Arhiiv - Jaanuar 2010

 Tegutsemine Aasia, eelkõige Hiina suunal on meie ajal paratamatu. Hiina kerkib järjekindlalt majandusliku liidrina ja maailma jõujooned koonduvad paratamatult Aasiasse. Ambitsioon elada jõukuses on koos tugeva riigijuhtimise ja töömoraaliga osutunud Hiina puhul heaks kokteiliks.
Hiina on:

• maailmas juhtiv töötleva tööstuse töökoda;
• üks suurimaid investeerijaid üle planeedi, Aafrikast kuni Ladina-Ameerikani;
• kasvava mahu ja järjest paremate tulemustega teadus- ja arendustegevuses;
• Hiina valitsus istub hiigelsuure välisreservi otsas, üle 2 triljoni USD;
• Tõusis 2010 a. maailmas nr 1 eksportijaks (NY Times);
• tohutu potentsiaaliga kasvada oma siseturul;
• maailmas pole ärivaldkonda, mille seisu Hiina majanduse tegevus poleks viimasel ajal mõjutanud, kas odava allhanke teostajana või tugeva konkurendina;

Peame ühte sammu käima Soome ja Rootsiga.

Jah, Eesti otsesed majanduslikud suhted Aasia riikidega on hetkel peaaegu olematult väikesed, kuid peame arvestama, et meile kõige olulisemad majanduspartnerid ja investorid, Soome ning Rootsi, on nii valitsuste kui ettevõtluse tasandil aktiivselt ning ka edukalt Hiina suunal tegutsemas. Kui tahame neile edaspidi huvipakkuvad partnerid olla, peame Hiina suunal sidemeid arendama, toimuvate arengutega kursis olema ja oma teadmisi ning võimekust Hiina suhtes parandama.

It takes two for tango, ütlevad Inglased. Hiina otsib ilmselt võimalusi, kuidas luua parem ligipääs rikkale Euroopa turule. Praeguseks on selge, et nad otsivad Euroopas nn „pehmet kõhualust". See võiks olla Eestile hea võimalus, pakkuda välja Eestit kui väravat nii Euroopa, ning miks mitte ka Venemaa suunal.

3 eesmärki, mida Eesti kõrgharidus võiks Hiina suunal seada.

Lisaraha teenimine kõrghariduse teenuse ekspordiga.
Esiteks, on kõrgharidus kui rahvusvaheliselt kaubeldav teenus välistudengite makstud õppemaksu ja kohapealsete kulutuste tõttu võib olla vägagi magusaks tuluallikaks. Välistudengid Hiinast, võiksid aidata näiteks Eestis kompenseerida 2015. aastaks ligi 40%  vähenevat eesti soost gümnaasiumilõpetajate ehk potentsiaalsete tudengite arvu. Selle kaudu saaksime ka säilitada rohkem töökohti kõrghariduse sektoris. Näiteks panustavad välistudengid USA majandusse 2006-2007 a 14,5 miljardit USD.(vaata siit ) sellest 50% läbi õppemaksude ja 50% elamiskuludena. Austraalia ülikoolide tulu välistudengitest moodustab keskeltläbi 15% kogusissetulekutest. Keskmiselt jätab Austraalias õppiv, enamasti Kagu-Aasiast pärit välistudeng koos elamiskulude ja õppemaksuga riiki 20 000-40 000 EUR aastas (vaata siit).

Ühiskonna ja majanduse ettevalmistamine paremaks toimetulemiseks üleilmastumisega.
Teiseks, Eesti majanduse edukaks kohanemiseks üleilmastumisega tuleb tervel ühiskonnal tervikuna avaneda rahvusvaheliselt ning kõrghariduse kaudu on seda lihtsam edendada. Hiina suunale panustades istume õige ree peale, sest sealt tuleb tuleviku kasv. Edukaks rahvusvahelistumiseks vajab Eesti kriitilist massi heal tasemel rahvusvahelist, teadmusmahukates valdkondades tegutsevat seltskonda (ettevõtete esindajad, konsultandid, teadlased, tudengid jne) ning hea kui need inimesed oleksid seotud kasvuturgudega Aasias. Näiteks, Londoni tugevus finantskeskusena tugineb eelkõige seal tegutseva inimressursi globaalsele haardele. Ligi 50% sektorist on tulnud väljapoolt UK-d , tuues endaga kokkuvõtteks kaasa kompententsi ja ärisuhete võrgustiku, mis ulatub üle planeedi.

Rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid riikliku master plaani järgi ligi meelitavas Šveitsis käib teadmusmahukates sektorites töötavatest inimestest (näiteks panganduses) ligikaudu 20% Šveitsi tööle naaberriikidest.
See tähendab lisaks kõrghariduse rahvusvahelistumisele ja tudengite vahetusele Hiina suunal ka Eesti migratsioonipoliitika muutmist ja Eesti avamist nutikatele Aasia talentidele. Kui on olemas Eestist välisturge sihtivatel ettevõtjatel (näiteks IT, logistika jne) huvi neid palgata, siis tuleb välistudengitele (ka peale lõpetamist)  luua võimalus Eestis töötada. Nii sama Eestisse tulekust/jäämisest nad ise huvitatud kindlasti ei ole. Väidetavalt on Eestis tegutseval rahvusvahelisel IT ettevõttel praegu lihtsam tuua Aasiast noori spetsialiste Rootsis asuvasse osakonda kui Tallinna arendusüksusesse.

Akadeemiline võrk
Kolmandaks, teaduse rahvusvahelistumine. Siin saab määravaks huvide ühildamine valdkondades, kus kasu oleks vastastikune. Selle tulemusena peaks Eestil olema võimalik maale tuua majanduse arengu seisukohalt kasulikke ning olulisi uusi teadmisi ning aidata kaasa Eestikeelse teadusloome ja publikatsioonide levikule Hiina teadusruumis. Aasia suunal peab lisaks Hiina tõusule siin arvestama Jaapani ning ka Taivaniga kui väga tugevate teadusriikidega.

Neljandaks, vaadates Eesti arengut viimase 20 aasta jooksul on ilmne, et oleme ennast kinnitamas nii Skandinaavia regiooni ja ka laiemalt Euroopa osana. Need protsessid on käivitunud ja ilmselt pöördumatud. Aasia (Hiina) suunal teadmiste ja suhete parandamine ei tule aga iseenesest ja kuivõrd see tõstab Eesti väärtust ka meie Euroopa partnerite silmis, tasub riigina sellele panustamine tulevikus ennast ära.

Me teame, et Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas (PRAXIS, 2004). Samas, Eestis pole eriti uuritud vananemise mõju majandusele. Oleme harjunud lugema vananemisega seoses küll pensioni- ja tervishoiu süsteemi jätkusuutlikkusest kuid vananemise mõju majandusele on tunduvalt laiem, mõjutades tööjõu ja töö iseloomu, tööviljakust, rahavastiku säästmisharjumusi, tarbimise struktuuri jmt.

Tööjõulise elanikkonna struktuur muutub ja sellega seoses tuleb ka tulevikule mõeldes juba praegu kujundada majanduse arengut läbi hariduse, uuringute ja investeeringute ning muude meetmete, seda silmas pidades. Eestile on kasulik juba praegu kindlaks teha, milliseks tootlikuks tööks on vanem elanikkond suuteline ning ühiskonda selles suunas ka sihiteadlikult ette valmistada/arendada.

Kui vaadata ülalpeetavate arvu 100 töötava inimese kohta siis Eestis tõuseb see 2050 aastaks 84%-ni (PRAXIS, 2004). ÜRO hinnangul  on 2050 a. Eestis üle 65a. vanuste suhe tööealisse elanikkonda 57%. Need on selged märgid, mis sunnivad mõtlema sotsiaalpoliitikale, kuid mitte ainult.

Samas, kasvab näiteks Eestis kiiresti ka vanemate inimeste hulk, kes töötavad. Enamasti tahetakse Euroopas kauem töötada, sest ollakse tervemad ja tahetakse ennast teostada. Eestis mõjutab seda positiivset trendi pigem väga madal pension. 55-64 aastaste tööhõive on Eestis üle 62.4% ja see on üle EL keskmise.

Teenuste- ja teadmistepõhine majandus soosib vanemaealist tööhõivet. Ligi 60% tööjõust töötab Eestis teenuste sektoris (Eesti Statistikaamet, 2007). Majanduse struktuuri muutumine teenustekeskseks on muutnud töötingimusi vanemate inimeste tööhõive seisukohast märgatavalt soodsamaks, selge see, et tossavas vabrikus või põllutööd tehes kulub inimene kiiremini kui arvuti taga. Samuti sobib teadmistepõhisus hästi vananevale ühiskonnale.

Eakate inimeste võimalustest ja rollist teadmusühiskonnas räägib ilmekalt kasvõi FORBESI planeedi rikkamate TOP , kus figureerivad enamasti ligi 70 aastased (näiteks Warren Buffett 78a) ning ühiskondlikult väga aktiivsed inimesed.

Karm reaalsus on, et 2050 a. peab enamus kuni 70 aastaseid olema Eestis töövõimelised, see tähendab, et peame alustama tegevustega, mis selle tagaksid. See eeldab omakorda ka ettenägelikkust, töökohtade ja majanduse struktuuri kujundamisel. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et seoses vananemisega saab Eestile järjest olulisemaks sidus ja ühtehoidev ühiskond ning elukestev õppe.

Kas Eestit saaks välisinvesteeringutele (FDI) atraktiivsemaks muuta, kui luua näiteks riiklikul kapitalil põhinev investeerimisfond (SWF), mis suhtleks potentsiaalsete välisinvestoritega ning osaleks ka ise kaasinvestorina Eesti jaoks strateegilistes valdkondades? Singapur panustas sellele ja tegi seda edukalt, kuid rakse on ette näha, kas see edu oleks korratav? Iseenesest, kapitali võiks Eesti riik selleks leida, näiteks Eesti Panga vabanevatest valuutareservidest, kui Euro kasutusele võetakse.

Majanduse kasvu taastamiseks ja august välja ronimiseks vajab Eesti lisaks usinatele ja tarkadele töökätele ka kapitali. Laias laastus on selleks kaks võimalust, kas säästa ise ja investeerida või saada see raha väljastpoolt, ükskõik kas investeeringute või laenuraha näol. Igatahes otseinvesteeringute saldo on Eestis (alates 2009a. algusest) negatiivne ning õigupoolest pole peale erakordset 2005. aastat Eestisse märkimisväärselt investeeringuid sisse tulnudki. (vt Eesti Panga maksebilanss)

Eelmised kaks kriisiaastat on maailmas FDI mahtusid kahandanud 1.9 triljonilt USD 1.2 triljonile USD (vaata gaafikut; Word Investment Report 2009), kuigi 2009 aasta on maailmas riikide abipakettide mõjul teatava stabiilsuse toonud, pole näha, millepärast investeeringud Ida-Euroopas tervikuna 2010a. endises mahus taastuma peaksid. Erns&Youngi 2009 a. tehtud uuringus pakuvad rahvusvahelised investorid Ida-Euroopa atraktiivsuse täielikku taastumist alles 3 aasta pärast. Seni on atraktiivsed eelkõige BRIC riigid(vaata graafikut) .Euroopas kriisi perioodil Ida-Euroopa atraktiivsus kahanes ning eelistati investeerida Lääne-Euroopasse.  Isegi kui Ida-Euroopa atraktiivsus taastub, pole selge, milliste Ida-Euroopa riikide nimed selles nimekirjas peale Poola , Ungari ehk ka Bulgaaria ja Türgi veel figureerima võiksid hakata.

 FDI tehingutele kogu maailmas on iseloomulik, et greenfield projekte tehakse vähe ning investorid eelistavad pigem JV (joint venture) ja mitterahalisi M&A tehinguid. Osalt on seda trendi mõjutanud ka näiteks Hiina ja India regulatsioonid, mis nõuavad investorilt kohapealse partneri kaasamist. Teine põhjus võib peituda rahvusvaheliste ettevõtete poolt tehtud investeeringute kõige suuremas motiivis, milleks on ligipääs suurtele ja kasvavatele turgudele (vaata joonis).

Millistes valdkondades võiks oodata FDI kasvu?
ÜRO investeeringute raporti prospektis 2009 tuuakse esile, et rahvusvahelistumine kriisile vaatamata jätkub ning seda kõikide ärifunktsioonide lõikes. Suurimad kasvuväljavaated valdkonniti on edaspidi äriteenustes ja mõnedes tööstussektorites (roheline majandus, toiduainetööstus ning masinaehitus). Kuigi Euroopas loodi 2008a. 20% FDI toel tekkinud uutest töökohtadest autotööstuses, peetakse atraktiivseteks kasvuvaldkodadeks taastuvenergeetikat, tervishoiuga seonduvaid tooteid ning telekommunikatsiooni.

Eestile võiks huvi pakkuda ka MNC-de kasvav trend viia teise riiki tugifunktsioone ja TAd.

Üldiselt käsitlevad investorid maailmas 2010 aastat kui kriisist taastumise aastat ja oodatakse optimistlikult FDI mahtude teatavat taastumist. Selle põhjal Eesti kohta järeldusi teha on keeruline, kuid on selge, et tegemist on ühe olulisema võtme-teemaga Eesti majanduse kasvu kontekstis 2010 ja ka edaspidi.