Blogi

Ühel õdusal 26. novembrikuu pealelõunal tutvustas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Olümpia konverentsikeskuses infotehnoloogia turul toimuvat maailmas ja Euroopas. Samas esma-esitles Helena Rozeik Praxisest värskeltvalminud Eesti IKT sektori uuringut. Kui viimati mainitu on nii täismahus kui slaididena igale huvilisele kättesaadav ITL-i koduleheküljel (sealt jäi silma fakt, et IKT sektori arvele võib kirjutada 44% ärisektori T&A kulutustest Eestis), siis Enn Saare vahendatud mõtetest tooks mõningaid noppeid omalt allpool välja.

Enn Saar tutvustas IT turuülevaateid tuginedes Economist Intelligence Unit'i (EIU) ja European Information Technology Observatory (EITO) analüüsidele. Üldistades on maailma IT-turg tänavu kogenud väikest langust (EIU hinnangul ~-5%, EITO -0,1%), ning järgmine aasta lubab tõusu samades suurusjärkudes (EIU ~+5%, EITO +0,3%). Arvestades majanduskriisi mõju teistes valdkondades, pole need hinnangud sugugi dramaatilised ja kinnitab varasemaid ennustusi, et IT sektor elab masu maailmas paremini üle kui mõni muu äri.

Loomulikult tulevad selle üldistuse sisse vaadates välja erisused sektori-siseste harude vahel. Nii on tarkvara-arendajatel ja IT-teenuste pakkujatel (IKT sektorist moodustavad nemad kolmandiku) märksa leebemalt läinud kui raudvaraga tegelevatel ettevõtetel (nemad sektorist veerand; ülejäänud telekom). Riistvara-ärile ennustab EITO kukkumise süvenemist järgmisel aastal, samas kui teised näevad 2010.a juba taastumist paariprotsendilise kasvu näol. Teistpidi lõikes vaadates näeb EITO Eesti seisu hoopis vastupidisena: anomaalsena tunduvat tänavust pea 6%-line kasvu riistvaraturul saadab märkimisväärne 8-6%-st kukkumine siinsetel tarkvara ja IT teenuste turgudel.

Kui jutuks tulid turumahud, siis jäi silma, et Eesti on jagamas veerandit EL-i 730-miljardi eurolisest IKT-turust koos ülejäänud 20 Euroopa Liidu riigiga, mis jääb üle kui viis suurimat riiki (Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania) on omavahel kolmveerandi ära jaganud. Üllatav oli siiski kuulda, et nende hulgas Eesti IT turg on absoluutnumbrites pea sama suur kui Läti või Leedu oma (kõik jäävad sinna 1,1 miljardi euro kanti). Rahvaarve taustaks manades võib see tunduda lausa uskumatu (et mitte öelda arvutusviga ). Ent esimesed imestushüüded saalist said mitme kohalolnud IT-ettevõtja isiklike tunnistuste tulemusel leevendatud, kes kinnitasid siinsete kundede märksa suuremaid ostumahte võrreldes lõunanaabritega.

Kokkuvõtteks jäi tõdeda, et ilusad kiire kasvu ajad on seniks möödas ka IT-sektoris. Nii et nii mõneski mõttes tuleb edasise kasvu nimel pingutamiseks püksirihma koomale tõmmata ja jalad kõhu alt välja võtta. Ent suhteliselt hiljutine suurejooneline kasv on loonud ka soodsa pinnase sektori tugevnemisele IT-teadlikkuse ja kompetentside kasvu näol. Ei ole me endiga loomulikult selles osas endiselt rahul, ent avamaks IT kasutusvõimalusi eri elualadel - hariduses, tervishoius, tööstuses ja kasvõi metsanduses või põllumajanduses - on võrreldes naabritega meil head eeldused olemas. IT-l on aeg asuda hääbumise teele ses mõttes, et mõne aja pärast oleks ta niivõrd loomulik osa igapäevaelust ja ärist, et tähele teda enam keegi ei pane.

Praxise koostatud uuringu ja seda selgitavate slaididega saab tutvuda ITL-i koduleheküljel. Loe ka teemaga haakuvat Marek Tiitsi artiklit "IT on kriisimurdja võimsaim tööriist" Arengufondi 2009. a raportis Riigikogule (PDF-s lk 26).