Blogi
Milline on 21. sajandi kool?
Kristjan Rebane 11.03.2010
|
Milline on 21. sajandi kool? Just sellise Arvestades, kui palju on elu meie ümber kõikides valdkondades muutunud, tekib õigustatud küsimus, miks haridus on jäänud pidama tööstusrevolutsiooni ajal loodud mudelisse (loenguvormis klassiõpe, eraldiseisvad ainerajad, eksamisessioonid, jms). Tõsi, järk-järgulist edasiminekut näeme kooliski, ent käsitsikirjutamise asendamist trükimasinaga ja seejärel arvutiga ei saa just pidada tehnoloogia võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks. Christensen võrdleb koolisüsteemi ärimaailma monopolidega, mis on liiga suured ja pika pärandiga, selleks et oma investeeringuid radikaalsete muudatustega ohustama hakata. Seetõttu on võimalus eelkõige neis niššides, mis „suure tegija" poolt katmata. Nii nagu väetimad ja märksa madalama kasumimarginaaliga lauaarvutid ei jõudnud suurarvutite (mainframe) tootjate „radareile" enne kui nende jaoks liiga hilja 80-ndatel, nii tuleb hariduses silmas pidada tegijaid, kes adresseerivad koolisüsteemi poolt täna tähelepanuta jäetud kasutajate vajadusi või kus haigutab oluline lünk. Nendeks võivad olla väiksemad koolid, kus ei suudeta kõiki õppeaineid pakkuda ja mis otsivad oma probleemidele infotehnoloogia (IT) abil lahendust. Kuna tegemist on lüngaga, siis sellised lahendused ei konkureeri olemasolevate sissejuurdunud protsessidega ja omava seetõttu suuremat šanssi läbi lüüa. Fundamentaalsem küsimus on aga hoopis see, miks tänased koolid ei täida neile pandud ootusi? Paljude võimalike vastuste hulgast (alafinantseeritus, pereprobleemid, tehniline mahajäämus jne) väidab raamatu autor kõikide murede allika olevat motivatsiooni või pigem selle puudumise. Miks õpitakse ja tähtsamanagi veel, miks ei taheta õppida? Mis mõjutab õpihuvi? Kas õppimine peaks üldse rahulolu ja rõõmu pakkuma? Vastused neile on seotud seesmise motivatsiooniga. See ongi just see, miks me tahame ise midagi teha, sõltumata tasust või kiitusest. Välise motivatsiooni kasutamist demonstreerib kooli igapäevaselt - need on hinded ja eksamid, käsud ja keelud. Paljude puhul nad töötavad (iseasi, kas see meeldib või mitte), aga mõnede puhul ei piisa neistki. Sisemine motivatsioon tuleneb seevastu inimesest (õpilasest) endast, sest tehtav või õpitav pakub talle huvi, saavutusrahuldust, mängulusti ja eneseteostust. Probleemide algpõhjuse adresseerimist koolis peabki Christensen oluliseks - õpihuvi ja -soov on madal3, kuna kõiki lüüakse „ühe lauaga." Unifitseeritud lähenemine oli õigustatud tööstusrevolutsiooni ajal, kui järsku oli vaja hakata haridust pakkuma paljudele (kuni kõikidele) lastele sama hulga õpetajatega. Kas ka täna peame jätkama nii kui on olemas muud võimalused? Kool peab toetama seesmist motivatsiooni. Ja see on suur väljakutse harjumuspärase olulisel muutmisel. Autor viitab siinkohal Harvardi psühholoogi Howard Gardner'i multi-intelligentsuse teooriale4, mis sedastab vaimsete võimete erisuse (ta loetleb kaheksa järgnevat: keeleline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehalis-kinesteetiline, enesetunnetuslik, kommunikatiivne ja naturalistlik intelligentsus). Sõltumata sellest, kas kasutada seda või mõnda teist intelligentsusteooriat, pole ilmselt kahtlust, et õpilastel on erinevad õppimisstiilid ja -võimed. Nii ongi mõistetav, miks loogilis-matemaatilise mõtlemisstiiliga saab hästi hakkama reaalainetes, ent võib hätta jääda loovainetes. Arvestades, et kõiki õppeaineid õpetatakse kõigile ühtemoodi samade materjalide alusel, siis pole imestada, et igas õppeaines leidub nii jõudsalt kui trotslikult edenejaid, kusjuures nad on erinevad õppeainete lõikes. Selles mõttes on kõik õpilased erivajadustega! Täna õpetavad koolid standardselt, „keskmist" õpilast: klassiruumis osa sureb igavusest, teine osa ei jõua sammu pidada. Kindlasti pole see ühelegi õpetajale uudis, samamoodi nagu seda võetakse ka pragmaatilise paratamatusena, et individuaalselt kõigile läheneda ei ole lihtsalt võimalik. Samas on teada, et kui õpetamine on hästi seotud vaimse võimekuse tüübiga, siis on õppimine lihtne ja entusiastlik ehk seesmiselt motiveeriv märksa suuremale osale õpilastest kui täna. Kui senimaani pole individuaalne lähenemine tõesti olnud praktiliselt teostatav, siis info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate areng on need võimalused loonud. Küsimus on pigem, kuidas ja millal haridussüsteem nii sisu (õppeainete), metoodika (didaktika) kui organisatsiooni (korralduse) mõttes sellele järele jõuab, ehk hakkab neid radikaalseid uuendusi ka ennastmuutvalt kasutama. Seni on liigutud pigem arvutipõhise õppe (CBT e computer based learning) suunas, kus õppeained on saanud endale online-sõsarad ja õppematerjalid elektroonilise kuju. Christenseni arvates on see küll oluline samm edasi, ent siiski vaid vahe-etapp õpilase-keskse õppe (student-centric learning) suunas. |
Viimast iseloomustavad õpilase võimeid ja õppimisstiili arvestav õpe, modulaarsed ja interdistsiplinaarsed õppeained, õpet toetavad õpilaste, õpetajate ja lastevanemate kasutajavõrgustikud ja muud isiku arengut toetavad ning edendavad õppeviisid. Haridusreformijad nii meil kui mujal on korduvalt üritanud muuta süsteemi rünnates seda otse või konkureerides sellega ja seda mitte eriti tulemuslikult. Seetõttu soovitabki Christensen esmalt otsida lünki olemasolevas
__________________ 1. Christensen M. Clayton et al (2008). Disrupting Class: How Disruptive Innovation Will Change the Way the World Learns. New York, USA: McGraw-Hill. |
UK suurpank Barclays tõi oma tehnoloogiakeskuse Vilniusesse
Imre Mürk 08.03.2010
|
Reedel, 5. Märtsil avas Barclays oma IT tehnoloogia keskuse Vilniuses. Hetkel käib aktiivne töötajate otsimine, plaanitakse palgata kuni 400-500 inimest ning investeeringu suuruseks 49 miljonit EUR. See tähendab uusi töökohti leedukatele, kes saavad Briti tasemel palka Jim Ditmore (Barclays IT osakonna juht) sõnul valiti asukohaks Leedu pärast pikka valimisprotsessi teiste kandidaatide seast Ida-Eurooas, kaaluti ka Poolat ning Sloveenia. Vilnius on tema sõnul atraktiivne arenenud infrastruktuuri ning suure hulga andekate IT oskustega inimeste tõttu. Igal aastal lõpetab Leedus kõrgkooli üle 1400 IT spetsialisti. Barclays sõlmis ka kokkuleppe Vilniuse Tehnika Ülikooliga, annetades koolile arvuteid, ettevõtte sooviks on kohalikest ülikoolidest endale edaspidi igal aastal uut personali juurde saada.
|
Avamisel koha olnud Leedu majandusminister Dainius Kreivys avaldas arvamust, et riigikassasse laekuvate maksutulude ja loodavate uute töökohtade näol on tegemist väga olulise investeeringuga Leedu majandusele. Leedu riik panustab ettevõtmisesse 1-2 miljonit Litti struktuurifondide rahasid aastas. Vaata infot selle kohta siit ja siit Barclays otsib Vilniusesse IT insenere ka Eestist (vaata siit ) |
Tuleviku ettevõtlus toetub rohkem sotsiaalsetele võrgustikele
Imre Mürk 07.03.2010
|
Teadmistepõhine majandus toob endaga tulevikus kaasa üha kiiresti arenevamad organisatsioonide/ettevõtete vahelised suhtlus- ja õpivõrgustikud, mille haarded ulatuvad väljapoole organisatsioone ja ületavad riigipiire. Tänaste noorte ettevalmistamisel selliseks arenguks on vajadus arendada eelkõige nende koostöövõimekust ning loovust probleemide lahendamisel ning paljusid muid EQ omadusi, leiab hariduspsühholoogia professor Kirsti Lonka. Soomlased on käivitanud seire programmi Oivallus, uurimaks, millised teadmisi ja oskusi ettevõtluskeskkonnas toimetav noor tulevikus vajab. Järjest enam tugineb ettevõtete majandus- ja arendustegevus mitmesugustele võrgustikele (nt disaini arendus-töögrupid, rahvusvahelised koostööpaneelid nagu European Space Technology Centre jne). Tänu IKTle on nende arendamine ka globaalselt odav ning see lubab ettevõttele väliskeskkonna suhtes dünaamilisemat tegutsemist.
|
Ettevõttesse välise kompetentsi sujuv kaasamine, suhete edendamine ning selle voo säilitamine loob konkurentsieelise. Noorte tänane käitumismuster suhtluskeskkondades on heaks signaaliks selle kohta kuidas nad tulevikus ettevõtjatena toimetavad. Laheda video sellest, kuidas näevad noored ise oma tulevikku on kokku pannud Kansase Ülikooli tudengid VISION OF STUDENTS
|
DeCODE: Maailma kõige edukam nurjumine biotechis
Neeme Raidvere 07.03.2010
Islandi biotechi deCODE näite varal, kui keeruline on leida kuldset keskteed teaduse ja kasumliku äri vahel.
“Ma tean, mis probleem Teid öösel üleval PEAKS hoidma. Meil on sellele lahendus.”
Andrus Oks 12.02.2010
Provokatiivne müük start-up'i peamiseks müügitehnikaks!
Milliseid start-up’e armastab Punane Heeringas?
Neeme Raidvere 06.02.2010
Pilguheit Red Herringu alustavate ettevõtete Global Award 100le ning huvitavamatele ettevõtetele.
Portfelliettevõte Goliath Wind läbimurdel tuuleturbiinide tehnoloogias
Indrek Kelder 03.02.2010
Prototüüp võimsusega 250 kw valmis ja käimas on ulatuslik katsetuste programm.
Eesti kõrghariduse majanduslik-strateegilised valikud Aasia suunal
Imre Mürk 31.01.2010
Eesti majanduse edukaks kohanemiseks üleilmastumisega tuleb tervel ühiskonnal tervikuna avaneda rahvusvaheliselt ning kõrghariduse kaudu on seda lihtsam edendada. Hiina suunale panustades istume õige ree peale, sest sealt tuleb tuleviku kasv
Vananemise mõju majandusele oleks Eestis kasulik luubi alla võtta
Imre Mürk 26.01.2010
Karm reaalsus on, et 2050 a. peab enamus kuni 70 aastaseid Eestis olema töövõimelised, see tähendab, et peame alustama tegevustega, mis selle tagaksid.
Palju küsimusi-vähe vastuseid välisinvesteeringute saamisel Eestisse
Imre Mürk 10.01.2010
Kas Eestit saaks välisinvesteeringutele atraktiivsemaks muuta, kui luua näiteks riiklikul kapitalil põhinev investeerimisfond, mis suhtleks potentsiaalsete välisinvestoritega ning osaleks ka ise investeeringus Eesti jaoks strateegilistes valdkondades?
Innovatsiooni sõdurid
Neeme Raidvere 28.12.2009
Kuidas Iisraeli armeest on saanud viljakas ettevõtluse kasvulava ja innovatsiooniparadiis? Loe lähemalt!
Järjekordne jõuluüllatus seadusandjalt
Signe Viimsalu 26.12.2009
22. detsembril kuulutati välja 1. jaanuaril 2010.a. jõustuv kohtutäituri seadus, milles peitub muuhulgas 151(!) pankrotiseaduse muudatust...
Riikliku riskikapitali dilemmad 1
Heidi Kakko 21.12.2009
Kas kasvatada ise ettevõtjaid või importida sisse?
Kopenhaageni konverents näitab suunda
Imre Mürk 15.12.2009
Kopenhaageni kliimakonverents on hea uudis „rohelise" energeetika ärile, samas millise sõnumina mõjub see humanismile?
Taastuvenergeetika ja clean-tech ning Eesti
Ott Pärna 10.12.2009
Sõltumata sellest, mis maailma majandus teeb, see valdkond raudselt kasvab.
Eluslabor – kas haip või pööre lähenemisviisis?
Kitty Kubo 08.12.2009
Troikasse riik-teadus-tööstus lisandub veel üks osapool: inimene koos oma soovide ja vajadustega.
Soome ettevõtjad investeerivad Indiasse
Imre Mürk 06.12.2009
Peale mõnda kohalikku India ajalehte töökuulutuse lisamist võib kindel olla, et 1 tunni jooksul saabub vähemalt 500 avaldust
IT sektor maailmas ja Eestis - kas tunneli lõpust paistab valgust?
Kristjan Rebane 30.11.2009
IT sektor maailmas ja Euroopa püsib pea olematu kasvu ja languse juures sama suurena, mis üldise majanduslanguse tausta arvestades polegi kõige halvem uudis.
Mõned arengujooned, mis mõjutavad maailma panganduse tulevikku
Imre Mürk 20.11.2009
Pangad kohandavad oma ärimudeleid klientidele lähedasemaks. Loobuvad keerulisematest tuletisinstrumentide võrgustikust ning hakkavad taas enam toimima põhiliste teenuste baasil
Aasia tuleb – paneme ennast valmis ja õpime hiina keelt!
Kitty Kubo 18.11.2009
Hakkasime õppima mandariini keelt. Maailma „naba" nihkumine Läänest Itta on üks megatrendidest.
Üle linna Aalto
Neeme Raidvere 15.11.2009
Intervjuu Piia Põldmaaga Aalto Ülikoolist ja selle tekkimisest - insideri pilguga!
Ülevaade maailma-trendidest kõrghariduses
Imre Mürk 11.11.2009
Kõrgharidus siseneb esmakordselt II maailmasõja järel pretsedenditusse kriisi ning riikide kulude kärpimine kõrgharidusele ning selle kättesaadavuse kallimaks muutmine on maailmas globaalse kriisi tulemusena ilmselt vältimatu.
Soome majandus on siiski veel „stand by" režiimil
Imre Mürk 10.11.2009
Soome IKT , metsa- ja keemiatööstus leiab, et edaspidi läheb neil paremini, samas kui 18% Soome ettevõtjaid on seda meelt, et langus jätkub.
Igihaljas probleem teaduse ja äri koostööst.
Indrek Kelder 04.11.2009
Olemasolevad positiivsed näited Eestis - kas tehtud töö tulemus või tegemata töö kiuste?
India küladesse viiakse 1 USD eest telemeditsiini teenust
Imre Mürk 30.10.2009
IKT kombinatsiooni meditsiinilise diagnostikaga võib pidada üheks globaalselt väga kiiresti arenevaks teenusevaldkonnaks
Haigla, mille ärimudeliks on teenuse eksport
Imre Mürk 28.10.2009
Bankokis asuvat Bumrungradi haiglat külastab ligi 400 000 välisriikidest tulevat patisienti aastas
Mehhiko tervishoiuteenuse eksport oleks võimalus kulude kokkuhoiuks USA-le
Imre Mürk 27.10.2009
Suurte ravikuludega USA seisab veel raviteenuste importimise vastu Mehhikost aga kui kauaks?
Kuidas Telekomi müük Arengufondi mõjutab?
Ott Pärna 24.09.2009
Kinnitan ettevõtjatele ja kaasinvestoritele, kellega koos Eesti tulevikuettevõtteid arendame, et Arengufond peab oma sõna.
Kas vaikus enne tormi Eesti ülikoolides?
Imre Mürk 21.09.2009
Kas Eesti ülikoolides on lähiajal oodata tudengite arvu vähenemist või hoopis kasvu?
Suure plaani puudumine ei saa olla Eestile toimiv plaan
Kitty Kubo 17.09.2009
Singapur, Soome ja Iirimaa tegid - miks mitte Eesti?
Hea lugu sellest, kuidas Google Soome maandus
Ott Pärna 12.08.2009
Soovitan soojalt lugeda, Invest in Finlandi köögipoolelt
Amazoni õppetunnid
Neeme Raidvere 30.06.2009
Ringreis Eesti haridussüsteemis loomemajanduse vaatenurgast.
Status quo Eesti finantsteenustes
Imre Mürk 07.06.2009
Hetkeseisu vaadates paistabki ainuke sektori hüppeline kasvu võimalus olevat eelkõige ekspordis. Küsimusele, millised on Eesti tugevused finantssektoris, annavad Arengufondi tellitud uuringus vastuse Briti majanduseksperdid Oxera Consulting Ltd-st.
Telekomi dividendid kasvuettevõtteisse
Ott Pärna 01.05.2009
43 mln krooni dividenditulu ambitsioonikatesse Eesti ettevõtetesse
Millepärast seirata tervise- ja heaoluteenuste ekspordivõimalusi?
Imre Mürk 12.04.2009
Mitmed uuringud üle maailma näitavad, et vananevate rahvastikega, jõukate heaoluriikide pikka aega muutumatutena püsinud tervishoiusüsteemid on liiga ebaefektiivsed
Eesti tehnoloogia-ettevõtete parim ärivõimalus
Siim Sikkut 31.03.2009
Teha tasub konkreetse alguse ja lõpuga, kõrge edasimüügi potentsiaaliga nutikaid algfaasi arendustöid
Loomemajanduses tuleb eristada elustiilile ning kasvule suunatud ettevõtlust
Imre Mürk 22.03.2009
Loomemajandusalane ettevõtlus kui elustiil, mis loob meeldiva öko-süsteemi ning loomemajandus, mis oleks kasvule orienteeritud või teiste ettevõtete rahvusvahelistumisele ning kasvule kaasa aitav.
Kas Eestil on võimalus kasvatada kunstviljastamise teenuse eksporti?
Imre Mürk 17.03.2009
Arengufondis toimunud reproduktiivmeditsiini (kunstviljastamise) ümarlauale kogunes asjalik seltskond ettevõtlikke inimesi, arutamaks kunstviljastamise teenuse ekspordi võimaluste üle.
Innovatsioon - mis see võiks olla.
Ott Pärna 17.03.2009
Näiteks läbilöögi nimel teadlik riskide võtmine - enda ja oma ettevõtte proovilepanek?
Millal teeb Arengufond järgmise investeeringu?
Ott Pärna 15.03.2009
Sõltub suurel määral sellest, millal kaasinvestoritega käed lüüakse. Viimane pole lihtsate killast tegevus.
Kuidas väljuda kriisist võitjana?
Heido Vitsur 19.01.2009
Miks Dell kolib Iirimaalt Poolasse? Ja Nokia Saksamaalt Bulgaariasse, mitte Eestisse?
Obama ja Eesti
Heido Vitsur 19.01.2009
Mis võib olla kasulik USAs, ei pruugi seda olla Eestis
Berliini maratoniks treenides
Heidi Kakko 12.01.2009
Mis on ühist maratonil ja riskikapitalil? Kas praeguses majanduskeskkonnas on mõni investeering üldse mitte-riskikapital?
Globaalse kapitalismi tulevik ja tervis
Heido Vitsur 21.12.2008
Vähem raha, rohkem regulatsioone ja enam tegutsemist enda lähemas ümbruses.
Teeme ära!
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Kokkuvõtte konverentsipäevast tegi Arengufondi juht Ott Pärna.
Paneeldiskussioon
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Hetkel käib paneelis ja saalis arutelu, mida ikkagi kohe ette võtta tuleks.
Palkame välismaalt IT-professoreid
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Alustasid panelistid ning kõigi üksmeelne arvamus oli, et asi, millega täna kohe peale hakata, on välismaalt nimekate professorite palkamine tehnoloogiaerialadele ning miks mitte ka tudengite sissetoomine.
Teeme asjad ära, kaua me räägime!
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Mis nüüd siis saab? Kas me teeme tänase päevajutu peale ka midagi või läheme lihtsalt laiali, küsib Marek Tiits.
Ohud ja võimalused hariduses
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Haridusteemaline sektsioon hakkab lõppema. Neli lauda pidid igaüks panema kokku kolm konkreetset võimalust ja kolm ohtu IKT ja hariduse sidumiseks.
Ene Tammeoru: meie haridus on nagu Titanic
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Järgneb lühikokkuvõte e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Ene Tammeoru lühikesest ja väga sütitavast haridusvisiooni ettekandest.
Esimene haridusvisioon: Janar Holm
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Lõuna on läbi ja nüüd alustame töötubadega. Valisin blogimiseks haridusteemalise töötoa, nii et järgmised tund aega tekib siia infot just hariduse tulevikuvisioonist.
Kuhu me siis jõuda tahame?
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Ants Sild BCSist palub Marek Tiitsil täpsustada töö eesmärki ehk kirjeldada pilti, kuhu me õieti jõuda tahame.
Mida Eesti IT reaalselt ekspordib?
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Küsimused Marek Tiitsile. Üllar Jaaksoo ütleb, et Eestlased oskavad osta, näiteks tehnoloogiat, aga me ei oska osta mangementi ja intellectual propertyt. Ta tahab teada, palju me IT-d ekspordime. Mida me reaalselt täna IKT-s ekspordime?
Pildikesi Eesti IKT-tulevikust
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Virtuaalne klassiruum, eBay suurimaks pangaks, tervist jälgiv käekell: kas see on Eesti IKT 10 aasta pärast?
Me oleme tugevad finantsalal ja turvateenustes
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Nüüd keskendume huvitavale küsimusele, milline on Eesti IKT-võimekus maailmas.
"IT-maailm muutub kiiresti": jama väide
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Kui me ütleme, et IT muutub väga kiiresti, siis tegelikult näitab see, et me oleme rongist maha jäänud.
E-riigi lõid laiskus ja jonnakus
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Ja nüüd astus publiku ette Mart Laar, kes pidi esitama tervituskõne, aga töölepingu seaduse arutelu venimise tõttu muutusid tema tervitussõnad hoopis konverentsi esimese osa saatesõnadeks.
Mida inimesed tegelikult tahavad?
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Kõige olulisem küsimus McRae arvates on väga lihtne: mida inimesed tegelikult tahavad?
Tulevik on madalates maksudes
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Valitsust kui insitutsiooni ootavad suured muutused. Valitsuse roll väheneb. Valitsuse sissetulekud vähenevad. Valitsused ei tee tulevikus enam nii palju, vaid aitavad teistel teha. Lükkavad vastutust allapoole, inimeste ja organisatsioonide peale.
Me peame olema targemad kui Aasia
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Järgmiseks räägib McRae globalisatsioonist. Ühe tema toodud ennustuse järgi toimub aastaks 2020suur muutust majandusjõududes.
Futurist McRae
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Inimesed on täna suuresti samasugused nagu 500 aastat tagasi, alustas McRae ning näitas pilti malet mängivast Carmen Kassist, kes oli fotol samas poosis kui malet mängiv naisterahvas mitusada aastat tagasi maalitud pildil.
Neivelt: areng seisab, aga lootust on
Henrik Roonemaa 11.12.2008
Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt juhatas konverentsi sisse tähelepanekuga, et Eesti IT-sektoril pole seni mingeid erilisi ekspordisaavutusi peale Skype'i ette näidata ning kuigi me oleme ise oma IT-arenguga rahul olnud, oleme tegelikult jäänud arengus seisma.
EST_IT@2018 algab
Henrik Roonemaa 11.12.2008
EST_IT@2018
Tunne iseennast
Heido Vitsur 09.09.2008
Tänaseks on Eesti Euroopa Liiduga ühinemise uhke pidu möödas ja alanud on kohanemine avatud maailma karmi argipäevaga.
Jälle Eesti Nokiast
Indrek Kelder 08.07.2008
Hiljuti tegi Arengufond oma esimese investeeringu, mille peale pettunud ajakirjanikud tõdesid - ei olegi „Eesti Nokia".

küsimuse tõstatas ja proovis sellele vastust leida ühes oma värskemas raamatus „Disrupting Class"1 maailma tuntumaid innovatsiooni-teoreetikut Clayton Christensen. Mees, kelle arvele kirjutatakse trendimurdva innovatsiooni kontseptsiooni (ingl k disruptive innovation) loomine ja populariseerimine2, võttis seekord ette oma teooria rakendamise haridusvaldkonnale. Tema mõtteid sirvides tekkis väga palju äratundmist Eestis hariduse väljakutsete taustal, mistõttu tundub, et vaatamata kultuurilistele erinevustele arutletakse kooli tulevikust rääkides suhteliselt sarnaste küsimuste üle.
süsteemis, kus uue kooli alge idanema panna, toetada seda kasutajapõhiste võrgustikega ning kui jõutakse olemasoleva koolisüsteemini, siis kasutada reformimisel ühise keele, võimu ja eraldamise tööriistu. Esimest selleks, et probleemidest ning lahendustest ühiselt ja üheselt aru saada ning viimaseid selleks, et olemasolevast süsteemist eraldatuna ette valmistatud muudatusi otsustusjõuliselt ellu viia. Nii need kui teistele hariduse huvirühmadele tehtud soovitused on loetletud allolevas kastikeses.
