Blogi

Kokkuvõte mõttevahetusest Äripäevaga Eesti taastuvenergeetika ja keskkonnatehnoloogiate hetketegevustest ja võimalustest.

Taastuvenergeetika ja clean-tech ehk puhta tehnoloogia teema on ärivaldkonnana maailmas kasvav. Sõltumata sellest, mis maailma majandus teeb, see valdkond raudselt kasvab - kas siis ökoloogiliste probleemide, energiasäästu soovi või fossiilsete kütuste nappuse ja kõrge hinna tõttu. See loob võimalusi väga paljude erinevate valdkondade ettevõtetele. Olgu nad siis masinaehituse, biotehnoloogia, ehitusmaterjali, keemia, materjalitehnoloogia või elektroonika ettevõtted.

Kui ettevõtted oskavad sellest kasvuvaldkonnast kasu lõigata (mille suurus maailmas oli 2005a. 600 miljardit USA dollarit ja see kahekordistub aastaks 2020), siis nad kindlasti kasvavad ja seeläbi ka nende tööhõive. Seega, valdkonnal on perspektiivi, kuid selle seos töötuse vähenemisega pole otsene vaid ümber nurga - läbi vastava valdkonna ettevõtete kasvu.

Arengufondi seire poolel jälgime me globaalseid trende ja ärivõimalusi ning toome neid meie ettevõtjatele koju kätte. Koduturult niipea kasvu ei tule, seega on Eesti ettevõtjate tuleviku edu peidus välisturgudel, mida tuleb mõista ja tunda. Oleme oma seiretes vaadanud töötleva tööstuse ekspordivõimalusi, finantsteenuste ekspordivõimalusi, tervishoiuteenuste ekspordivõimalusi ning infotehnoloogia kasutamist majanduskasvu võimendajana. Nendest eri seiretest joonistavad selgelt võimalikud kasvuvaldkonnad välja, milles me Arengufondiga eestvedajad rolli tahame täita. Hea näitena võib siinkohal tuua SITRA programmi Cleantech Finland, mille läbi soomlased oma ettevõtteid eksportturgudele viivad, riiki vastava valdkonna välisinvesteeringuid meelitavad, teemat eri haridusprogrammidesse integreerivad jne.

Reaalseks näiteks ärist selles valdkonnas on Arengufondi portfellis olev Goliath Wind, mis arendab uue generatsiooni tuulegeneraatorit. Me näeme, et lähiajal võib olla lisandumas ka uusi investeeringuid selles suunas. Ka tänased tegutsevad ettevõtted näevad seda kasvuvaldkonda. 

Nii teeb näiteks BLRT tuuleparkide maste, ABB tuulegeneraatoreid, Fixtec reoveepuhasteid, UNITe säästlikke maju jne. Samuti, kuna ehitustööstus on Eestis kokku tõmbunud, siis masinaehituse ettevõtted, mis tegid buumi ajal metallkonstruktsioone ehitussektorile peavad ennast esiteks Eestist välja profileerima ja siis teistesse sektoritesse. Ka meie portfelliettevõte Ilmarine Engineering tegutseb selles suunas.

Eesti ettevõtjatel soovitan palju usinamalt ja lähemalt vaadata Põhjamaid, mis on päris ambitsioonikad säästva energia ja clean-tech valdkonnas. Masu on ses mõttes hea aeg, mil väga paljud ettevõtted vaatavad välismaal oma hankijad üle - ollakse valmis neid vahetama, laiemat ja keerukamat osa väärtusahelast välja andma jne. Seega võimalus on neil, kes suudavad targemat ja paindlikumat alltöövõttu pakkuda. Koostööaken on täna rohkem avali, kui ta oli headel aegadel, kuna kõik ettevõtjad loevad raha. Alltöövõtt pole kindlasti halb asi - enamus maailma ettevõtted seda viisil või teisel teevad. Oma brändi olemasolu on olulisem jaeturul (B2C), ärilt-ärile turul (B2B) on see vähemtähtis.

Samal teemal leiad rohelise majanduse konverentsilt minu ettekande slaidid.

ott.parna[A]arengufond.ee, Arengufondi juht