Aastaaruanded

"Edasi!" Raport Riigikogule 2010/2011 (pdf 6 mb)

Arengufondil on seadusejärgne kohustus ja ühtlasi suurepärane võimalus käia igal sügisel oma tegevusest Riigikogule aru andmas. Arengufondi missioonile kohaselt on selleks puhuks valmivad raportid tavapärastest tahavaatepeeglisse vaatavatest aastaaruannetest erinevad. Arengufondi rolliks on Eesti majandusele tulevikku luua meie välistest ja sisemistest arengutest lähtuvaid võimalusi analüüsides, positiivseid muutusi algatades ja riskikapitaliturgu arendades. Seepärast on Riigikogule esitatavate raportite „Edasi!“ pilk suunatud ettepoole, koondades ühtede kaante vahele Arengufondis aasta jooksul seiretööde ja riskikapitalituru arendamise kaudu kogutud teadmise Eesti majanduse tulevikuvõimalustest. Raportite eesmärk on pakkuda kvaliteetset sisendit Eesti majanduse tulevikuteemalistele diskussioonidele nii Riigikogus kui ka laiemas otsustajate ringis.

Arengufondi juhatuse esimehe pöördumine 2010/2011 raportis (22.09.2011)

Riigikogu asutas Eesti Arengufondi tulevikuseire mõttekeskuseks, mis analüüsib globaalsetest arengutrendidest lähtuvalt Eesti võimalusi ning riskikapitali-fondiks, mis investeerib uut moodi mõtlevatesse üleilmse ambitsiooniga Eesti tehnoloogiaettevõtetesse ja arendab riskikapitaliturgu.

Arengufond on suurim Eesti ettevõtetest koosneva port- felliga riskikapitalifond. Oleme koos erainvestoritega investeerinud 15 maailma pürgivasse ja seal juba tunnustust koguvasse ettevõttesse. Nende seas on maailma suurimaks insenerfirmaks pürgiv GrabCAD, virtuaalse riietuskabiini loonud Fits.me, Põhja-Ameerikas mobiilmakseid ja -parkimist pakkuv Now!Innovations, satelliitmodemeid arendav Modesat, postiterminalide ja tarkvara arendaja Cleveron/SmartPost, uue põlvkonna tuuleturbiine valmistavad Goliath Wind ja My!Wind, pilgujälgimise tehnoloogia looja Realeyes, igamehe taskutreener Sportlyzer jne. Need on Eesti uusettevõtted, kes murravad oma innovatsioonidega maailma.
Nende ja mitmete teiste tehnoloogiafirmade tõttu on Eesti saavutanud maailma start-up kommuunis arvestatava tegija positsiooni. Näiteks Euroopa juhtiva ärikiirendi Seedcamp äsja toimunud investorürituse raames käis agar debatt Twitteris ja muudes kanalites teemal, et kuidas Eestist kasvab välja nii ebaproportsionaalselt palju kõrge potentsiaaliga idufirmasid. Ja kuidas muul Euroopal on keeruline Seedcampi pääseda kui 12 nende projektist 4 on Eestiga seotud.

Kui paljudes vana majanduse valdkondades oleme enamasti Skandinaaviat suurettevõtteid teenindavas funktsioonis, siis alustavate tehnoloogiafirmade maailmas oleme täna juba võrdne võrdsete seas – seda nii Soomes, Inglismaal kui ka Ameerika Ühendriikides. Võtmeküsimus meie jaoks on pigem, mida teha, et sellised ettevõtted Eestist kasvada saaksid ja neid viis või kümme korda rohkem oleks. Selleks on vaja Eestisse saada rohkem maailma tundvaid meeskondi, samuti rohkem riskikapitalifirmasid, kes nendesse investeeriksid.

Riigikogu ajutrustina oleme algusest peale töötanud selle nimel, et Eesti teaks ja kasutaks oma võimalusi muutuvas ja globaliseerunud maailmas läbilöömiseks. Eesti majanduse konkurentsivõime uuringu põhjal panime paika seirekava. Seiretöödes oleme analüüsidega avanud töötleva tööstuse tulevikuteid, infotehnoloogia senisest mõjusama kasutamise võimalusi ja erinevate teenusemajanduse valdkondade ekspordiväljavaateid ning kaasanud aruteludesse asjaomaseid eksperte ja huvirühmi. Tulevikutrendide kojutoomiseks ning Eesti jaoks lahtimõtestamiseks oleme loonud trendiblogi www.fututuba.ee.

2010. aastal juhtisime laiapõhjalist tulevikudebatti "Eesti Kasvuvisioon 2018 – maailmas edukas ja koduselt armas". Selle käigus koostatud Eesti majanduse nelja arengustsenaariumi baasilt kasvasid arutelude käigus välja kaheksa süsteemset muutust, millest Eesti edasine areng enim sõltub. Kasvuvisiooni protsess andis osapooltele tunnetuse, millisest tuleviku-Eestist ja -majandusest ühiselt unistatakse.

Selleks, et seirete tulemused ellu rakenduksid ja süsteemi tasandil muutusi aitaksid esile kutsuda, oleme partneritega era-, kõrgharidus- ja avalikust sektorist algatanud piloot- projekte. Esimene neist - IT Akadeemia – keskendus sellele, et disainida terviklahendus Eesti IKT spetsialistide süvenevale põuale. IT Akadeemia kontseptsioon on edasisteks otsusteks üle antud Haridus- ja Teadusministeeriumile. Sel aastal oleme käima lükanud finantsteenuste ekspordivõimalusi avanud seirest välja kasvanud era- ja avaliku sektori koostööplatvormi FinanceEstonia. Käivitamisel on samalaadne algatus tervishoiuvaldkonnas – Medicine-Estonia.

Tänaseks võime öelda, et algse eesmärgi esimene pool on suures osas saavutatud – Eesti teab nüüd paremini oma võimalusi muutuvas ja globaliseerunud maailmas läbilöömiseks. Nüüd on vaja üheskoos astuda sammud, et need võimalused ka kasutatud saaksid.

Head Riigikogu liikmed, Arengufondi esimene töötsükkel on sellega läbi saamas. Esimese riskikapitali fondi vahendid on paigutuse leidnud ja lähiajal hakatakse investeerima teist. Läbi on viidud terve hulk majandusseireid ja algatatud mitmed pilootprojektid muutuste ellukutsumiseks. Eesti on samal ajal suhteliselt heas vormis läbi tulnud maailmas jätkuvast kriisist ning erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole meil palju lahendust vajavat minevikutaaka. Seepärast on meil ainulaadne hetk ja ühine kohus astuda samme, et Eesti konkurentsivõimet oluliselt kasvatada.

Kuidas saaks Arengufond sel teel järgmise nelja aasata jooksul Eestile võimalikult kasulik olla? Selle arutelu käivitamiseks olgu siinkohal välja pakutud kaks mõtet.

Arengufondist on tänaseks saanud Eesti riigi innovatsioonilabor ja muutuste agent. Tänu seiretöö kaasavale iseloomule on osapooled hakanud Arengufondi võtma kui omamoodi ühenduslüli ja „tõlki" ettevõtlussektori, riigi ja kolmanda sektori vahel. Seda on mõistlik ära kasutada, et ette võtta uusi era- ja avaliku sektori koostööalgatusi, mis aitaksid läbi mängida erinevate huvi- poolte kaasamist vajavaid keerukaid teemasid. Samuti on Arengufondil oma kogemuste baasilt võimalik pakkuda tuge teistele riigiasutustele protsessijuhtimise ja kaasamistehnikate kasutamisel. Sõltuvalt seirest ja valdkonnast oleme kaasanud oma ettevõtmistesse paarikümnest kuni tuhande inimeseni.

Arengufond kui strateegilise arengu fond. Arengufondil on alustavate tehnoloogiafirmade silmis hea renomee, lisaks kompetentne meeskond ning rahvusvaheline partner- ja investorvõrgustik riskikapitali valdkonnas. Samuti oleme jõudnud nii kaugele, et riigi omandis olevasse investeerimisfondi või uue kasvuala terviklikku arendamisse panustavasse MTÜsse (nt FinanceEstonia, www.financeestonia.eu) on võimalik palgata eraturult (üle ostmata) parim meeskond. Seda kogemust ja võimalust saab soovi korral ära kasutada, et Arengufondist kujundada Eesti riigile veelgi strateegilisem arengu fond. See võib juhtida näiteks portfelli vähem-strateegilistest riigiettevõtetest ning panna kokku arendus- ja investeerimissündikaate Eesti arengu mõttes oluliste lahenduste leidmiseks.

Käesolev raport toob Teieni ülevaate Arengufondi tegevusest ja uuematest seiretöödest.

Head lugemist ja kaasamõtlemist,

Ott Pärna