Get Adobe Flash player

» Arengufondist » Meeskond

prindi

Meeskonna tutvustused

Heidi Kakko veab Arengufondis riskikapitali valdkonda nii otseinvesteeringuid ette valmistades kui kogu turgu arendades.

Heidi on tegelenud ettevõtete finantseerimise ja omandamistega alates 1995.aastast – enam kui 10 aastat töötas ta tehingunõustamise ja ettevõtte rahanduse küsimustega maailma suurimas konsultatsioonifirmas PricewaterhouseCoopers.

Enne Arengufondiga liitumist juhtis Heidi tehingute nõustamise ja kapitali kaasamise üksust rahvusvahelises investeerimisfirmas East Partners, keskendudes Ukraina, Vene ja Gruusia turule. Heidil on ettevõtte juhtimise praktiline kogemus tegevjuhina nii Baltikumi suurimas BTL-agentuuris kui ka Eesti ühe esimese koolitusfirma kasvatamisel ärikooliks. 

 

Heidi on lõpetanud Tartu Ülikoolis välismajanduse eriala cum laude. Ettevõtete rahanduse ja finantsjuhtimise alal on ta täiendanud end George Mason University’s USAs. 

Heidi räägib inglise ja vene keelt ladusalt, saksa keelt on ta lihvinud pool aastat farmaatsiaettevõtte Grünenthal väliskaubanduse osakonnas ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa majandusministeeriumis praktiseerides.

Tööle lisaks suunab Heidi noorte ettevõtlikkusele ja ühiskonna arendamisele keskenduvaid projekte JCI (Junior Chamber International) Eesti rahvuskoja asepresidendina ning tudengiorganisatsiooni AIESEC Eesti Nõuandva Kogu liikmena.

Heidi kogub positiivseid elamusi ka gastronoomiakunsti edendades, lastega tegeldes ja mootorrattal ringi reisides.



 

Enne Arengufondi juhtis Stanislav kuue aasta vältel maailma ühe suurima IT-ettevõtte IBMi Eesti teenuste divisjoni, kus koos oma meeskonnaga viis ellu mitmeid uuenduslikke projekte, näiteks biomeetrilise näotuvastuse rakendamist  turvasüsteemides. IBMis töötamine andis  põhjalikke teadmisi tehnoloogiamaailmast, rahvusvahelise äri praktikast ning juhtimisest. 

Stanislavi mitmekülgne tehnoloogia taust pärineb kogemustest mobiiloperaatori Radiolinja (praegune Elisa) tehnilise arenduse osakonna käivitamisel – osakonna ülesandeks oli innovaatiliste teenuste välja töötamine ja lansseerimine.

Hiljem, asutades arendavate mänguasjade spetsialiseerunud kaubandusettevõtte, on Stanislav saanud vahetu kogemuse väikese alustava ettevõtte valudest ja rõõmudes.

 

Kõrgharidusõpingutega alustas Stanislav Eesti-Ameerika Äriakadeemias, omandades bakalaureusekraadi rahvusvaheliste suhete erialal. Õpingud jätkusid hiljem Tartu Ülikoolis majandusmagistri programmis strateegilise juhtimise suunal, kus magistritöö kirjutamine on hetkel pooleli.

Stanislav tunneb ennast koduselt, nii eesti, vene kui ka inglise keeles suheldes.

Vabast ajast suure osa pühendab oma lastele ning aktiivpuhkusele koos sõpradega. Stanislav on aastate jooksul tegelenud kirglikult erinevate spordialadega, viimaste aastate lemmikuteks on kujunenud lohesurf, lumelaud ning vabavõitlus (MMA).



Indrek Kelder keskendub Arengufondis investeerimiseks sobivate innovaatiliste ettevõtete analüüsimisele ja investeeringu saanud ettevõtete arendamisele.

Indrek on innovatsiooniteema ja innovaatiliste ettevõtete edendamisega Eestis süvitsi tegelenud kuus viimast aastat. Enne Arengufondiga liitumist analüüsis ta ettevõtete ja uurimisasutuste teadus- ja arendusprojekte EASis T&A projektide koordinaatorina.Oma juhtimisoskusi sai Indrek rakendada ka EAS innovaatiliste projektidega tegeleva divisjoni arendamisel nii toetusprogramme kui taotlusprotseduure välja töötades. 

 

Indreku praktiline kogemus noorte kasvavate ettevõtete majandamisel pärineb majandustarkvara, tööstustarvikute ja ehitusmaterjalide müügi ning aktiivse müügipromotsiooni valdkonnast. Indrek on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli finantsjuhtimise erialal ökonomistina.

Edasi õppides on ta omandanud majandusmagistri kraadi spetsialiseerumisega strateegilisele juhtimisele. Tööst vaba aega sisustab Indrek sukeldumise ja autospordiga, on olnud aastaid vabatahtlikuna seotud Saaremaa ralli korraldusega ning on keeranud rooli mitmetel rahvarallidel. Indreku peres kasvab üks laps.

Valik artikleid, esitlusi, sõnavõtte:

Ärileht 30. aprill 2008: Kellele on vaja riskikapitali?

Inseneeria 5/2008 Smartposti nõudis turg ja jälle Eesti Nokiast



Andrus Oks töötab Arengufondi investeeringute divisjonis, tegeledes erinevate investeerimisega seonduvate küsimustega ning nõustab sealjuures Eesti alustavaid ettevõtjaid erialastes küsimustes.

Andrusel on praktiline kogemus tehnoloogiaettevõtte käivitamisest, juhtimisest ja rahastamisest. Varem töötas ta tegevjuhina OÜ-s Müomeetria (nõukogu liige on ta siiani), juhtides uudse meditsiiniseadme Myoton kommertsialiseerimist aastatel 2003-2008.

Andrus koostas ja viis ellu arendusprogrammi, mille tulemusena toodi turule uudne meditsiiniseade. Selleks lõi ta multi-distsiplinaarse meeskonna, arendas välja rahvusvahelise edasimüüjatest ja uurimisinstituutidest koosneva koostöövõrgustiku ning kaasas riskikapitali ja toetuse riiklikest meetmetest. Andrus koostas ka masstarbija turule suunatud järgmise põlvkonna Myotoni arendusprojekti, mille mahukaks finantseerimiseks andis heakskiidu üle-Euroopaline programm EUROSTARS. 

 

Lisaks saavutas ta osaluse 7-nda Raamprogrammi uuringutega tegelevas konsortsiumis MyoAge. 

Andrus alustas oma kõrgharidusõpingutega Tartu Ülikoolis, kus omandas majandusteaduse bakalaureuse- ja magistrikraadi, süvenedes välismajanduse ja rahanduse erialadele.

Seejärel siirdus ta õppima doktorantuuri Clarki Ülikooli USAs, omandas seal magistrikraadi, doktoritöö kirjutamine on pooleli. Andrus töötas mõlemas ülikoolis ka teaduri ja õppejõu positsioonidel. Andrus valdab inglise keelt ning tuleb toime ka vene keeles.

Vaba aega pühendab Andrus palju oma perele ja sõpradele, panustades üheskoos sportlikele tegevustele ja seltskondlikele aruteludele. Andrus tegeleb regulaarselt kergejõustikuga ning räägib meelsasti sportlike eluviiside kasulikkusest.



Kitty on innovatsioonipoliitika fanaatik, kes pühendas Eesti innovatsioonipoliitika kujundamisele pea 8 aastat oma tööalasest karjäärist.

Selle aja jooksul on tema poolt algatatud ja juhitud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsiooni talitusest välja kasvanud strateegiad, kontseptsioonid ja programmid, mille eesmärk on üks – ehitada vundamenti innovatsioonipõhisele Eestile.

Kitty omab rahvusvahelist töökogemust Euroopa Komisjoni ettevõtluse peadirektoraadist ja Soome tehnoloogia- ja innovatsiooniagentuurist TEKES. Lisaks on Kitty olnud Eesti esindajaks Euroopa Komisjoni juures tegutsevas Innovatsioonipoliitika Nõukojas ja mitmes rahvusvahelises töögrupis. Oma arvestatava kogemustepagasi baasilt tegeleb Kitty ka nõustamisega, nt aitab ta Gruusiat sealse 

 

innovatsioonipoliitika ja tehnoloogiasiirde tugistruktuuride väljaarendamisel.

Kitty on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ökonomistina viieaastase õppekava raames. Alates 2002 aastast on Kitty olnud külalislektor Tartu Ülikoolis, kus ta tehnoloogia juhtimise magistrikava osana on õpetab ainet ”Tehnoloogia- ja innovatsiooni poliitikad”.

Kitty peres kasvab 3 last vahemikus 3-15 aastat. Vanema tütre jooksuklubi liikmena võtab ta aktiivselt osa erinevatest Eesti tervisespordiüritustest.

Kitty peab lugu heast söögist nautides selle valmistamist samavõrd kui selle tarbimist ühes hea veini ja seltskonnaga. Kitty asus Arengufondis tööle jaanuaris 2008.



Kristjan on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega (IKT) olnud seotud üle 15 aasta ning talle pole võõrad lugematud lühendid TCP/IP-st SWOT-ini. Ta on löönud nii nõu kui ka jõuga kaasa erinevates Eesti riigi IT algatustes ja mõtteklubides.

Tema tööülesannete hulka on kuulunud nii Avatud Eesti Fondi infoühiskonna programmi juhtimine kui ka Tiigriülikooli programmi administreerimine Eesti IT Sihtasutuses. Mõned Kristjani tähelepanuväärsematest projektidest on esimeste avalike internetipunktide loomise koordineerimine Eestis, Eesti Infotehnoloogia Kolledži asutamine ja internetipõhise ülikoolidesse sisseastumissüsteemi SAIS käivitamine.

 

Kristjan on olnud tegev ka Eesti Junior Achievement Arengufondi ja maapiirkondade andmesideteenuste arendamise programmi Külatee nõukogudes.

Kristjan lõpetas 2003. aastal magistriprogrammi (MCM) telekommunikatsiooni poliitika erialal Strahclyde'i Ülikooli Ärikoolis Šotimaal.

Võõrkeeltest on Kristjanil tugevaim inglise keel, aga saab hästi hakkama ka soome, vene ja norra keeles. Tööväliselt hindab Kristjan nii häid filme kui ka muusikat, silmaringi avardavaid reisikogemusi ja heade sõpradega veedetud aega. Kristjan ühines Arengufondi meeskonnaga 2007. aasta septembris.



 

 

Ekspertalad:
  • tärkavate majanduste ja eriti Aasia esiletõus, ärivõimalused seal
  • maailmamajanduse ja äri megatrendid ja arengustsenaariumid
  • Eesti majanduspoliitika väljakutsed
  • töötleva tööstuse tulevik Eestis ja maailmas
  • avaliku sektori innovatsioon ja riigijuhtimise tulevik
  • stsenaariumid strateegiate tegemise tööriistana: miks ja kuidas kasutada


Siimul tegi 2011. aastal School of Oriental and African Studies (SOAS) juures Londoni Ülikoolis magistrikraadi Hiina majanduse ja äri alal.

Bakalaureusekraadi sai Siim majanduspoliitika ja rahvusvaheliste suhete alal Princetoni ülikoolis USAs, sealse Woodrow Wilson School of Public and International Affairs juures.

  Siimul on põhjalik kogemus riiklikul tasandil poliitika kujundamisest, strateegilisest juhtimisest ja riigihaldusest. Ta on varem töötanud EV Rahandusministeeriumis 2007-13 EL struktuurivahendite planeerimise juhina. Praegu nõustab ta Arengufondi töö kõrvalt ka 2014-20 EL vahendite planeerimisprotsessi ettevalmistamist ja rahastamisstrateegia väljatöötamist. Lisaks on Siim olnud tegev Eesti riigi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise süsteemide arendamise juures.

Vabal ajal köidavad teda pallimängud, kinokunst ning hea muusika. Lisaks osaleb Siim jõudu mööda erinevates USAs ja üldse välismaal õppimist tutvustavates ettevõtmistes.

Siim valdab inglise ja saksa keelt väga heal tasemel, tuleb toime vene ja prantsuse keeles ning nüüdseks vähehaaval ka mandariini keeles.

Arengufondis on ta töötanud alates 2008. aasta veebruarist.

 

Valik artikleid, esitlusi, sõnavõtte:

 

Ettekanne äriseminaril "Eestist India turule" 22.11.2011: Tuleviku ärivõimalused Indias (vt ka videosalvestust)

Peatükk Arengufondi aastaraportis Edasi! 2011: Eesti tulevik Aasias

Ettekanne Tartu Ettevõtluspäevadel 07.10.2011: Tulevikuturud Aasias

PM arvamuslugu 12.08.2011: Aeg Aasia-huvid paika panna (Aasia tähtsusest Eesti majanduse tuleviku jaoks)

Peatükk Arengufondi aastaraportis Edasi! 2010: Tulevikku viivad uuendused riigijuhtimises

Peatükk Arengufondi aastaraportis Edasi! 2010: Tagantjärgi tarkuse asemel tulevikutark visioon (visiooni loomine stsenaariumide abil)

Ettekanne innolabis 08.04.2010: Hiina arenguhüppe aluseks olnud majanduspoliitika ja selle tulevikuteed

Peatükk Eesti Inimarengu Aruandes 2009, koos Erik Terkiga: Eesti majanduse väliskeskkond peale kriisi ja kaugemas tulevikus + Hiina esilekerkimise mõjud Eestile

ÄP arvamuslugu 10.11.2009: Eduks tuleb ette vaadata (tulevikutrendide analüüsimise kasulikkusest)

Peatükk Arengufondi aastaraportis Edasi! 2009: Eesti teed kriisist välja (maailma majanduse kriisist väljumise stsenaariumid ja Eesti)

Peatükk Arengufondi aastaraportis Edasi! 2009: Tööstusvedureid tööstusharude tasandilt ei leia (vaja on vaadata väärtusahelaid)

Arengufoorum 2 ettekanne 27.04.2009 (videosalvestus): Maailmamajanduse kriisist väljumise stsenaariumide tähendus Eestile

EPL arvamuslugu 02.04.2009 - Edu retsept: uued alad (kriisi järgselt majanduskasvuni jõudmise teed)

Ettekanne TTÜ karjääripäevadel Võti Tulevikku 03.03.2009: Maailma megatrendid ja nende mõju Eesti (noorte) valikutele

Ettekanne Tööstusfoorumil 2008 (videosalvestus): Eesti tööstus 2018 - kus on kasvuvõimalused

EST_IT@2018 lõppraporti tulevikupilt: Lugu tööstusjuhist ja vabrikuvalvurist

Ettekanne SA Innove (Kutse)hariduse I-konverentsil 03.11.2008: Maailma muutused ja Eesti valikud



Heido on Eesti majanduse probleemidega ja nendele lahenduste otsimisega olnud seotud taasiseseisvumisaja algusest peale.Ta on osalenud turumajandusele ülemineku esimeste reformide laine kujundamises ja tegutsenud reformide elluviimisel Eesti Ülemnõukogu, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmena.

Heido on nõustanud kahte Eesti peaministrit ja majandusministrit. Ta on korduvalt olnud riigile kuuluvate või riigi osalusega äriühingute nõukogude liige.

 

Suurepärase kirjutaja ja rääkijana on Heido hinnatud arvaja meedias ning esineja konverentsidel.Tema poolt avaldatud majandusteemaliste seisukohtade ja kommentaaride arv nii trüki kui ka muus meedias on aukartustäratav.

Heido lõpetas 1969 Tartu Ülikooli ja jätkas järgmisel aastal õpinguid sama ülikooli aspirantuuris. Võõrkeeltest saab Heido hakkama inglise ja vene keeles. Vaba aega täidab lugemine ja mõtisklused ning looduses viibimine, vähemal määral ka reisimine



Huvi innovatsioonipoliitika vastu viis Imre tööle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalitusse. Seal töötatud kahe aasta jooksul oli ta eestvedajaks mitmete innovatsiooni ja loovust toetavate programmide väljatöötamisel, nagu ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm, Innovatsiooniaasta 2009 ja mitmed disainipoliitika meetmed.

Teadmisi innovatsioonipoliitikast täiendas ta 2008. aasta kevadel praktiseerides Põhjamaade Innovatsioonikeskuses (NIC) Oslos.

Samuti on osalenud Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise õppetooli loengutes. Imre on loomult ettevõtlik. Ülikoolis õppimise kõrvalt korraldas ta Tartus mitmeid meelelahutusüritusi. 

 

Sel ajal valmisid tema kaasabil ka tänaseni edukad meelelahutusasutuste kontseptsioonid, nagu näiteks Püssirohukelder.Hilisemad ettevõtluskogemused tulid kunstigalerii töö korraldamisest ja koolitusfirmat juhtides.

Imrel on filosoofia alane bakalaureuse kraad Tartu Ülikoolist. 2008. a kaitses ta magistritöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias loovjuhtimises teemal.

Oma lemmikharrastuseks peab Imre muusikat: ta on pikka aega muusikuna tegutsenud ning mitmes muusikalis osalenud.

Suvise hobina armastab Imre väga purjelauasõitu tuulisel merel. Imre liitus Arengufondi seiremeeskonnaga 2009. aasta veebruaris.



Signe on Arengufondi ülddivisjoni juht ja jurist selle algusaegadest peale. Ta vastutab in-house teemade (kvaliteedijuhtimine, finantsplaneerimine ja raamatupidamine, digitaalne dokumendihaldus jms) ning juriidiliste teemade eest, mis on seotud kas meie endi tegevuse või investeerimist väärivate ettevõtetega.

Tal on õigusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad (mag iur) Tartu Ülikoolist. Hetkel on ta kirjutamas doktoritööd rahvusvahelisest maksejõuetusõigusest.

Signe on varem töötanud juristina rahvusvahelises krediidikorralduskontsernis Intrum Iustitia, juristi ja õigusüksuse juhina Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksuses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses ning üldosakonna õigustalituse juhina ja maksejõuetusvaldkonna nõunikuna Justiitsministeeriumis.  

 

Ta läbinud mitmeid täiendkoolitusprogramme majanduse, turunduse ja kommunikatsiooni, avaliku ja erasektori partnerluses projektide finantseerimise, strateegilise juhtimise, kvaliteedijuhtimise ja inimressursside juhtimise vallas. Signe on nii era- kui ka avaliku õiguse teemadel osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest seminaridest ja konverentsidest Euroopas ja Ameerika Ühendriikides.

2007. a. oli ta Eesti pankrotiseaduse 15. aastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi korraldusmeeskonna juht. Eksperdina on ta INSOL Europe Academic Forum liige, Justiitsministeeriumi vabade õiguselukutsete ja maksejõuetusõiguse ekspertnõukogu liige ning Eesti Juristide Liidu Euroopa Õiguse Ühenduse liige. Signe on alati üks aktiivne võtmetegelane meeskonnas, ei karda vastutust ega keerukaid ülesandeid ning ei lepi lihtsalt „ei" vastusega. Vabal ajal naudib purjetamist, tennist ja reisimist.

 

Valik artikleid, esitlusi, sõnavõtte:

Juridica 6/ 2008: Piiriülese maksejõuetusmenetluse õiguslikud küsimused

Juridica 9/2007: Konverents "Maksejõuetus – kas üksnes pankrot?“



 

Neeme on tiimis tasakaalustav hääl erasektorist, kus on senise elu tegutsenud. Ta on töötanud Hoiupanga ning Hansapanga turunduses- ja suhtekorralduses ning olnud Hansapanga Kindlustuse turundusjuht. Neeme on olnud ka teisel pool letti - vedanud reklaamiagentuuri saneerimist

Neeme teab, et mõtelda on mõnus. Hansas saavutas Hea Idee konkursil aastaidee auhinna. Samas hindab veelgi kõrgemalt elluviimist. Ta on co-founderi ja produtsendina 

 

teinud Eesti innovatiivsemat CGI firmat motion.ee. 

Bakalaureus on Neeme reklaami - ja meedia erialal. Ta on õppinud ka TPIs tootmise ökonoomikat ja juhtimist ning on läbinud pangaliidu erinevad finantsteenuste kursused.

Neeme valdab inglise ja vene keelt. Suurimaks hobiks on Neemel pere: 2 lapse isana proovib ta oma seniseid soosikuid purjelauasõitu ning pildistamist ikka koos perega teha.

 

 

 



Aivi tegevusvaldkondadeks on kõik, mis puudutab Arengufondi asjaajamist ja dokumendihaldust ning personalitööd. Ta vastutab büroo toimimise ja heakorra eest ning on abiks ürituste ja kohtumiste organiseerimisel.

Aivi ühines Arengufondi meeskonnaga 2007. aasta juulikuus.
2007. aastal lõpetas Aivi Tallinna Majanduskooli sekretäritöö erialal ning 2009.aasta kevadel personalitöö eriala samas koolis. Tänaseks on ta oma õpingutega jõudnud TTÜ-sse, kus omandab magistrikraadi personalitöö- ja arenduse erialal.

 

Aivi on töötanud klienditeenindajana nii finants-, moe- kui ka toitlustussektoris saades töökogemusi Eestis ja välismaal. Õpingute käigus on läbitud mitmeid praktikaid erinevates era- ja riigiettevõtetes omandades lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktiline kogemus.

Oma suurimateks plussideks peab Aivi positiivset ellusuhtumist, sõbralikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust ning korrektsust. Tema hobideks on õmblemine, matkamine ning mööbli restaureerimine. Talvel naudib lumelauasõitu ning suvel rattasõitu.



Cathy on võtmeisik Arengufondi töötajatele nii välise kui majasisese info vahendamisel ja klientidega/partneritega suhtlemisel. Ta aitab sekretärina kaasa Arengufondi põhitegevuste teostamisele läbi kvaliteetse teenindus- ja töökeskkonna ning positiivse õhkkonna loomise.

Cathy on läbinud sekretäritöö õppe ning töötanud mitmes teenindusettevõttes klienditeenindajana. See amet on avardanud ta silmaringi ning andnud kaasa suure kogemustepagasi nii praeguseks tööks kui ka tulevaseks eluks. 

 

Huvi ühiskonna toimimise ja selles aset leidvate protsesside vastu, viis Cathy õppima Tallinna Ülikooli riigiteaduste erialale.

Vaba aega meeldib Cathyle sisustada pigem loominguliste valdkondadega, olles aastaid tegelenud tantsimisega ning kunstiga. Aega aitavad hästi maha võtta head raamatud ja filmid.



Berit on varasemalt tegutsenud valitsuskommunikatsiooni valdkonnas ennekõike audiovisuaalse- ja sotsiaalmeedia teemadel. Meeldejäävaimad projektid on Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta ja Eesti lipu 125. sünnipäev, mille korraldustiimis ta kaasa lõi.

2009. aasta suvel osales Berit produtsendina ka tudengifilmi projektis "Rändaja", mis nüüdseks on osalenud mitmetel filmifestivalidel.

 

Beritil on lõpusirgel Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli PR/meedia eriala bakalaureuseõpe.

Hobi korras tegeleb Berit sõudmise ja sukeldumisega, ka on ta Kaitseliidu Toompea malevkonna liige.



Enn töötas Swedbank Investeerimisfondides kahe Ida-Euroopa suunalise aktsiafondi juhina. Ta investeeris Kesk- ja Ida-Euroopa, Balkani, Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia avalikult kaubeldavatesse ettevõtetesse. Enn vastutas varade eest, mis ulatusid kogumahus kuni 7 miljardi kroonini.

Enne fondide juhtimist ehitas ta üles ettevõtte aktsiaanalüüsi tiimi ja investeerimisprotsessi. Väljaspool Arengufondi on Enn endiselt valdkonnas tegev, arendades innovatiivset rahva tarkusel baseeruvat aktsiafondi CuteFund.

Tema bakalaureusekraad on Tartu Ülikoolist avalikus halduses. Tartu Ülikoolis õppides oli Enn aktiivne väitleja ja võitis Euroopa meistrivõistlused aastal 2000.

 

Ennul on teadusmagistri kraad Carnegie Mellon University’st (Pittsburgh, USA), kus ta oli USA välisministeeriumi ning ülikooli stipendiaat.  

Enn on töötanud Atlandi ookeani mõlemal kaldal, räägib inglise keelt teise koduse keelena, valdab hästi soome keelt ja püüab taastada oma vene keele oskust.

Vabal ajal armastab Enn rattaga sõita, huvitavate inimestega mõtteid vahetada, oma kahe koeraga jalutada ning mõnikord kokandusega tegelda. Palju aega kulub ka ennast kursis hoidmiseks kahes lemmikvaldkonnas – tehnoloogia ja finantsturud.



Siim on tasakaalukas segu praktikust ja akadeemikust - talle meeldib “suures pildis” mõelda ja konkreetselt teha. Oma lühikese elu jooksul on ta juhtinud ühte väikeettevõtet, teises töötanud turunduse alal, omandanud kaks magistrikraadi ja reisinud Euroopas ja tõusvas Aasias.

Pärast kodumaal Tartu Ülikooli majandusteaduste tausta omandamist läks Siim rahvusvahelist majandust rahvusvaheliselt õppima.

Copenhagen Business School’i ja CEMS topeltmagistriprogramm andis talle võimaluse õppida rahvusvahelist majandust nii akadeemilise kui strateegilise poole pealt. Siim on väga õnnelik selle tasakaaluka ja kõrgelennulise tausta pärast ning inimeste üle, keda ta teel kohanud on.

 

Siim tunneb Aasia suurimaid riike Hiinat ja Indiat läbi praktilise kogemuse ning kontaktiga seal tegutsevate inimestega.

Indiaga on Siim seotud läbi magistritöö. Ettevõtliku inimesena otsustas ta magistritöö teema ja elukoha siduda, ning veetis kuus kuud Delhis tavainimeste, ettevõtjate ja arvutiga suheldes.

Siim tunneb kõige paremini inglise keelt, räägib meeleldi ka saksa keeles ning tunneb lisaks taani, vene ja hindi keeli.

Keeled ongi Siimu üks kirgi, kuid teda innustab ka sportlik tegevus, neist kõige enam jalgpalli ja saalihokipalli veeretamine.



 

Merit Imalal on 9 aastat kogemust finants- ja tehnoloogiavaldkonnas. Merit tegeleb Arengufondis ettevõtete analüüsimise, sobilike investeerimisprojektide ettevalmistamise ja riskikapitali turgu üldisemalt arendavate tegevustega.

Merit on töötanud If P&C Insurance AS’s controlling’u osakonna juhina ning juhtinud EASs tehnoloogia- ja ekspordivaldkonna meeskondi. Eelnevalt on Merit riskikapitaliinvesteeringute tegemisega kokku puutunud Balti Small Equity Fund’s, mille aega jääb ka väga eduka exit’i kogemus. 

 

Merit on lõpetanud TÜ rahanduse ja panganduse eriala ning EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise MBA programmi.

Mitmes eelnevas töökohas on töökeeleks olnud inglise keel ning loodetavasti avaneb lähiajal võimalus ka meelde tuletada vene keel.

Meriti tööväline aeg on põhiliselt sisustatud kahe lapsega. Merit pooldab sportlikku eluviisi, kui suudaks ööpäeva tunde lisada, siis panustaks eriti salsasse ja seltskonnatantsu.

 



 

Antti hoolitseb Arengufondi õigusliku poole eest. Tema korraldada on kõik, mis puudutab juriidilisi küsimusi - investeeringuobjektide õiguslike riskide analüüs, lepingute ettevalmistamine ja läbirääkimine ning Arengufondi meeskonna ja portfelliettevõtjate nõustamine igapäevastes juriidilistes küsimustes. Antti on Arengufondis 2011. a septembrist.

Antti on pikaajalise kogemusega jurist ja advokaat – enne Arengufondiga liitumist töötas ta 10 aastat advokaadibüroos Raidla Lejins & Norcous. Peamiselt nõustas ta kliente ühinemiste ja omandamiste (M&A), finantseerimise ning kapitaliturutehingute, sh IPOde valdkonnas.

 

Antti on lõpetanud Tartu Ülikoolis õigusteaduse eriala cum laude. Ta valdab inglise ja vene keelt.

Antti suurimateks kirgedeks on muusika, reisimine ja fotograafia. Neid püüab ta ühendada kõikides oma tegemistes. Ühes perega käiakse palju looduses, spordi vallas on lemmikuteks kujunenud jalgrattasõit, ujumine ja suusatamine.

Kodus leiab Antti üsna sageli köögist eksperimenteerimas erinevate maailma köökidega. Olulisel kohal on Antti jaoks ka filmikunst ja raamatud, eriliselt huvitub ta ajaloost, majandusest ja tehnoloogiamaailmast.



 

Lauri omab pikajaalist kogemust energia-, ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika valdkonnas. Viimati juhtis ta Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis energeetika osakonda, vastutades energia- ja energiasäästu poliitika väljatöötamise, rakendamise ja sellealase rahvusvahelise koostöö eest, kus aitas kokku panna Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 ning teha 2 emissioonikaubanduse tehingut, mille tulemusena suunatakse Eesti tuuleenergeetika ja elektriautode sektorisse üle 50 miljoni euro.

Juhtides samal ajal AS Eleringi nõukogu tööd, tegeles ta süvitsi varustuskindluse ja elektrituru arendmise teemadega, aidates paika panna ettevõtte uut strateegiat ning läbi viia strateegia elluviimiseks vajalikku aktsiakapitali laiendamist valitsuse poolt ja võlakirja emissiooni Londoni börsil.

Enne seda vedas ta Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhatajana ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika kujundmist ning rohkem kui 20 toetusprogrammi ja finantsmeetme ellurakendamist Kredexi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. 

Juhtides ministeeriumi majandusanalüüsi talitust omandas detailse pildi Eesti majandussektorite suundumustest ning mitmekülgse kogemuse erinevate analüüside-hindamiste läbiviimisel ja korraldamisel.

 

Ministeeriumi tehnoloogia ja innovatsioonitalituse peaspetsialistina aitas Lauri kokku panna Eesti teadus- ja arendustegevus ning innovatsioonistrateegia ning lükata käima uute tehnoloogiate väljatöötamist toetavaid programme.

Ta on olnud ka Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse Tehnopol nõukogu liige ning osalenud eksperdina Kredexi, EASi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Archimedes Sihtasutuse finantskomiteedes. Lauri on õppinud Tartu Ülikoolis avalikku haldust ning täiendanud ennast ärijuhtimise ja majanduspoliitika vallas Maastrichti Ülikoolis Hollandis.

Lisaks eesti keelele valdab ta vabalt ka inglise keelt ning kui elu sunnib, võib asju ajada ka vene ja saksa keeles. Vaba aega meeldib Laurile jagada oma pere ja spordi vahel.

Tema peres on kasvamas tütar ja pisipoeg. Spordi osas tunneb Lauri ennast kõige mõnusamalt tenniseväljakul või suusa/lumelauaradadel. Lisaks ei ütle ta ära võimalusest rääkida kalamehejutte ning soovib kindlasti lähitulevikus kasvatada püütud rekordkala suurust 1,2 kilo pealt uutesse kõrgustesse.

 

Valik artikleid, esitlusi, sõnavõtte:

Eesti Arengufondi ja Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse koolitusseminari ettekanne: "Madala energiatarbega hoonete nimetused, trendid madala energiatarbega ehituse osas", 29.02.2012

Kuku raadio saates Ilmaparandaja rohemajandusest ja Arengufondi tegevusest, 18.02.2012

Sihtasutus KredExi korraldatud BuildEst projekti avaseminari ettekanne, 26.01.2012 "Võtmetrendid rohemajanduses ning targa, energiasäästliku elukeskkonna roll selles"

Äripäeva seminaril ettekanne: "Energiasäästu lahendused ja trendid maailma tööstuses".

Intervjuu Eesti Päevalehele, 8.12.2011 Arengufondi rohesuuna juht Tammiste: ehitame ja elame targalt ja säästlikult

Ettekanne "Milliseid ärivõimalusi pakub avanev energiaturg?" Äripäeva konverentsil Energia 2011, 2013, 2020 (23.11.2011)



Madis on omandanud bakalaureuse kraadi Toronto Ülikoolis inseneriteaduste erialal. Aastase praktika näol ehitusinsenerina sai Madisele selgeks, et selles valdkonnas on võimalused muutuste läbiviimiseks kasinad, ja tarvis on valdkondadevahelisemat lähenemist. Seepärast otsustas ta magistrantuuri tasemel õppida ETH ülikoolis Zürichis ruumiplaneerimist.

Fookuse – jätkusuutlik areng – andis talle aga eelkõige reisimine Kagu-Aasias ja osalemine erinevatel kooli- ja töövälistel seminaridel ja kursustel.

Madise erialane kogemustepagas hõlmab erinevates Šveitsi riiklikes jätkusuutliku arenguga seotud programmides kaasalöömist.

 

Ta on tegelenud energiatõhusa ühiskonna visiooni „2000-Watt-Society“ väljaarendamise ja juurutamisega, jätkusuutlike naabruskondade programmiga ja erinevate strateegilise planeerimise meetodite – nt. stsenaariumianalüüs – rakendamisega piirkonna jätkusuutliku arengu tarbeks.

Erasektoris tegutses Madis ka säästliku elamumajanduse konsultandina, kus ta põhitöö hõlmas Šveitsi vabatahtliku märgise Minergie-ECO edasiarendamist.
Lisaks Arengufondi tööle aitab Madis kaasa Eesti jätkusuutlikumale arengule kaasa ka rohujuuretasandil mittetulundusühingus. Selle raames viib ta näiteks läbi väiketuulikute iseehitamise koolitusi.

Spordialadest on ta tegelenud näiteks ragbi ja kümnevõistlusega, hetkel paeluvad teda eelkõige aga sportlikud mitmepäevamatkad looduses.

 

 



 

Tõnis on loonud ja juhtinud mitmeid ettevõtteid (Fontes, Pärnu Konverentsid, Kirjastus Hermes) ja organisatsioone (Eesti Personalitöö Arendamise Ühing, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Reservohvitseride Kogu, Eesti Coachingu Ühing).

Ta on olnud või on praegu mitmete sihtasutuste nõukogu liige (Tartu Ülikooli Sihtasutuse Usalduskogu, EÜSi Sihtasutus, EROKi Sihtasutuse, Eesti Filmi Sihtasutus, Teater NO99 loomenõukogu). 

 

 

 

Tõnis on õppinud psühholoogiat Tartu Ülikoolis, psühhotereaapiat Helsingi Ülikoolis, juhtimist London Business School’is.

Viimased kakskümmend aastat on Tõnis tegelenud juhtide arendamise, nõustamisega, otsinguga. Ta on konsultatsiooniettevõtte Executive Lab asutaja, mille kaks peamist ärisuunda on personaliotsing ja juhtimisinfo kogumine ning vahendamine. 

Tõnis on tõlkinud, toimetanud ja kirjastanud teabe- ja ilukirjandust. 

 



 
Logi sisse
 

Viimased uudised

Seired

Talendiseire

Kuidas hoida ja arendada talente - ühtse talendipoliitika poole.

Eesti-India seire

Majandussuhete tulevik ja ärivõimalused

Kasvuvisioon 2018

Milline näeb maailmas edukas ja koduselt armas Eesti välja ning kuidas selleni jõuda

EST_IT@2018

Info-ja kommunikatsiooni- tehnoloogia võimalused Eesti arengu toetamisel

Tööstusvedurid 2018

Eesti töötleva tööstuse kasvuvõimalused ja sammud nendeni jõudmiseks.

Sündmused

21.05 Singapore Press Club'i Eesti-visiit

Arengufondi tegevusest ja Eesti võimalustest maailmas teevad läbilõike Tõnis Arro ja Heidi Kakko. FinanceEstoniat tutvustab Mae Hansen

Sündmuste arhiiv

Videocastid

Talendifoorumi päeva videosalvestus

Talendifoorumi päeva videosalvestus

Talendifoorum tõi esmakordselt Eestis talendi temaatika ümber kokku eri elualade ja vaatenurkadega inimesed. Eesmärk ühine: teha algust Eesti jaoks parima talendipoliitika "segu" leidmisega.

Video-castide avaleht