Maailmapanga ja International Finance Corporation´i poolt 185 erineva riigi kohta koostatud Doing Business uuring näitas, et Eesti on aasta jooksul kukkunud maailma kõige ettevõtja-sõbralikumate riikide nimekirjas 7 kohta allapoole, asetudes 24. kohale.

Doing Business uuring hindab enne-kõike äritegevusega seotud õiguskeskkonda (sh äri alustamine, ehitusload, omandi ja investeeringute kaitse, lepingute maksmapanek, äri lõpetamine) ning koostab sel alusel ettevõtluskeskkonnale kõige sõbralikumate riikide nimekirja. Miinuspunkti võidab riik iga eraldiseisva kontakti eest ametiasutusega, mida ettevõtja ettevõtlusega alustamisel ja tegelemisel peab tegema.

Uuringu koostamise eeldus on see, et ettevõtluskeskkond vajab regulatsiooni, mis on „targalt“ koostatud, läbimõeldud, läbipaistev ja kõigile kättesaadav, efektiivne ning erinevate huvide osas tasakaalus ehk et nt tarbija kaitsmise vajadus ei ole ettevõtjale ebamõistlikke kulusid tekitav. Nagu selgub Justiitsministeeriumi poolt õiguspoliitika arengute kohta 2011 a. koostatud ülevaatest, on Eesti positsioon Doing Business nimekirjas õiguspoliitiliste suundade määratlemisel tähtis.

Samas Riigikontrolli eelmise aasta lõpus koostatud õigusloome kvaliteeti käsitlev ülevaade näitab, et sisuline regulatsioonide mõjude hinnang ettevõtluskeskkonnale on peaaegu olematu. Seega reaalsuses ei ole regulatsiooni mõjud ettevõtluskeskkonnale selgelt kaardistatud ega läbimõeldud. Justiitsminister Kristen Michal loodab, et selle vastu aitab valitsuse poolt aasta lõpus kinnitatud hea õigusloome eeskiri.

Seega on õiguspoliitika eest vastutajad aru saanud, et ettevõtjad mängivad ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmisel olulist rolli – luues turge, tekitades konkurentsi, investeerides uuringu- ja arendustegevusse, ehitades sadamaid, teid ja infrastruktuure.

Ettevõtlus ei saa potentsiaalile vastavalt kasvada mitte ainult põhjustel, et puudub ressurss, oskus või tahe, vaid ka seetõttu, et leiab endale viljakama kasvukeskkonna mujal - nt mõnes teises neist 23st riigist, kes olid nimekirjas enne Eestit.

Äripäeva järelkajaga kutsus riskikapitalist Allan Martinson oma uusaastasoovis ülimalt positiivses ja optimistlikus võtmes kogu Eesti rahvast üles tegelema ettevõtlusega. Nagu nendib Äripäev (04.01.2012 Juhtkiri) „Põhieeldused on Eestis ju ometi olemas. Ettevõtte asutamine võtab aega alla minuti. Ettevõtluskeskkond on lihtne. Infotehnoloogiaalased infrastruktuurid kaugelearenenud. Maksud võrreldes naaberriikidega madalad.“

Aga, mis veel puudu on?  Vastusi teate kõik teie, kes olete Martinsoni soove juba ennatlikult täitnud ja juba tegelete ettevõtlusega või osalete äritegevuses muul moel.

Seega kutsun Sind üles rääkima kaasa ja andma meile teada, mis ettevõtja (olemasoleva ja tulevase) elu põrguks teeb.

• Kuidas saaks Eestist ettevõtja-sõbralikum riik ja Eesti tõuseks mitte ei langeks Doing Business nimekirjas? 
• kas olete mõelnud, mis pärsib Sinu ettevõtte vabadust teostada oma parimat potentsiaali? 
• Kas on see mõni riiklikul tasemel kehtestatud liialt koormav nõue, piirmäär või munitsipaaltasandil kehtestatud piirang? Kas need piirangud on mõistlikud ja proportsionaalsed?   
• Kas vastutajat on võimalik tuvastada? 
• Kas vastutus halva, läbimõtlematu või põhiseadusega vastuolus oleva regulatsiooni eest on omistatav regulatsiooni kehtestajale? 
• Kas regulatsiooni saaks muuta Sinu ettevõtlust toetavamaks?
• Kuidas viia Eesti õiguspoliitika arengusuunalt „hea“ õigusloome arengusuunale „tark“ õigusloome?

Ettepanekuid ja arvamusi, mida teha, et Eesti oleks üks kõige ettevõtja-sõbralikumatest riikidest maailmas ootab GLIMSTEDT´i äritehingute kompetentsikeskus aadressil anne.veerpalu[A]glimstedt.ee.

Teguderohket 2012 aastat!

Anne Veerpalu, advokaat

Ott Pärna Riigikogus iga-aastast raportiti esitlemas

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-õppe uudiskirja 2011.a sügisnumbri persooniloo fookuses oli Eesti Arengufond. Arengufondi juhatuse esimehe Ott Pärnaga vestlesid e-Õppe Arenduskeskuse projektijuhid Kerli Kusnets ja Mari-Liis Peets.

Arengufond on koht, kuhu tullakse kokku, käiakse läbi, minnakse ära, tullakse tagasi. Koht, kus ärksad inimesed panevad oma pead kokku ja ärgitavad Eesti riiki, ettevõtjaid, ühiskonda ja inimesi üldse. Koht, kus unistatakse eesmärgipäraselt ja sihiteadlikult. Arengufondlaste koolkonnaga käib kaasas positiivselt ärev sünergia ja teravad teod. 

Organisatsiooni kujunemislugu Eesti Arengufond loodi Riigikogus oma seadusega ja ministeeriumitest sõltumatuna. Arvati, et ka Eesti riigil võiks olla uuendusi esile kutsuv ja katsetav organisatsioon, mis tegeleb pikemate teemadega kui valitsus ja on sillaks riigiasutuste ning erasektori vahel. Vaja oli organisatsiooni, mis hoiaks kaugemat horisonti ja tegeleks tuleviku küsimustega eelkõige majanduslikus võtmes ning investeeriks tehnoloogiaettevõtetesse, mitte ei jagaks toetusi.

Põhifunktsioonid

Arengufondil on kaks põhilist tegevussuunda – tulevikku suunatud majandusseired, uuringud ja analüüsid ning riskikapitaliinvesteeringud ambitsioonikatesse tehnoloogiafirmadesse. Samuti on Arengufondi ülesandeks maailmatrendide tõlgendamine Eesti kontekstis. Selle toetuseks on käima lükatud trendiblogi www.fututuba.ee.

Arengufond ostab osalusi Eesti ettevõtetes. Kuna ettevõtted on noored, siis ollakse nende murede ja rõõmudega aktiivselt kaasas. Eesmärk on edukamad ettevõtted hiljem kallimalt edasi müüa või börsile viia. Investeeringutest saadav tulu taasinvesteeritakse, et üha uutele tehnoloogiaäridele tuul tiibadesse lükata. Praegu on Arengufondil portfellis 15 ettevõtet, mis on Eestis kõige suurem riskikapitaliga portfell ambitsioonikatesse tehnoloogia-startup’idesse (alustav ettevõte) tehtud investeeringutest. Ettevõtetesse paigutatud raha peaks 5–10 aasta perspektiivis suuremas mahus tagasi tulema. Pluss on see, et suur osa Eesti tehnoloogiaettevõtetest saab sel viisil võimaluse tuleviku Skype’ideks areneda. Osa äriprojekte ilmselt ka ebaõnnestub – nendega seotud kulud kaetakse edukamate tehingute tootlusest. Teiselt poolt teeb Arengufond majandusega seotud seireid ja uuringuid, et hoida pilk horisondil ning tegeleda asjadega, mis ei mahu ühe või teise ministeeriumi pädevusse ja asetsevad era- ja avaliku sektori piiri peal.

Seega on Arengufond nii ettevõtluses kui ka hariduses riigiasutustest enam sees – n-ö vahepuhver. Arengufondlased mõistavad, kuidas töötab riik, kuidas poliitika, kuidas käib poliitikate kujundamine, kuidas mõtlevad ametnikud. Teisalt saadakse aru ettevõtete väljakutsetest ja ettevõtlusega seotud rohujuuretasandi probleemidest ning rahvusvahelise konkurentsi küsimustest ettevõtluses. Igas valdkonnas on tegelikult ju küsimus, kust tulevad need inimesed, kellega teha tootlikumat tööd töötlevas tööstuses, minna rahvusvahelistele turgudele teenusemajanduses ja teha uusi start-up ettevõtteid tehnoloogiaäris. Küsimus on selles, kust neid inimesi võtta. Kui IT on võimaldaja kõikides sektorites ja kõrgkooli lõpetab aastas 350 IT-spetsialisti, siis seda on vähe. Puudu on paarkümmend tuhat IT-haridusega inimest, et Eesti majandussektorid (haridus, energeetika, töötlev tööstus, jaekaubandus, metsandus jt) saaks tootlikumaks areneda. Eesti riigil on küll maailmas IT-kuulsus, kuid IT-põhist eksporti olulises mahus teha veel ei osata. Eestlased pole kehvad müügimehed, lihtsalt ei ole inimesi, kellega seda teha. Eesti edulood on üksikute inimeste genereeritud ja vägevad, aga et seda rahaks teha, on vaja mitte kahte inimest, vaid kahtesadat, veel parem kahte tuhandet ühes valdkonnas.

Arengufondi seiresuuna tööpraktikaks on erinevatest valdkondadest inimeste kokkutoomine, üheskoos väljakutsete defineerimine, analüüside tegemine ja ühiste tegevuskavade kokkupanek. Koos püütakse jõuda lähemale probleemide juurteni, mida tegelikult tuleks lahendada selleks, et jõuda punktist A punkti B. Kui ühe lausega kokku võtta, on Arengufond Eesti riigi innovatsioonilabor, kellel on võimalus teha asju natuke teistmoodi, heita heas mõttes kinnas sellele, mis praegu tehakse, et Eesti riigis kui organisatsioonis toimuks pidev uuenemine.

Nullist visioonini ja sealt tegudeni

“Kunagi päris nullist alustades (nüüdseks neli aastat tagasi) tegime esimeste meeskonnaliikmetega Arengufondi strateegiat. Küsisime endilt, milline peaks olema Arengufondi unistus või visioon, mille nimel me tööle tuleme ja mida tahame saavutada. Nii tekkis Eestile üks ja Arengufondile teine visioon,” meenutab Ott Pärna. Eesti riigi asja ajades ei saa aga olla kaht visiooni, vaid peab olema üks. Seega kujunes ühine visioon, et aastaks 2012 Eesti teab ja kasutab võimalusi globaliseeruvas ning muutuvas maailmas läbilöömiseks. Selles valguses Arengufond tegutsebki.

Esimese läbitud seiretsükli põhjal võib öelda, et nüüdseks teab Eesti oma võimalusi. Läbi on analüüsitud suur osa majanduse erinevaid valdkondi nii töötlevas tööstuses kui ka teenusemajanduses, seda ennekõike rahvusvahelistumise ja tootlikkuse kasvatamise perspektiivist lähtuvalt. Arengufond on kaardistanud pildi, mis on tehtav ja mis ei ole, samuti teinud põhimõtteliste arengusuundade ja väärtuste teemalise laiapõhjalise visioonitöö “Kasvuvisioon 2018 – maailmas edukas ja koduselt armas Eesti” (vt http://www.arengufond.ee/foresight/growth/). Järgmise tsükli küsimus on, kuidas Eesti oma võimalusi ära kasutaks. On palju institutsionaalseid väljakutseid – osa teemasid on lahendatavad vaid asutusteüleselt. Näiteks Eesti talendipoliitika – riigil peaks see tulevikus olema – ei saa olla pelgalt haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pärusmaa. Seda saab teha vaid era-, avaliku ja vabasektori tihedas koostöös. Sellepärast on Arengufond algatanud avaliku ja erasektori ümarlauad, kus osapooled saavad kokku ja mõtlevad, kuidas mingit valdkonda edasi viia.

“Finantsteenuste ekspordipotentsiaali kasvatamiseks loodi FinanceEstonia (vt http://www.financeestonia.eu ) ja meditsiiniteenuste ekspordimahtude kasvatamiseks on koostöös erasektori, haiglate ja riigiasutustega loomisel MedicineEstonia,” räägib Pärna. “Need ei ole rahajagamiseks, vaid selleks, et lahti mõtestada ühised eesmärgid, panna paika tegevuskavad ja leppida kokku osapoolte tegevustes ja panustes. Ükski erahaigla ei suuda üksinda läbi rääkida mõne teise riigi haigekassaga, et oma teenust eksportida. Oluline on koostöö ja ühiste eesmärkide seadmine, mis võib mõningal puhul tähendada lõpuks ka investeeringut. Kui Eesti näiteks tahab rahvusvaheliselt võõrutusravi pakkuda, teha mingitesse piirkondadesse võõrutuskliinikuid, siis tähendab see teema ühist mõtestamist, detailsemat arusaamist sellest turust (millisest riigist tulevad kliendid, kuidas nad otsuseid teevad jms) ja ühise panuse tegemist.” Suurte investeeringuteni jõudmiseks on vaja asjaosaliste ühist mõttetööd. Erinevad initsiatiivid, mida Arengufond järgmiseks perioodiks planeerib, on just sellele suunatud – kuidas rattad käima panna.

Meie inforuumi ja meedia põhjal võiks arvata, et Eesti on suurem kui maailm selle ümber. Eduka Eesti jaoks peab see mõttemall muutuma. Meil ei ole naftat ega muud, mille arvelt oma kulusid kinni maksta. Euroopa kõrgliigas kaasa rääkiv tuleviku Eesti peab palju rohkem rahvusvahelist äri tegema, enam kultuuri- ja haridussidemeid omama ning sisuliselt mõistma, mis toimub meie ümber.

IT-haridus ja IT hariduses ehk inimkapitali kingast

“IT + haridus” teekaart ja rahvusvahelise ning interdistsiplinaarse IT Akadeemia algatus on välja kasvanud erinevatest seiretest. Arengufond on uurinud, kuidas IT saab enim mõjutada Eesti majanduskasvu. Maailmast on teada, et pool rikaste OECD riikide viimase kümnendi tootlikkuse kasvust on tulnud IT kasutamisest eri sektorites. “Seirega jõudsime selleni, et Eestis on IT-vallas inimkapitali king kõige kitsam ja sellega tuleb tegeleda. Koolides tuleb IT-hariduse andmise mahtu kasvatada ja kvaliteeti parandada, st muuta see rahvusvahelisemaks ja viia ingliskeelseks,” selgitab Pärna. “Välistudengite abil saab Eesti kahaneva üliõpilaskonna kasvule suunata. Kui minna interdistsiplinaarsusesse, siis räägime IT-st kui lahendusest. On vaja liikuda interdistsiplinaarse hariduse suunas. See tähendab magistritasemel “IT +” programme, nt IT + meedia, IT + meditsiin, IT + logistika, IT + energeetika jne.” Plaan on seda teha rahvusvaheliselt – kõik programmid ingliskeelsetena ning pooled tudengid ja professorid väljastpoolt Eestit.

WebMedia juht Taavi Kotka on välja toonud, et tal on puudu umbes 100 inimest, keda ta kohe palgale võtaks. Sten Tamkivi (Skype Eesti juht) kirjutas äsja, et neil on vajaka 40-50 töötajat ja nad ei loodagi enam kõiki neid inimesi Eestist leida. Haridus peab tuleviku nimel astuma selle sammu, et IT-haridusega spetsialistide puudust leevendada. ITtalentide import on samuti aktuaalne, kuna muutused hariduses on inertsed. Oluline on ka IT-ekspertide piiritaguse kogemuse kasvatamine, et nad naaseksid oma kontaktidevõrgustiku ja uue haridusega koju õpetama, ettevõtteid juhtima ja järgmist koolkonda kujundama. Kõike seda kokku võttes peame endalt küsima, kas me suudame ja tahame oma IT eduloo ka tegelikult majanduslikuks ja ühiskondlikuks kasuks muuta. Eestil on selleks võimalus, kuna see on üks väheseid valdkondi, milles me maailmas tuntud oleme.

Tarkade projektijuhtidena saaks alltööd sisse osta kust iganes, aga kuna IT-ettevõtted on väga liikuvad, siis tuleb inimeste poolelt kiiresti reageerida. Arengufondi investeerimisportfellist on näha, kuidas üha enam tasub hoopis Silicon Valleysse minna, palgata inimesed seal ja kasvatada tegevust. IT-valdkonnas kipub olema nii, et ettevõtted, kes tahavad kasvada, lähevad sinna, kus on inimesed. Jätkusuutlikkuse seisukohast on Eestile oluline korjata maksutulu ja hoida Eesti ettevõtted pigem siin.

“Fakt on see, et kui me oma IT edulugu mahukamalt rahaks ei keera, siis on ta edaspidigi peamiselt Eesti maksumaksjate poolt meie siinset elu paremaks tegev ettevõtmine nagu siiamaani,” tõdeb Pärna. Palju Eesti IT edust on avaliku sektori loodud – e-riik, ID-kaart ja mitmesugused infosüsteemid ning registrid. Nendega jõudis Eesti IT-vallas ka maailmapilti. Sinna kõrvale on hakanud tekkima ka erasektori ettevõtmisi. Erasektori poolelt on märgilised ennekõike telekomide tänapäevasus ja panganduse e-teenused – samas on mõlemad praegu põhiliselt siseturu ärid.

Seirest lahenduseni

Arengufondi juhatuse esimehel on hea meel fondi tegevuse tulemuslikkuse üle:

Arengufond on tulevikuideede kohtumispaik

“Kõik meie seired on jõudnud pilootalgatusteni. Osa üritame ise käima lükata, mõne puhul loodame, et keegi turuosaline teeb need sammud ära. Rahvusvahelise IT interdistsiplinaarsuse teema hariduses on käsile võtnud Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus. Ka siin on küsimus, kas me oleme võimelised selle oma jõududega ära tegema või äkki on vaja tegijaid väljast juurde tuua. Miks me ei võiks mõneks võtmeinimeseks tuua kedagi, kel on rahvusvaheline suhtlusvõrgustik. Selle inimese kaudu saaksime luua strateegilise silla mõne tugeva välismaise ülikooliga, olgu see MIT, Stanford või mõni muu. Siiamaani oleme mänginud rahvuslikus liigas, kus on kohalik lagi ees, nüüd tahame siseneda meistriliigasse, kuhu korjatakse kokku parimad pead maailmast. Kui me tahame oma haridusega tõesti maailma tippu jõuda, siis jääb meie oma inimestest väheks. Igal juhul tuleb professoreid, teaduskondade või instituutide juhte sisse tuua. Kui me seda ei tee, on see kasutamata võimalus ja suuremate muutuste lootuses ilmselt ka enesepettus.”

Arengufondi suurim läbimurre

Suurim läbimurre on olnud kvaliteetsed seired ja see, et tahetakse pidada tulevikuteemalist debatti. Erinevate seirete ja eelmise aasta kasvuvisiooni töö ümber on ekspertgruppides, seminaridel ja konverentsidel koos käinud paar tuhat ärksat pead. Eesti terasem osa inimestest, ka noored tahavad diskuteerida oma riigi tuleviku üle. “Meil on selle üle hea meel, et tublid inimesed on siin pead ühisteks aruteludeks kokku pannud. See on demokraatliku riigi üks võimalusi panna palju inimesi samast asjast ühtemoodi aru saama ja samas suunas tegutsema,” kiidab Pärna.

Arengufondi koolkonnast ehk särtsuga tegemisest

Pärnal on õnnestunud Arengufondi kokku saada väga hea meeskond, kes on tänini suures osas püsinud, taibukaid on juurdegi tulnud. Need, kes on ära läinud, kannavad edasi Arengufondi mõttelaadi ja siirast tahet Eesti arengusse panustada.

“Organisatsioonina oleme ekspertorganisatsioon, mis tähendab, et kõik on suured isiksused, keda ei saa nagu liinitöötajaid juhtida. Kõik on keevaverelised oma arvamuse avaldamises, kuid vaidlus käib seisukohtade ja vaadete üle, mitte personaalsel tasandil – seda peab ekspertorganisatsioonis alati meeles pidama. Särtsuga asja tegemine äratab indu ka teistes. Üksinda üritades või pidevalt õhtul hilja üksi tööd tehes viskab ikka üle küll. Kambas jätkub aga hasarti ja tegemistahet. Selline start-up’ilik pealehakkamine on meil olnud kõik need neli aastat,” kirjeldab Pärna.

Riskikapitali ettevõtete portfellist

Arengufondil on Eesti suurim riskikapitaliga ettevõtete portfell: 15 ettevõtet, millesse on investeeritud võrdsetel alustel koos kaasinvestoritega erasektorist. Enamik neist firmadest üritab maailmas ühel või teisel viisil läbi lüüa.

Oluline on, et riskikapitali teemast räägitaks õiges keeles. Meedia kajastab seda tihti kui toetuste jagamist. Pärna selgitab: “Alles nüüd on hakatud aru saama, et tegu on teenimise eesmärgil omakapitali investeeringuga kasvuambitsiooniga skaleeritavasse ärimudelisse, mitte elustiiliettevõtetesse või siis teadusse. Kuidas eristada elustiiliäri skaleeritavast? Näiteks juuksurisalongis saab nii palju päid lõigata, kui palju on juuksureid. Skaleeritavus on piltlikult see, kui samad juuksurid suudavad kümme korda rohkem päid lõigata, ennast seejuures surnuks töötamata ja rohkem raha kulutamata. Riskikapitali mudelid on kiire kasvu mudelid, enamasti tehnoloogiafirmad. Kuid head meeskonnad suudavad seda ka juuksurisalongide ja kohvikukettide puhul, seda enamasti frantsiisikettide ehitamise läbi, nt Starbucks ja Bread Talk (vt www.breadtalk.com/).”

Paljud Arengufondi portfelliettevõtted on saanud rahvusvahelist tunnustust ja mitmed neist on oma järgmistest investeerimisringidest suutnud kaasata rahvusvaheliste fondide ja äriinglite raha. Eesti on juba praegu start-up ettevõtete kasvumaana maailmas täitsa pildis!

Portfelliettevõtete eripära seisneb selles, et nad on seotud ülikoolidega. Eestist väljapoole vaadates on tehnoloogiaäris paljud asjad teatud haibi peal, näiteks sotsiaalsed võrgustikud jm moealad, kus tegutsetakse. Arengufond keskendub pigem firmadele, millel on oluline intellektuaalne omand või raskestikopeeritav teadmine. Eesti oludes selline portfell kokku panna on suur saavutus. Teiselt poolt on see tunnustus meeskonnale, et kaasinvestorid erasektorist aktsepteerivad Arengufondi kui professionaalset partnerit.

Eesti riskikapitalituru laiema arendamise eesmärgil on käima lükatud Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon ESTVCA (vt www.estvca.ee ), millel on pea 30 põhiliiget ja lisaks toetajaliikmed, kes jagavad teistega parimaid praktikaid investeerimisest ja turuteadlikkusest.

Riskikapitali turu areng on vajalik paljuski põhjusel, et pangalaenudega sageli ei saa innovaatilisi äriideid finantseerida, kuna elluviijatel ei ole tagatist. “Ainus alternatiivne raha kaasamise viis on oma säästud, tiimi tasuta tööaeg (ingl k bootstrapping) või siis nn kolm F-i ehk family, friends ja fools (eesti k perekond, sõbrad ja ullikesed). Kui ettevõtmine vajab juba paar miljonit eurot, siis sellist raha sõbra käest ei saa,” valgustab Pärna.

Et riskantses tehnoloogiaäris investorit leida, on olulised nii paljulubav ärimudel kui ka tugev ja teotahteline tuumikmeeskond. Kõik peavad uskuma äriideesse ja üksteist usaldama. Investor usaldab oma raha meeskonnale, kes lubab tema osaluse väärtust ajas kasvatada. Kui ettevõte kõrbeb, kaotab investor oma raha. Kui ettevõte võidab, siis tema osaluse väärtus kasvab ning investor teenib raha.

Arengufondi investeerimisportfell

• Cellin Technologies arendab tehnoloogiat inimese kudedest või luuüdist eraldatud tüvirakkude senisest kiiremaks kasvatamiseks raviprotseduurideks sobivateks koepreparaatideks.
• Modesat Communications (www.modesat.com) arendab modemlahendusi erinevateks maapealse, satelliit- ja turvaside rakendusteks maailma juhtivatele sidesüsteemide ja -seadmete tootjatele.
• NOW! Innovations (www.nowinnovations.com) pakub mobiilmaksete platvormi erinevate teenuste eest tasumiseks alates mobiilparkimisest kuni kiirteel sõitmiseni.

Arengufondi portfelliettevõtted

• BiotaP (www.biotapristine.com/aboutbiotap ) arendab metagenoomi analüüsil põhinevat keskkonna mikrobioloogilise testimise platvormi.
• Fits.me (http://fits.me) arendab uudset robootikal põhinevat lahendust online-rõivapoodidele. Lahendust võimaldavaks alustehnoloogiaks on arvuti teel juhitav kujumuutev robotmannekeen.
• Goliath Wind (www.goliath.ee) ja my!Wind (www.mywind.ee) arendavad senisest odavamat ning tõhusamat uut tüüpi tuuleturbiini nn rõngasgeneraatorit, mis võimaldab langetada tuuleenergia hinda.
• Ilmarine Engineering (www.ilmarine.ee ) on metallitöötlemis- ja masinaehituse lahendused välisturgudele.
• SmartPost/Cleveron (www.cleveron.eu) töötas välja iseteeninduslike pakiterminalide tehnoloogia. Testvõrk Eestis müüdi 2010. a suvel Itellale, praegu eksporditakse tehnoloogiat ja tarkvara rahvusvahelisele turule.
• Realeyes (www.realeyesit.com) arendab inimese pilgujälgimise ja emotsioonide mõõtmise ning analüüsi tehnoloogiat, mis on kasutatav ka tavalise veebikaamera kaudu.
• SelfDiagnostics (http://selfdiagnostics.ee) arendab kodust kiirtesti nakkushaiguste tuvastamiseks, mis põhineb uudsel patogeenispetsiifilisel testiplatvormil.
• GrabCAD (www.grabcad.com) arendab internetikeskkonda CAD-inseneridele, projekteerijatele ning allhanke ja lõpptootefirmadele.
• Inner Circle’i (www.posterbee.com) ambitsiooniks on luua kasutajasõbralik, kuid erinevalt Facebookist privaatne keskkond grupisuhtluseks ja sellega maailma minna.
• Sportlyzer (www.sportlyzer.com) arendab rahvusvahelisele turule veebikeskkonda, mis viib harrastussportlased kokku treening- ja motivatsioonitarkvaraga.

Viimased kolm on välja kasvanud Arengufondi rahvusvahelise äri inkubaatorist Seedbooster.

Enamik nendest ettevõtetest kasutab infotehnoloogiat ja need rakendused on mingi elulise probleemi lahendamiseks. Selline ongi Eesti Arengufondi portfell – kõikidel nendel ettevõtetel on oma lood, võlud ja valud. “Me võime julgelt öelda, et ¾ nendest ettevõtetest ei eksisteeriks, kui ei oleks Arengufondi, kes on neisse investeerinud koos erakapitaliga (erainvestorid, kes varem pole tehnoloogiaettevõtetega kokku puutunud). Me meelitame inimesed tehnoloogiasse investeerima, rohkem riske võtma. Hea on see, et mitmed ettevõtted on maailmas tuntust kogunud ning see teeb reklaami Eestile,” on Ott Pärna Arengufondi portfelliettevõtete üle uhke.

Ühest huvitavast seirest

Arengufondi uuemaid seireid on India–Eesti majanduskoostöö võimalusi avav ettevõtmine (vt www.arengufond.ee/foresight/india ), mida tehakse koos India Suursaatkonnaga Eestis ja Soomes (asub Helsingis). Seire eesmärgiks on avada Eesti kaudu India ettevõtete ärivõimalusi Euroopas ning Eesti ettevõtete võimalusi Indias äri teha ja sealseid ühiskondlikke väljakutseid lahendada. Seire laiemaks ülesandeks on India riigi põhjal Aasia majandusvõimaluste lähem tundmaõppimine.

Riigikogu spiiker Ene Ergma Arengufondi portfelliettevõtete teemal mõtteid vahetamas

India suurust ja arengu kiirust arvestades on seal külluses väljakutseid ja ärivõimalusi, mida meie ettevõtted saavad ära kasutada, õppides sealset turgu ja selle omapärasid korralikult tundma. India ettevõtted on omakorda huvitatud maailma kõige rikkamast tarbijaturust, mis on jätkuvalt Euroopa. Miks ei võiks osa neist ettevõtetest tulla Euroopa turule Eesti kaudu, kas siis kaubandusega, tehnoloogiaäridega või muul moel. India lennufirmadki hakkavad üha enam Indiast välja lendama. Lennundus on Indias üks kiiremini arenenud valdkond üldse. Kui Hiinas on lennukompaniidel üle 2500 lennuki, siis sama suures Indias alla tuhande. Infrastruktuur, teed ja raudteed on samas palju kehvemad kui Hiinas. Seetõttu investeeritakse lennujaamadesse ja lennufirmadesse aina enam. Miks ei võiks mõni India lennukompanii tulevikus lennata Euroopasse läbi Eesti?

Uued seireteemad

Kui rääkida teistest uutest seireteemadest, siis on Arengufondis töösse minemas talendiseire ja rohemajanduse ehk clean-tech seire.

Talendiseire on vajalik selleks, et diskusioon läheks üleskutsetest “Talendid koju!” aste sügavamaks. Maailmas on käimas üha karmistuv globaalne talendiralli, kus on riikidena nii võitjaid kui ka kaotajaid. Selleks, et olukorda enda kasuks kallutada, tuleb see teema võimalikult laiapõhjaliselt ja eri eesmärkidega osapooli kaasates läbi töötada. Lisaks tuleb jõuda sügavamate argumentideni, mis siis ikkagi teeks Eesti atraktiivseks helgetele peadele teistest riikidest. Veel tuleb mõelda, keda ja kust me siia konkreetsemalt ootame jne. Kui üks asi on talenditeemaga selge, siis see, et eduka Eesti ehitamiseks vajame palju rohkem mõistust, kui meil omal jagub (seda näitab teiste kiirelt kasvanud väikeriikide kogemus). Lisaks peame me hoolitsema selle eest, et me omaenda parimatele tegijatele ka edaspidi pinget pakuksime – et nad endale Eestis piisavalt väljakutseid leiaksid.

Rohemajandus (sh roheline turg ja äri) kui valdkond on akuutne, kuna selle globaalset kasvu tõukavad tagant keskkonnaprobleemid ja neile lahendusi otsivad riikidevahelised kokkulepped, võetud kohustused, aga ka tehnoloogiline areng ning muutused tarbijate väärtushinnangutes. Euroopa Liit on seadnud rohemajanduse üheks oma järgmise kümnendi prioriteediks, ka rahapaigutuste mõttes. Eesti peaks sellest maksimaalselt osa saama ja oluliseks kaasarääkijaks muutuma. Oluline on, et suurem osa Eesti ettevõtetest mõistaks rohemajanduse võimalusi ja arendaks oma ärimudeleid selles suunas – peidab ju rohemajanduse valdkond endas uusi ärivõimalusi ja töökohti nii töötlevas tööstuses kui ka teenusemajanduses. Kusjuures maailmas kahekordistub aastaks 2020 keskkonnaga seotud toodete ja teenuste maht 1,6 triljonilt eurolt 3,2 triljoni euroni. Samuti on puhtad tehnoloogiad tõusnud riskikapitalistide üheks lemmikvaldkonnaks info- ja biotehnoloogia kõrval.

Saab see olema rohemajandus, küberturva või rahvusvaheline kauplemine tervishoiuteenustega – on selge, et maailmas läbilööv Eesti peab saama nii mõneski tulevikuvaldkonnas eestkõnelejate sekka. Selles mõttes peabki valdkondade sisuline arendamine käima käsikäes mõtestatud tööga rahvusvahelisel areenil. Lõpuks hakkavad need kaks poolt üksteist toetama. Näiteks puhta vee nappuses olnud Singapurist on veetehnoloogiate arendamise ja targa rahvusvahelise lobitöö kaudu saanud veetemaatika eestkõneleja maailmas – seal toimuvad sellel teemal suured rahvusvahelised konverentsid, antakse välja maailma veeauhindu jne.

Networking’ust

“Arengufondi kui väikest (alla 20 inimese) organisatsiooni vaadates on selge, et me ei saa kõiki häid kitsa valdkonna eksperte palgale võtta. Mõnes mõttes me oleme võrgustiku süda, kus käiakse koos mõtteid jagamas, et Eestit edasi viia.

Fits.me - Riigikogus Arengufondi portfelliettevõtteid tutvustamas

See tähendab ka seda, et me ei ole kivisse raiutud seisukohtadega, vaid avatud foorum, kuhu on oodatud kõik uued mõttekaaslased. Eesti riigi ainuke võimalus maailmas tulevikus läbi lüüa ongi olla selline võrgustikukeskus,” nendib Pärna. Eesti ei konkureeri asukoha mõttes mitte kunagi Pariisi või Londoniga. Teine lugu on siis, kui siin tehakse ühist inspireerivat asja ja huvitavad inimesed maailmast tahavad siit läbi käia. “Näiteks on õdede Talide Nordic Symphony Orchestra toonud projektipõhiselt kokku parimad sümfoonikud üle maailma. See ei ole sümfooniaorkester, mis elab ja töötab püsivalt Eestis – kõik need head muusikud tulevad kokku vaid konkreetset asja tegema, ehk siis projektipõhiselt. Ei ole vahet, kas oled Eestist, Singapurist, Bostonist, New Yorgist, Washingtonist, San Diegost – ikka tahetakse tulla. Tehnoloogia ulatab meile selles abikäe – erinevate IT-lahenduste abil saab kogu seda võrgustikku päris hästi koos hoida. Samamoodi on paari kliki kaugusel info, millist tööd keegi on kuskil teinud ja vajaduse korral saab ekspertidega kohe ühendust võtta.”

Kuhu Arengufondi käsi ei ulatu ehk millest unistame

Arengufondis tuntakse puudust kõige rohkem sellest, et need paljudest ühistest töödest ja seiretest välja koorunud head mõtted või järeldused kiiremini ellu jõuaks. “Selles mõttes oleme kärsitud – väle tegutsemine peaks olema väikese Eesti firmamärk ja unikaalne eelis – siin ju kõik inimesed tunnevad üksteist,” mõtiskleb Pärna. Kui investeeringute suund välja jätta, siis ei ole Arengufondil täideviivat võimu – ei saa asju ise ära tegema minna, selleks loodud asutusi asendada. “Meie liistud on olla pigem ajutrust, kelle ülesanne on väljakutsetele ja võimalustele tähelepanu juhtida, asjasse puutuvaid osapooli kaasata, taustaanalüüse teha ja rahvusvahelist parimat praktikat maale tuua – kõike seda selleks, et mõjusad asjad õiges kohas juhtuma hakkaksid.”

Eesti on ühest arengutsüklist teise minemas. On palju asju, mis on hästi ja õigesti tehtud. Samas, mida kõrgemale arengutasemele me oma majanduse ja ühiskonnaga jõuame, seda keerukamaks iga järgmine hüpe läheb. Praeguseid väljakutseid on raske lahendada nn tordivormiga, sh praeguse institutsionaalse jaotusega. Paljud teemad ei mahu ühe või teise ministeeriumi pädevusse, paljud neist ei ole tehtavad ainult avalikus või erasektoris. Seepärast on ainus võimalus teha koostööd, leida selleks nii ajutisi kui ka püsivaid töövorme. Erasektori ettevõtetel ei ole nii palju võimu, et üksi kaugetele turgudele minna – riik ja erasektor peavad siin tarka koostööd tegema, seda näitab kas või Põhjala praktika. Isegi suure Nokia domineeriva turuosa taga Indias on tugev annus Soome riigi asjaajamist ja diplomaatiat.

“Mina ise unistan rohkemast arvust säravatest ja maailma tundvatest liidritest ja riigimeestest, kes on tegutsemistahtmist täis. Ainult need säravad inimesed erinevates organisatsioonides, siin Arengufondis ja riigis üldse, on need, kes tegelikult Eesti elu edasi viivad. Oluline on oskus neid märgata ja natuke juhendada, kui me tahame, et suured asjad juhtuma hakkaksid. Mul on tunne, et me Eestis olemegi rohkem anonüümse seaduse, programmi või euromeetme usku ega oska hinnata, motiveerida ja usaldada liidreid – iga õnnestumise taga on ikka ja alati inimesed,” mõtiskleb Ott Pärna.

Pärna paneb südamele, et noored kipuvad ära minema, kui nad ei saa Eestis midagi ära teha. “Kui ümberringi on viitsimatus, siis ärksamad lahkuvad. Vastupidi, kui on inspireeriv keskkond, siis tahetakse olla selle osaks ja tullakse ka teistest riikidest tagasi Eestisse. Kui meil siin tehakse huvitavaid ja ambitsiooniga asju, siis veri keeb ja tahtjaid jätkub. Seda näitas ka kahekümne aasta tagune iseseisvumise periood. Siht oli ees ja kõik tahtsid tegutseda. Oli sisuline debatt eesmärkide, vähem persoonide üle. Tekkida võiks uus laine tahtjaid ja tegijaid. Lõppude lõpuks on see meie riigi tulevik. Ajalugu näitab, et Eesti riik ei ole jumalast antud. Kui me ise enda tulevikku ei kindlusta, ennast riigina “teravaks” ei arenda, siis me ei oska ennustada, kuhu turbulentne maailmameri meid viib. On olemas ütlus, et kui sul omal plaani pole, siis oled sa kellegi teise plaani osa. Tark on olla ise terav ja toimekas ning ise oma tulevikku kujundada.”

Eesti Arengufond on Riigikogu loodud mõttekeskus, kus analüüsitakse globaalseid tulevikutrende Eesti huvidest lähtuvalt, ja investeerimisfond, mis investeerib uut moodi mõtlevatesse ambitsioonikatesse Eesti tehnoloogiaettevõtetesse. Arengufondi tegevjuht on Ott Pärna, investeeringute suunda juhib Heidi Kakko ja tulevikuseiret Kitty Kubo. Arengufondis töötab 20 inimest (üle poole neist alates esimesest tegutsemisaastast) ja investeerimisotsuseid nõustab 7-liikmeline rahvusvaheline ekspertkomitee. Arengufondi nõukogus on 9 liiget. Arengufondile saab külla tulla Tallinnasse aadressil Tornimäe 5, huvitavat lisainformatsiooni leiab veebist www.arengufond.ee.

Kas teadsid, et:

• Arengufond loodi 2007. aastal.
• Arengufondi-sarnased keskused on olemas paljudes riikides (nt NESTA Suurbritannias, Forfas Iirimaal, Vinnova Rootsis, lähim koostöö on soomlaste SITRA-ga).
• Arengufondi vedamisel koostati Eesti Kasvuvisioon 2018, mis tipnes mullu kahe tipptasemel foorumiga (neist üks noortele).
• Arengufond on investeerinud 15 ettevõttesse 6,6 milj eurot (teist samapalju erainvestorid).
• Arengufond on Eesti riskikapitali assotsiatsiooni EstVCA asutaja.
• Arengufond investeeris Eesti Telekomi aktsiate dividendidest saadud raha, mis aga masu ajal suunati riigieelarve päästmiseks. Töös on järgmise investeerimisfondi moodustamine.
• Arengufondil on oma blogi www.fututuba.ee, mis lahkab Eestile olulisi globaalseid tulevikutrende.
• Arengufond on IT Akadeemia, FinanceEstonia ja MedicineEstonia koostööinitsiatiivide algataja.
• Noorim töötaja on 23aastane ja vanim 67.

Koostööpartnerid räägivad Arengufondist:

Kõige odavam energia on see, mille me tarbimata jätame. Selle lihtsa tõega ei ole aga midagi peale hakata, kui vajalikku raha, mida energiasäästumeetmetesse investeerida, ei ole või siis pole piisavalt teavet, oskusi ega aega, et energiasäästuvõimalustest käegakatsutava energiakulude kokkuhoiuni jõuda. Meie kliimas ei tule enamuses ajast kõne alla ka pimedas ja külmas istumine.

Energiasäästu meetmete elluviimiseks nõutava omafinantseeringu puudumine ning asjaajamise keerukus ongi kaks peamist põhjust, miks vaatamata suurtele energiaarvetele ei ole tarbijad energiasäästu võimalusi väga palju kasutada saanud.

Eestis on praegu ainus tõsisemalt võetav võimalus energiasäästumeetmed tarvitusele võtta ja tulevikus seeläbi energiakulusid kokku hoida kortermajadel, kus tegutsevad aktiivsed korteri- või elamuühistud või korteriomanike ühisused. Kortermajad saavad võtta KredExi käenduse toel pangast vajalikku renoveerimislaenu ning taotleda KredExilt erinevaid energiasäästu toetuseid, mille suurus jääb renoveerimisprojektide korral vahemikku 15-35% ja energiaauditite ning ekspertiiside korral 50% juurde. Siiski peab märkimisväärne initsiatiiv ning omafinantseering tulema kortermaja korteriomanike endi poolt. Ka „Energiasäästu sihtprogrammi 2007-2013“ äsjaavaldatud ülevaates tõdetakse, et energiateenuste turg Eestis on väheaktiivne. 

Kuidas aga aidata kas avaliku- või erasektori poolt sellele, et tõepoolest igaüks kuni üürniku ja rentniku tasandini välja saaks vähemalt reaalse võimaluse ise midagi energiakulude kontrolli all hoidmiseks ära teha? Selle kohta võib hea näitena tuua Suurbritannia, kus valitsus esitas 2010 aasta detsembris parlamendile seaduseelnõu, millega kavatsetakse luua nn rohetehingu ehk „The Green Deal“ sõlmimise võimalus. Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on KredExi poolt pakutava analoogiga, kuid tegelikult on rohetehingul olulised erisused, mis peaksid kaasa tooma selle, et energiasääst ei ole enam luksuskaup väljavalitutele.

Selleks, et energiasäästu projekt kvalifitseeruks rohetehinguks, peab see vastama kahele tingimusele ehk nn kuldreeglile.

• Esiteks peab energiasäästuga saavutatav energiakulude kokkuhoid olema kas suurem või võrdne energiaarvele lisatava säästumeetmete tagasimakse osaga, 
• teiseks peab säästumeetmete kogumaksumuse tagasimakse periood olema lühem, kui abinõude endi eluiga. 

Kuldreegli kohaselt on eesmärk selles, et tarbija ei tunnetaks täiendavat finantskoormust, vaid peaks igakuiselt arvestama kas seniste või väiksemate energiaarvetega.

Kodutarbijatele on rohetehingu mudel soodne mitmel põhjusel. Esiteks ei ole vaja omafinantseeringut, teiseks ei suurene igakuine kommunaalteenuste kogutasu, kolmandaks teeb kogu asjaajamise keegi teine ära, neljandaks on vähenenud soojakadude tõttu kodus soojem ja viiendaks ei ole tegemist mitte inimesega seotud laenuga, vaid tarbimiskohaga seotud kohustusega, mis läheb üle igakordsele kasutajale/omanikule. Äritarbijate kasu selle mudeli puhul seisneb eelkõige selles, et nad saavad raha, mis muidu tulnuks energiasäästumeetmetesse paigutada, investeerida teistesse projektidesse.

Eestis pakutav KredExi lahendus erinebki brittide rohetehingust selle poolest, et toetuse saamiseks õigustatud isikute ring on Eestis kitsalt piiritletud kortermajadega, Suurbritannias soovitakse aga anda igaühele võimalus võtta kasutusele energiasäästu meetmed.

Teine suur erinevus seisneb selles, et KredExi võimaluste kasutamisel peab ühistu või ühisus ikkagi ise vedama kogu protsessi ning omama ka omafinantseeringut, seevastu Suurbritannias on võimalik neist kahest põhitakistusest rohetehingu puhul üle saada.

Briti rohetehing hõlmab endas mitmeid etappe. Kõigepealt selgitatakse välja tarbija huvi rohetehingu sõlmimise vastu, kusjuures selles etapis ei teki tarbijal tehingu sõlmimiseks mingisugust kohustust. Sellele järgneb tarbimiskoha akrediteeritud energiaaudit, mille käigus kaardistatakse sobivad abinõud energiasäästu saavutamiseks. Seejärel selgitatakse välja, kas rohetehing vastab ülalkirjeldatud finantseerimise kuldreegli kahele tingimusele, milleks tuleb koostada kalkulatsioon tagasimaksete suuruse ja kestuse kohta.

Kui tarbija on tööde sisu, maksumuse ning tasumise korraga nõus, siis liigutakse edasi tööde teostamise juurde. Tööde tegemisele on ette nähtud kvaliteedinõuded ning töödele antakse ka garantii. Peale tööde lõppu alustab energia müüja energiaarvete alusel energiasäästumeetmete osamaksete sissenõudmist ja ikka selle põhimõtte järgi, et ühele arvele kantud energiasäästukulud ei tohi olla suuremad, kui oleks olnud enne tööde tegemist esitatud energiaarve. 

Kui tarbimiskoht enne järelmaksu lõppu võõrandatakse või antakse teise isiku kasutusse, siis läheb maksete tasumise kohustus uuele tarbijale üle. Sellisest kohustusest tuleb uut tarbijat kindlasti ka teavitada.

Rohetehingu kontseptsiooni peetakse Suurbritannias revolutsiooniliseks energiasäästu programmiks, millel on mitmetasandilised eesmärgid.

Esiteks soovitakse võimaldada kodu- ja äritarbijatele juurdepääs energiasäästu meetmetele, mis ilma programmita ei pruugiks muidu võimalik olla. Seejuures on teravdatud tähelepanu alla võetud kaitsetud tarbijad, vanurid, puuetega inimesed, suurpered jne.

Teiseks loodetakse programmiga aidata kaasa majanduse elavdamisele, kuna rohetehingute turuletulek tähendab uusi töökohti ja ärivõimalusi nii energiaettevõtetele, ehitus- ja eritööde tegijatele kui ka finantsasutustele. Kolmandaks soovitakse energiasäästu teel vähendada riigi poolt õhkupaisatavaid CO₂ koguseid ja täita riigi kliimaeesmärgid.

Esimeste rohetehingute sõlmimiseni loodetakse Inglismaal jõuda juba järgmise aasta kevadel, milliseks ajaks peavad olema vastu võetud vajalikud õigusaktid ning tegutsema turul ka tarbijatele rohetehingu pakkumisest huvitatud osapooled.

Ka Eesti võiks kas avaliku või erasektori eestvedamisel kaaluda sarnase rohetehingu turuletoomist.

Moonika Kukke 

Energiaõiguse jurist, advokaadibüroo GLIMSTEDT

Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskonna doktorant

Mida teha, kui tahta tellida taskukohase hinnaga logo ebatraditsioonilisele projektile, mis käsitleb võõrast turgu?Nagu näiteks Eesti-India ärivõimaluste seirele? Vähemalt üks vastutest on: korralda graafilise disaini crowdsource konkurss. Sellist võistluslikku online rahvahanget saab teha näiteks keskkonnas 99designs.com. Ja, mis eriti hea - täiesti tulemuslikult.

Alljärgnevalt mõned tähelepanekud rahvahankest maailma kuklapoolelt:

99designs.com on alguse saanud Austraaliast ning seal kohtab võrreldes muude sarnaste keskkondadega rohkem aasia-päritolu tegijaid. Et meie seireprojekt vajaski India tunnetusega inimesi, siis see sobis meile väga, kuid kaalumisel olid ka teised keskkonnad (vt siit võrdlust).

Rahvahanke toimimispõhimõte on lihtne: koosta ülesandepüstitus, määra auhind (min 295 USD) ja paku tähtaeg (tavaliselt 1 nädal). Kui kavandid hakkavad tulema, siis kommenteeri või hinda neid. Tähtaja saabudes vali välja endale sobiv kavand.

Ülesandebriifi koostamine nõuab nuputamist. Selle kokkupanemisse tasub aega panustada, sest suurema auhinnarahaga, kuid väheütleva ülesandepüstitusega võistlused leiavad märksa vähem osalejaid kui minimaalse rahasummaga, kuid hästi koostatud briifiga võistlused.

Soovitatav on anda kavandite tegijatele võistluse käigus tagasisidet. Üldiselt ei peeta paljuks esitatud kavandit edasi arendada. Oma eelistustest võib ka märku anda, pannes igale kavandile viie tärni süsteemis hinnanguid. India-Eesti seire korral, kus 295 auhinnaraha peale tuli paarkümmend kavandiversiooni, oli kommentaaride jagamine jõudumööda tegevus. Kopsaka auhihnnarahaga ning seeläbi suure osalejatearvuga võistlused - haruldane pole ka paarsada kavandit - jagataksegi sageli hindamiseks ainult tärne. Lisaks on saab logo tellija oma eelistusi näidata kavandeid elimineerides. Sellega antakse märku, et antud kavand enam edasi ei võistle.

Peale võitja väljakuulutamist saab paluda autorilt teha kavandis muudatusi või väiksemaid parandusi. Seda muidugi mõistlikuse piires.  

Failide üleandmisele eelneb mõlema poole, nii tellija kui kavandiautori nõustumine Copyright Agreement'i tingimustega, millega autor loovutab varalised õigused oma loomingule. Võimalikud ettetulevad erimeelsused tuleb lahendada Austraalias Victoria osariigi kohtussüsteemis - nii et tegu on pigem platseebolikult mõjuva lepinguga.

Faile üleandes selgus ka meie võidukavandi autori täpsemad andmed. Võitjaks osutus 17. aastane noormees Indiast, Gujarati osariigist Paruli Polütehnilisest Instituudist, kes õpib IT-d ja kellele meeldib graafiline disain. Aitäh toreda logomõtte eest, Manan Karnik!  

99designs.com-i rahvahankes kasutavad võimalused on mitmekesised: kutsu sõbrad kavandeid hindama, kiirhanke korraldamine, privaatkonkurss, mida teised jälgida ei saa jpm.

Crowdsourcing't saab korraldada peaaegu kõigele visuaalsele, mida reklaamiagentuuridestki tellitakse: posterist kuni veebikavandini. Näiteks Arengufondi portfelliettevõtte Sportlyzer virtuaaltreener Mike Lyzer on samuti näinud ilmavalgust läbi rahvahanke.

Ärilisest vaatenurgast on 99designs.com keskkonna näol tegemist lootustandva ärimudeliga. Visuaalsed probleemid ja selle lahendamise loovjõud tuuakse kokku, keskkond jätab 20% auhinnasummast korralduskulude katteks, tellija saab soovitu ning kes seda soovi on suutnud täita, saab 99designs'i vahendusel kindlasti oma tasu. (99desings.com laienemisse ja kasvu usub ka riskikapital, ettevõtmisse on investeerinud Accel Partners).

Kokkuvõtvalt: tegu on loovtöö tellimise viisiga, mida tasub katsetada. Kui mitte suuremate, siis väiksemate ja tellija-teostaja vahel vähe suhtlust nõudvate projektide jaoks kindlasti.

Neeme Raidvere neeme.raidvere[A]arengufond.ee

Mai lõpp tõi toreda uudise USA läänerannikult Californiast, kus meie portfelliettevõtte Now!Innovations'i sealne tütarfirma hakkas esimesena USA turul pakkuma mobiilmakseid elektriautode laadimisjaamadele.

Alljärgnevalt põgus usutlus Kalju Rüütliga, Now! Innovationsi kaasasutajaga.

 Mobiilparkimine on Eestis igapäevaselt kasutusel, kas laadimispunktide kasutamise eest tasumine hakkab USAs käima sama moodi?

Põhimõte on sama, kuid mõningaste erinevustega. Nimelt pole sisse vaja tippida asukohta ja masina numbrit ning seda teenusepakkujale saata nagu näiteks tuleb teha Tallinna parklates. Kasutaja elu lihtsustamiseks kasutame kahemõõtmelist vöötkoodi ehk QR-koodi, mida kasutaja saab skännida e-auto laadijalt. Selle peale tekitatakse meie mobiilmakse platvormi vahendusel kasutaja jaoks unikaalne LPI-kood. Peale selle koodi sisestamist laadijasse hakkab tiksuma laadimisaeg. Smartphone app peab ajaarvestust ja annab teada, millal laadimine hakkab lõppema. 

USA-s on vajalik NOW! platvormil registreerida oma konto ja kanda sellele ettemaks (ja konto tühjenedes lisada raha juurde, sh USAs saab tellida automaatse juurdemakse). Aga platvorm võimaldab ka mobiilikontoga sidumist ehk arveldamist mobiilioperaatori vahendusel.

Milleks LPI koodi vaja on?

LPI koodide kasutamiseks ei pea laadimisjaama ühendama internetti või mingil muul moel sidevõrku. Kasutatakse kavalat sünkroniseeritud koodi genereerimist. Sisuliselt on tegemist targa eletri sisse-välja lülitamise nupuga, mida saab lisada igale laadijale. Mis omakorda tähendab, et laadimispunkti pole vaja paigaldada kaardi ja/või sularaha makse võimalust - see vähendab kõvasti laadimiseadme hinda (vaat, et 50% võrra). Parklaomanikele, kes tahavad parkimistulu kõrvale tekitada rahavoogu ka e-auto laadimiselt, peaks see meeldima.

Kas teil on praeguseks mõne parklahaldajaga ka juba kokkuleppeid sõlmitud?

Jah, esimese 25 laadija leping on alla kirjutamisel. Konfidentsiaalsuslepingud on alla kirjutatud veel väga huvitavate potentsiaalsete klientidega. Nendesamade konfidentsiaalsusnõuete tõttu ei saa ma kahjuks rohkem kommenteerida. Vahest ainult seda, et kui siiani tegelesid laadijate arendamise ja tootmisega väikefirmad, siis nüüd on USA tööstuse gigandid võtnud teema üles. Motivatsiooni selleks jagub: president Obama on välja hõiganud eesmärgi, et 2015. a peaks USAs vurama ringi miljon alternatiivkütusel sõitvat autot. Sellest suurima osakaalu moodustavad tõenäoliselt elektri- ja hübriidautod. Ja need autod vajavad laadimist:)

USA teemalt tagasi Eestisse tulles, kas olete mõelnud Eesti elektriautode kavandatavas taristus mobiilmakse pakkumise peale?

Põhimõtteliselt küll, aga näis. Asi on selles, et elektriauto laadimisjaama tegemine on mõttekas loomult pika parkimisajaga kohtade juures nagu bürood, kaubakeskused, söögikohad. Ainult tee äärde bensujaamadesse laadimispunkti tegemine ei ole praktiline. Kui hanked Eestis liiguvad sellele välismaisele kogemusele vastupidises suunas, siis võib osutuda, et e-autondus ei saa siin jalgu alla.

neeme.raidvere[A]arengufond.ee

Vaata lisaks: Arengufondi kohvihommiku "1000 elekriautost uute ärivõimalusteni" videosalvestust.