvartalis toimus projekti ettevalmistamine: kaardistati vastav kirjandus ning valdkonna akadeemiline potentsiaal Eestis; koondati erinevate teadmismahukate teenusevaldkondade esindajad Kohvihommikule; koostati seirepro jekti täpsem plaan. 2009. aastal teostatakse Eesti teenusemajanduse kaardistamine ning kasvuvõimaluste määratlemine, sh valdkondlikud süvauuringud valitud teadmistepõhise teenuse valdkonnas ekspordipotentsiaali täpsustamiseks (tervishoiuteenust eksport, haridusteenuste eksport, finantsteenuste eksport). Kestus: ca 12 kuud (jaan-detsember). Väljund: (a) raport(id); (b) teenusemajanduse foorum sügisel 2009. Teenusemajandus 2018 tulemused on sisendiks Eesti majanduse kasvuvisiooni kujundamisse.

• Eesti majanduse kasvuvisiooni kujundamine. Kestus: ca 12 kuud, 2009 märts kuni 2010 märts. Tegevus tugineb 2008-2009 valdkondlike seiretööde tulemuste sünteesil ühte tervikusse (visioon ja stsenaariumid) ning ühiskondliku diskussiooni käivitamises eelistatud stsenaariumi osas tegevusprioriteetide seadmiseks. Väljund: (a) Kasvuvisioon 2018 raport: pilt Eesti majanduse kasvuvõimalustest ja tegevustest sinna jõudmiseks. Kasvustrateegia protsess käivitatakse 2009. aasta kevadel toimuva teise Arengufoorumiga. Protsess lõpeb 2010. aasta kevadel toimuva kolmanda Arengufoorumiga, kus tulemusi esitatakse laiemale avalikkusele.

• EST_IT@2018 seire II etapp. Seire esimeses etapis tuvastati suurima potentsiaaliga IKT kasutusvaldkonnad Eestis: meditsiin, haridus, tööstus, energeetika ja finantsteenused (sh turvalahendused). Seire II etapp seisneb teekaartide koostamise initsieerimises tuvastatud kasutusvaldkondades. Kestus: 11 kuud (veebruar-detsember). Väljund: raport(id) ja nende avaldamine.

• Globaaltrendide jälgimine. Arengufond jälgib seireprojektide kontekstis ja eraldiseisvalt maailmamajanduse trende, mis võivad avaldada mõju meie ettevõtjatele ja riigi majandusolukorrale. Trendide ja nende muutuste laiapõhjaliseks kommunikeerimiseks kasutatakse erinevaid meediakanaleid jm viise. Trendide mõjus selgusele jõudmiseks korraldatakse vastavalt vajadusele kas konkreetsete seireprojektide raames või eraldiseisvalt ajurünnakuid ja teavitusüritusi (või nende sarjasid).

Arenguseiret toetavad tegevused:

• Innovatsioonilaborid, kohvihommikud, töötoad ja foorumid on mõeldud erinevate osapoolte diskussiooni kaasamiseks. Uute teemade ja trendide aruteluks, seiretööde ettevalmistamiseks või neile fooni loomiseks toimuvad innovatsioonilaborid ja kohvihommikud. Seire elluviimise käigus aruteludeks on töötoad ja seire tulemuste kommunikeerimiseks foorumid. 2009. aastal on kavandatud innovatsioonilaboreid sagedusega ca kord nädalas, v.a 3 suvekuud; kohvihommikuid 3-4 tk aastas; töötubasid vastavalt seireprojektide tegevuskavadele ning 2 foorumit: Arengufoorum II kevadel ja Teenusemajanduse foorum sügisel.

• Raport Riigikogule. Iga-aastane seadusejärgne kohustus. Raport Riigikogule on hea võimalus seiretööde tulemuste viimiseks otsustajateni, panustades seeläbi tulevikuteemalise diskussiooni tekkimisse Riigikogus. Riigikogu raport on samuti olulina kanal maailmamajanduse operatiivsemate muutuste avamiseks ning nende mõju kohta Eestile diskusiooni algatamiseks ja pidamiseks.

• Arenguseire kultuuri edendamine Eestis. Koostatakse ja levitatakse arenguseire alaseid materjale ja stimuleeritakse arenguseire meetodite laialdasemat kasutamist strateegilise planeerimise juures. Tehakse koostööd arenguseire alaste rahvusvaheliste ning teiste riikide organisatsioonidega. Väljundiks on arenguseire meetodeid ja praktikaid tutvustavad veebimaterjalid, sihtgrupipõhised koolitusseminarid ning teiste Eesti asutuste nõustamine arenguseire meetodite kasutamisel strateegilises planeerimises.

• Otsustajate toetamine ekspertteadmiste ja -arvamusega. Seireprojektide tulemuste mõjususe suurendamiseks (selleks, et seire tulemused reaalsetesse otsustesse jõuaksid) osaletakse ekspertidena majanduspoliitika või selle rakendamise nõustamises: EAS programmide hindamiskomisjonides, poliitikat nõustavates kogudes jms.

Arengufondi investeeringute suuna eesmärgiks on Eesti riskikapitalituru arendamine. Selleks teeb Arengufond riskikapitali alustamisjärgus kasvuettevõtetele kättesaadavaks, ergutab äriingleid varasesse faasi investeerima ja populariseerib ettevõtjate seas riskikapitali.

Riskiinvesteeringute teostamine:

• Jätkatakse otseinvesteeringute tegemist: aastas tehakse vastavalt Euroopa Komisjoni poolt heakskiidu saanud investeerimisstrateegiale 6-8 investeeringut, mille realiseerimiseks analüüsitakse ca 80-100 potentsiaalset äriprojekti. Aasta I pooles plaanitakse teha 3-4 investeeringut ja aasta II pooles 3-4 investeeringut.

• 2008. aastal tehtud investeeringute ja uute 2009. aastal lisanduvate investeeringute osas panustatakse koos kaasinvestoritega ettevõtete arendamisse osaledes nende juhtorganite (nõukogude) töös (ca 10 ettevõtet).

• Investeeringute orienteeruv kogusumma on 2009. aastal 100-150 miljonit krooni, mille kõrvale otsitakse erakapitali suurusjärgus, mis on lubatud Euroopa Komisjoni regulatsioonidega (tingituna maailmamajanduse olukorrast, on lubatud kuni 31.12.2010 paindlikum ehk 70/30 avaliku ja erasektori investeeringute vahekord).

• Investeerimisele sektoraalseid piiranguid ei seata (v.a. Arengufondi seaduses toodud kitsendused ja piirangud). Valdkondlike eelistuste sisseseadmise vajalikkust analüüsitakse lähtuvalt Arengufondi seireprojektide tulemustest ja investeerimisportfelli kujunemisest 2009. aasta lõpul.

• Analüüsitakse võimalusi lahendada seemne- ehk tootearendusfaasi finantseerimise küsimus (kas alafondi, otseinvesteeringute või EAS T&A grantide edasiarenduse läbi).

• Arvestades Arengufondi investeerimiskapitali piiratust, kaalutakse konsulteerinuna Investeeringute Ekspertkomiteega aastas kuni ühe fondiinvesteeringu teostamist varase või kasvufaasi alafondi.

• Ekspertkomitee suuremaks kaasamiseks investeerimisprojektide analüüsimise, hindamise ja monitoorimise protsessi, töötakse välja aruandlusvormid ja

finantsmudel ekspertidele edastamiseks ja tehakse muudatused ekspertkomitee tööprotseduuridesse.

Investeeringuid toetavad tegevused

• Investeeringute suuna tulevikuarenduste planeerimiseks ja Eesti riskikapitalituru arendamiseks viiakse läbi riskikapitalituru uuring.

• Turuosaliste riskikapitali-alaste teadmiste parandamiseks antakse välja riskikapitali tutvustav elektrooniline käsiraamat.

• Riskikapitalituru uuringu tulemustele tuginedes töötatakse välja kolmeaastane turuosaliste teadlikkuse ja riskikapitalikultuuri arendamisele suunatud nn. pehmete tegevuste strateegia.

• Riskikapitali pakkuvate investorite (nii institutsionaalsed kui äriinglid) koostöö arendamiseks ja informatsioonivajaduse rahuldamiseks võetakse initsiatiiv asutada Eesti riskikapitali assotsiatsiooni (EstVCA). Selle teostamiseks koostatakse koostöös turuosalistega tegevuskava ja käivitatakse reaalne tegevus juriidilise isiku vormis 2009. aasta lõpuks.

• Investeerimisprojektide kaasfinantseerimise võimaldamiseks luuakse investorite võrgustik-andmebaas, mis hõlmab: (a) kaasinvestoreid, kellega koos Arengufond investeerib; (b) alternatiivseid investoreid, kellele edastatakse Arengufondi jaoks mitte-sobivad projektid; (c) järgmise faasi investoreid investeeringust väljumiseks tulevikus. Võrgustiku loomiseks kaardistatakse võimalikud investorid ja lepitakse nendega kokku koostööpõhimõtted.

• Eesti riskikapitalituru arendamiseks korraldatakse aastas 3 teemapõhist arutelu-seminari, kus avatakse riskikapitali erinevaid tahkusid. Lisaks osaletakse riskikapitali temaatikat avavate ettekannetega sobiliku sihtgrupi kokku toovatel, teiste poolt korraldatud konverentsidel ja seminaridel.

• Arengufond teeb koostööd rahvusvaheliste riskikapitali assotsiatsioonidega, koondab ja publitseerib infomaterjale, suunab riskikapitali-alast informatsiooni avalikkusele ja olulistele võtmegruppidele (sh veebi kaudu).

• Lähtudes esimeste tehtud investeeringute kogemustest parendatakse töö-protsesse alates alusdokumentidest ja analüüsi-töövahenditest kuni investeeringust väljumise protsessi varase planeerimise tegevusteni.

• Riskiinvesteerimise tutvustamiseks ja ettevõtlikkuse ning rahvusvahelise äritegemise propageerimiseks osaleb Arengufond partnerina erinevatel äriplaanikonkurssidel ja muudel asjakohastel üritustel.

• Investeerimisekspertide pikaajalise kaasatuse ja motiveerituse tagamiseks töötatakse vastavalt Euroopa Komisjoni nõuetele välja turupõhine ja investeerimisportfelli ning -tegevuse tulemustest lähtuv töötajate motivatsioonisüsteem.

Arendatakse edasi Arengufondi interaktiivset internetiportaali, sh lingitakse see külastatavuse suurendamise nimel erinevate asjakohaste internetilehtede ja -portaalidega.

Töötatakse välja inglise keelsele auditooriumile suunatud kommunikatsioonipõhimõtted ja -vahendid (sh inglise keelne internetiportaali osa). Tegevuse eesmärgiks on ühelt poolt propageerida naaberriikide ettevõtjatele Eestit kui tehnoloogiaprojektidega maailma minemise maad (nö Skype-maad). Teisalt on eesmärgiks kujundada Eestis resideeruvate 

välisesindajate ja –ajakirjanike seas Eestist kuvand kui strateegiliselt tulevikku vaatavast Põhjalariigist.

Tagatakse põhivaldkondadele tasemel tugiteenused ja korraldatakse asjaajamist, raamatupidamist, finantsjuhtimist ja personaliarendust vastavuses põhivaldkondade vajadusele ja kvaliteedistandarditele.

Arendatakse tõhusat koostööd Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide, haridus-, teadus-, ettevõtluspoliitika rakendusasutuste, ettevõtlusorganisatsioonide ja avalikkusega.