Blogi

Silicon Valley tundub olevat eduka start-up ettevõtluse ja riskikapitali sünonüüm - peaaegu müüt ja peaaegu reaalsus - koht, kus tark raha paneb kasvama lahedad ja nutikad ideed, loob töökohti, suurendab SKP-d ja toodab investoritele mõnusalt tagasi uute raketina lendavate tehnoloogiafirmade pealt.

Palju vähem teatakse, et Silicon Valley sünnis oli oluline roll kanda USA avalikul sektoril ja avaliku sektori rahal. Samasugust starteri rolli on mänginud start-up ettevõtluse ja riskikapitali arendamisel avalik sektor ka Singapuris ja Iisraelis. Iisrael on täna see riik, mida vaadatakse imetledes ja üllatusega ka riskikapitalitööstuses.

Soome nendib pead vangutades oma sisend- ja väljundnäitajaid Iisraeli vastavate investeeringumahtude ja loodud ettevõtete, tehtud IPOde ja saadud patentide arve võrreldes, et musta kasti läheb sisenditena sisse peaaegu samapalju, kuid väljundid on kordades erinevad. Singapuri ja Iisraeli, aga ka USA ja Soome edulood varase faasi ettevõtete finantseerimise toetamisel ja arendamisel on vastukaaluks argumentidele, et avalik sektor ei peaks sekkuma eraettevõtete investeerimisprotsessi.

Riik saab turgu sekkuda läbi kahe lähenemise: kas institutsionaalset keskkonda luues ja arendades või siis ise otseinvesteeringuid tehes. Riskikapitalituru toimimiseks ei ole ju palju rohkem vaja kui:

• Piisav ja püsiv kapitalivoog investoritelt
• Küllaldane hulk kõrgetasemelisi rahvusvahelise potentsiaaliga investeeringuks sobivaid alustavaid ettevõtteid.
• Turgu tundvate ja hästi varustatud riskikapitaliinvestorite olemasolu.
• Hästi arenenud majanduskeskkond (võrgustikud, koostöö, ettevõtlust mitte-pärssiv seadusandlus jne.)
• Võimalus ettevõttest kasumlikult väljuda ehk järgmise maksevõimelise ostja olemasolu.

Eesti on selles osas finantseerimise otsese suunamise poolest üks tagasihoidlikumaid olnud nii raskustes ettevõtete päästmise kui ka kapitalituru täiendava aktiveerimise osas. Eesti majanduse struktuurse muutumise vajaduse juures ei saa Eesti olla erand selles osas. Kui USAs kui riskikapitali juhtival turul kapitalipakkumine erasektori poolt langes finantskriisi tingimustes oluliselt, siis Eestis on varase faasi omakapitaliinvesteeringute tase olnud kogu aeg suhteliselt madal võrrelduna näiteks suhtena SKP-sse ja teiste arenenud riskikapitali-riikidega. Eriti suur on erinevus võrreldes juhtivate riikidega, nagu Põhjalamaades Rootsiga või siis viimase 15 aasta jooksul maailmas aktiivselt riskikapitali pakkujana kasvanud Iisraeliga. Eeldades, et seemnefaasis ehk äriidee äriplaaniks arendamine ja esimeste prototüüp-toodete testimised tehakse ära omavahenditest ning riiklike toetuste abil, võiks ühe stardifaasis ettevõtte kapitalivajaduseks Eestis hinnata 5-40 miljonit krooni.

Kui Eesti riik otsustaks paisata näiteks 1 miljard krooni riski- ja erakapitaliturule, et investeerida noortesse, kiire kasvuga innovaatilistesse ettevõtetesse ja suunaks raha erasektori fondijuhtidele koos kohustusega investeerida see Eestisse ning lisada igale riigi poolt investeeritavale kroonile ka erasektori poolt 1 kroon, siis selline kapitalipakkumine eeldaks ca 100-150 piisavalt unikaalse ärimudeli või turuvõimalusega ja tugeva, rahvusvahelisel turul eduka meeskonnaga ettevõtte olemasolu. Sellistele tingimustele vastavaid alustavaid ettevõtteid sellisel arvul Eesti turul kahjuks praegu ei eksisteeri, kui tahta, et tehtavad investeeringud ei oleks mitte toetuse andmine, vaid ettevõte peab olema suuteline oma väärtust ka kasvatama nii, et teenida investorile eeldatav tootlus kapitalilt tagasi.

Uue ettevõtete loomiseks on vaja eelkõige unikaalse võimalusega äriprojekti ja ettevõtjat, kes oleks valmis ja suuteline selle ellu viima. Üks variant antud olukorras on kasvatada Eestis ise sobilikke ettevõtjaid, kes oleksid valmis ja suutelised vastu võtma väljakutse võistelda maailma parimatega - ehk pikaajaliselt ja targalt riiklikke programme arendades, toetusrahasid suunates ja tugisüsteemi üles ehitades ja ettevõtluskeskkonda sõbralikumaks muutes.

Paratamatult algab kõik ka ettevõtjate kasvatamisel haridusest - kas meil on ettevõtja-ettevalmistusega inimesi?Kas tänane majandusõpe ülik oolides suudab toota piisavate teadmiste ja oskustega ettevõtjaid? Arengufondi poolt läbiviidud alustavate ja potentsiaalsete ettevõtjate uuringu tulemustest lähtus, et kõrgkooliprogrammi tuleb selles osas tublisti täiendada kokkupuutega elust enesest - vastanute hinnangul on puudu peaaegu kõigest - nii turunduse, finantside kui juhtimise osas oskusest antud teoreetilist teadmist praktikas rakendada - ja veel nii, et see oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Praeguses olukorras, kus meil ei ole aega oodata, et tänastest lasteaialastest, kellele hakatakse ettevõtlusõpet pakkuma, kasvaks üles ettevõtjate põlvkond, on kõige olulisem tekitada piisav kriitiline mass ettevõtja-hoiakuga inimesi, sest siin töötab ülekandumise-efekt. Palju lihtsam on luua uut ettevõtet, kui sind ümbritsevad sarnase hoiaku ja samade probleemidega võitlejad. Sellised inimesed kasvavad tänu positiivsetele näidetele, edulugudele ja võimalustele katsetada, mis mõnikord tähendab ka võimalust ebaõnnestuda ja uuesti proovida, ehkki kultuuriliselt ei ole Eesti kui varakapitalistlik ühiskond seni ebaõnnestumist äris kohelnud kui edukat õppimisprotsessi.

Rahvusvahelistel turgudel on kiirema õppimisprotsessi eelduseks rahvusvahelised kogemustega meeskonnad, kel oleks kogemus kõrgtehnoloogiliste toodete/teenuste müümisel sihtturgudel. Sellised meeskonnad saavad tekkida läbi kontaktide ja pideva eesmärgipärase suhtlemise: kas tuleb ise sihtturule kohale minna või siis peavad Eesti ettevõtete äriprojektid olema maailma mastaabis nii atraktiivsed, et meid hakatakse süstemaatiliselt üles otsima, mitte juhuslikult leidma (kui üldse).

Riskikapitaliinvestorid kui varase faasi riskialti raha pakkujad otsivad ideaalis ettevõtteid, mille meeskond on tugev ja kompetentne omas valdkonnas - halvim riskikapitaliinvestori vaatenurgast on see, kui ta peab astuma järjest lähemale igapäevase operatiivjuhtimise tasandile, mitte sellepärast, et ta saaks seal ettevõtte arengule kaasa aidata, vaid sellepärast, et on sunnitud päästma oma tehtud investeeringut.

Teine alternatiiv kriitilise massi ettevõtjate ja nutikate äriprojektide olemasoluks on need äriprojektid koos ettevõtjatest meeskonnaga Eestisse importida - lähiriikidest ja kaugemaltki. Loome Eestisse piisavalt atraktiivse kasvukeskkonna, kus oleks kiire juriidiline asjaajamine, alustava ettevõtluse seisukohast soodsad maksustamise tingimused ja piisav, ettevõtte kogu eluea tsükleid toetav kapitalipakkumine - et ei oleks kohti, kus sild üle kuristiku on nii nõrk või nii kitsas, et tee katkeks.

Praegu ei ole aga Eesti kasvõi ettevõtte töötajatele pakutava osaluse optsioonide maksustamise kava seisukohast sugugi atraktiivne ja ka kapitalipakkumises on sillas auk täpselt pärast paari esimese sammu läbimist. Eestis ei ole praegu seemnefaasis neid investoreid, kes pakuks kapitali alustavale ettevõttele selleks, et testida, kas valitud turule-mineku-strateegia reaalses elus ka töötab: turu testimiseks kõrgtehnoloogilisele ettevõttele starditoetuseks 500,000 kroonist ei piisa. Kui turu esmane testimine on tehtud, alles siis saab riskikapitalifond kui investor kaaluda investeerimist, sest raha niisama põletada ei luba ükski raha omanik, ka riikliku fondi puhul mitte.

heidi.kakko[A]arengufond.ee, investeeringute divisjoni juht