Get Adobe Flash player

prindi

Blogi

Mõned arengujooned, mis mõjutavad maailma panganduse tulevikku

Imre Mürk 20.11.2009

Esiteks on toimunud valitsuste, eriti Hiina tähtsuse kasv panganduses, nii omanike kui reguleerijatena. Kolm maailma suurimatest jaepankadest kuuluvad Hiina valitusele (ICBC, China Construction Bank, Bank of Communications). Rahvusvaheliste pankade TOP 20st üheksa suurimat on Aasia/vaikse ookeani piirkonnast. Aasia tähtsuse kasvu näitab ka see, et näiteks Michael Geoghegan, HSBC tegevjuhi töölaud kolis Londonist Hongkongi.

Pangad kohandavad oma ärimudeleid klientidele lähedasemaks. Loobuvad keerulisematest tuletisinstrumentide võrgustikust ning hakkavad taas enam toimima põhiliste teenuste baasil (arveldamine, krediit, hoiustamine jne) ning investeerimine muutub läbipaistvamaks.

Paljude riikide valitused, kes kriisi ajal pankade omanikeks hakkasid, otsivad tulevikus võimalusi nendest osalustest soodsatel tingimustel loobuda.

Pangandust tajutakse üha enam kui avalikku hüve. Pangateenus on ühiskonnale muutunud niivõrd hädavajalikuks, et selle osutamist pole võimalik enam jätta turumehhanismide otsustada ja seda hakatakse üha intensiivsemalt reguleerima.

Arusaam, et turg ei toimi alati tõhusalt vaid vahel täiesti irratsionaalselt, on kriisijärgselt panganduses muutunud valdavaks.

Süsteemse riski ohud on finantsteenuste globaalsete seoste tõttu üha suurenevad. Hoiatavaks näiteks sobib USA riskifondidele hukutavalt mõjunud ühesugused investeerimisstrateegiad CDS (credit default swap) instrumentidega.

Kriisijärgselt on paranenud arusaam rahvusvaheliste suurte panganduskontsernide haarde ja mahu suurusest ning sellega kaasnevate riskide suurusjärgust, sunnib riike nende tegevust rohkem kontrolli all hoidma.

 

 

 

Maailma juhtivamad pangad enne ja pärast kriisi (Booz&Co) klikka suuremaks siit

Panganduses arendatakse ilmselt (eelkõige valitsuste survel ) välja uued lahendused nii tulemustasude kui ka nii riskijuhtimise skeemide osas. Töötasude ja preemiate mudelid panganduses on soosinud mitte omanike vaid pankade töötajate huve. Lisatasude skeemid panid pangatöötajaid võtma ülemääraseid riske ja arendama ohtlikke tagajärgedega riskijuhtimisskeeme, samas vastutus selle eest langes päeva lõpuks raha omanikele, ning valitsustele.

Tegemist on mõtete ning väljatõstetega, mis tekkisid, lugedes  laiapõhjalisemat analüüsi, mille autoriteks on Vanessa Wallace ja Andrew Herrick. Lähemalt saab analüüsi lugeda siit.

 

Lisa kommentaar

 
 
Logi sisse
 

Kirjutajad

10 viimast

Blogide arhiiv