Blogi

Sel sügisel otsustasime Arengufondi meeskonnaga alustada mandariini keele õpinguid. Miks?

Oleme Eesti majandusele uusi kasvuvõimalusi väljapeilides juba mõnda aega näpuga Aasia suunas näidanud. Maailma „naba" nihkumine Läänest Itta on üks neist megatrendidest, mis selgelt ettenähtav ja mida ka käesolev kriis väärata ei ole suutnud. Pigem on sellesuunalised arengud kriisiajal veelgi kiirenenud: majandusvõimu teatepulga üleandmist, aga ka teaduse- ja tehnoloogia liidrirolli kandumist Aasiasse peetakse reaalseks juba 2025. aasta paiku.

Megatrend on midagi, mis juhtub nagunii, tahame me seda või mitte. Kuidas selle trendi realiseerumine aga meid mõjutab, sõltub paljuski meist endist. Kas oleme valmis Aasia kasvust tärkavaid võimalusi nägema ja mitte ainult nägema vaid ka ära kasutama? Vastus on, et ilmselt mitte - selleks tuleb esmalt õppida Aasiast aru saama.

Üks viis ennast uueks maailmakorralduseks valmis panna on õppida hiina keelt ja läbi selle paremini aru saada ka sealsest kultuurist. Eriti arvestades, et mõni aeg tagasi ettevõtjate ja ekspertide hulgas läbiviidud globaalse haardega arvamusuuringu kohaselt nõustuvad 70% neist väitega, et aastaks 2030 on Hiina ettevõtted tavalised tööandjad Ameerika ja Euroopa töötajatele ning 45% usuvad, et Hiina ärikultuur siseneb globaalsesse ärikultuuri.

Hiina keele õpetajat otsides sai Internetist päris hea ülevaate nii hiina keele õpetamise seisu kohta Eestis kui ka eestlaste Hiina-tunnetuse kohta. Kevadel vastuvõetud Eesti võõrkeelte strateegia 2009-2015 tunnistab hiina keele kasvavat tähtsust maailmas (kõrvuti itaalia ja saksa keelega!), samas on üldhariduskoolides mandariini keelt võimalik õppida vaid C-keelena ehk kolmanda võõrkeelena või siis valikainena.

Koolide poolt pakutavates reaalsetes valikutes domineerivad siiski pigem vana Euroopa keeled: saksa, prantsuse, hispaania. Gümnaasiumis õppiva lapse vanemana jäin sel sügisel tütrele vastuse andmisega hätta, kui ta küsis, miks peaks lisaks juba õpitavale inglise ja vene keelele oma aega investeerima saksa keele õppimisse, mis oli ainuke C-keele alternatiiv antud koolis.

Siiski on ka koole, kelle perspektiivitunnetus keskmisest parem. Nii näiteks on Tartu Raatuse Gümnaasium esimene pääsuke, kes hiina keele gümnaasiumiastmesse C-keelena sisse on viinud. Mustamäe Gümnaasium õpetab hiina keelt teist aastat ja juba alates põhikoolist - seda lapsevanemate huvist ja Hiina riigi toel. Huvi on näidanud ka Kuressaare Gümnaasium.

Oktoobris valitsuselt heakskiidu saanud välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava aastateks 2009-2011 "Made in Estonia" mõistab Aasia kasvavat majanduslikku tähtsust ja lubab aastaks 2011 luua hiina keele õppe võimaluse kolmanda võõrkeelena vähemalt viies Eesti gümnaasiumis.

Tartu Ülikool alustas hiina keele õpetamsega eelmisel aastal peale kümneaastast pausi ja valikainena võib seda õppida nii arstiks kui juristiks pürgija. Samuti on ülikooli orientalistikakeskuses idamaa kultuuriloo kursused, mis mõeldud küll valdavalt humanitaaridele. Ka on Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetoolis Hiina suund. Aasia majandusest ja ärikultuurist põgusal vaatlusel aga kursusi ei leia.

Hoopis huvitav lugemine on ühe meie partei keelepoliitika teesid „Ilus eesti keel kõlagu uhkelt igal pool", milles leidub eesti kõnekeele õppeprogrammi väljatöötamine muuhulgas mandariini keeles. Aga mandariini keele õppeprogramm eestlasele? Või loodame, et selle teevad meile ära hiinlased programmi „Ilus hiina keel igasse Eesti kodusse" raames?

Pisteliselt on ka Eesti trükimeedia testinud rahva valmisolekut hiina keelt õppida (nt Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/artikkel/432296 ). Kui uskuda, et kommentaariumist vaatab vastu keskmise või keskmisest veidi õelama eestlase arvamus, siis selle põhjal me Aasiat ei mõista, elame iganenud arusaamades ja Aasia kasvust kasulõikamiseks küll veel valmis pole. „Hiinlane on juba inimene, mitte pelgalt väike masin, mis töötab riisiga," kui kasutada ühe Hiinas kõrgkoolis käinud Viljandimaa poisi Maksim Kisseljovi ütlust.

Arengufondi meeskond on alustanud mandariini keele õpingutega ja innustab kõiki teisi seda eeskuju järgima. Unustage ära esivanemate ütlus „keeruline nagu hiina keel" - mõni aeg tagasi Tartu Postimehe vahendatud uudist uskudes pärinevad hiina ja eesti keel ühisest algallikast☺.

Kitty.Kubo[A]arengufond.ee, Arengufondi seiredivisjoni juht