Blogi

Alljärgnev on Newsweeki artiklil põhinev eestindus ning on ajendatud meie investeeringute juhi Heidi Kakko ning IT Akadeemia äriplaani eestvedaja Üllar Jaaksoo blogikannetest. Vaatluse all on niisiis Iisraeli sõjaväeteenistuse kasulikud kõrvalsaadused tsiviilelus.

Kuidas Iisraelist, kus pole oluliselt rohkem elanikke kui näiteks Baltikumis, kus pole maavarasid ja mis on ümbritsetud vaenulikest naabritest - kuidas nad suudavad anda rohkem Nasdaqil noteeritud ettevõtteid kui Euroopa, Jaapan, Lõuna-Korea, India ning Hiina kokku? Kuidas Iisraelis osatakse inimese kohta meelitada kolmkümmend korda rohkem riskikapitali raha võrreldes Euroopa keskmisega ning kaks korda enam kui USA ettevõtted? Kuidas Iisrael, olles ise suhteliselt väike, toodab nii palju kõrgtehnoloogilisi start-up ettevõtteid?

Sellele küsimusele on mitmeid vastuseid, kuid neist kesksel kohal on Iisraeli armee ja sõjaväeteenistuse ülesehitus. See on väga üllatav, et sõjaväel võib olla oluline roll hierarhiate lõhkumisel ning et kohustuslik sõjaväeteenistus võib olla tulevaste tehnoloogiaettevõtjate treeninglaagriks.

Sellal kui teiste riikide koolilõpetajad ja elluastujad vaevavad oma pead, millisesse kõrgkooli oma dokumendid saata, valimistavad Iisraeli omad sõjaväkke minekuks (kolm aastat meestel, kaks aastat naistel) ning võistlevad selle nimel, et saada valituks Iisraeli eliitvägedesse Israel Defence Forces, edaspidi IDF.

Iisraeli tippülikoolidesse on konkurents suur, kuid IDFi erioperatsioonide, luure, õhujõudude ning kõrgtehnoloogiliste tugiteenuste üksused on veelgi valivamad. Nad on oma prestiizhilt samal tasemel kui Harvard, Stanford ja MIT. USA ja paljude teiste riikide jaoks on üllatav, et sõjaväeteenistus on hea treening ettevõtluseks. Muuseas, ka tavavägedes teenimine annab Iisraelis töötajaid otsivale ettevõtjale viiteid, millised on potentsiaalse töötaja oskused ja kogemused.
Kuid vaevalt et innovatsioon on esimene mõiste, mis seostub sõjaväega. Ja sõnad "improvisatsioon" ning "mitte-hierarhiline" on seda veelgi vähem. Siiski just need iseloomustavad noori, kes naasevad IDFist tööturule.

Pärides selle kohta aru Iisraeli õhujõudude piloodilt, võib mõista, miks see on nõnda. "Kui USA õhuväed on üles ehitatud spetsialiseerunult nagu Vormel1 sarja autod, siis Israeli omad on nagu korralikud maastiku jeep'id. USA õhujõudude löögirusikas sisaldab sageli nelja lainet, milles osalevad erineva spetsiifikaga masinaid: patrull-ründelennukid, mis puhastavad lennukoridori vaenlase lennuki(te)st; teine laine teeb kahjutuks vaenlase õhutõrje, kolmandas etapis on radari- ja tankerlennukid ning alles neljandas laines saabuvad põhihävitus- ja pommituslennikid. Iisrali süsteemis on aga pea iga lennuk multifunktsionaalne, piltlikult öeldes mihkel iga töö peale. See ei pruugi olla nii efektiivne kuid on põrgulikult paindlik", märkis üks õhujõudude pilootidest.

Iisraeli ärikultuur rõhutab samamoodi multidistiplinaarseid oskusi, mis tulenevad sealsest sõjaväekultuurist: väga kitsa spetsialiseerumise asemel peab igaüks olema võimeline tegutsema mitmes eri valdkonnas. See toodabki erinevate tehnoloogiate ning erialade teadmiste segunemisel täiesti uusi valdkondi.
Näiteks Iisraeli kunagise start-up'i, nüüd Nasdaqil kaubeldava Given Imaging'i asutajad võtsid oma idee aluseks hävitajate ninas asuva miniatuurse sensorisüsteemi ning lõid sellest endoskoopilisel otstarbel allaneelatava, PillCami-nimelise toote.

Samuti said IDFis kokku biotech ettevõtte Compugeni asutajad Eli Mintz, Simon Faigler ja Amir Natan. Sõjaväe kontaktidest oli neil kasu ka hiljem - ettevõtte heaks töötanud 60 matemaatikust oli 25 armee taustaga. Eli Mintz koostas sõjaväeteenistuse päevil algorütmi, millega sõeluda luure andmemasiividest välja infokilde, mis olid kriitilise tähtusega Israeli terrorismivastases sõjas. Kui Eli Mintzi geneetikust naine kurtis raskusi geneetilise info analüüsimisel, proovisid Mintz ja ta partnerid leida revolutsiooniliselt uut viisi geenide järjestuse analüüsimiseks. Ülejäänu on juba nii-öelda ajalugu: Ühendriikide farmaatsiahiiglane Merck ostis Compugen'i geenide järjekorra määraja esimese versiooni 1994. aastal, s.o aasta peale Compugeni asutamist ning palju varem, kui kaardistati inimgenoom.

IDF pakub ajateenijatele veel ühte väärtuslikku kogemust: paika Iisraeli ühiskonnas, kus ekstreemsetes tingimustes õpivad ning tegutsevad kõrvuti erineva kultuuri-, majandusliku- ja religioosse taustaga eakaaslastest mehed ja naised. Ühes ja samas üksuses võivad kohtuda noor Etioopia juut, Iraani immigrandi poeg, mitmenda põlve Isreali kodaniku järeltulija Tel Avivi peenest äärelinnast ning kibutsi asunik põllupidaja perest. Sõltuvalt soost veedavad nad igapäevaselt koos 2-3 aastat ning teenides seejärel lisaks üle 20 aasta reservvägedes.

Pole siis ime, et paljud hilisemas elus äriliselt kasulikud sidemed on sõlmitud pikkadel operatsioonidel, vahis olles või treeningul. See tekitab noortele Iisraeli inimestele tiheda ning samas rahvusvahelise ulatusega suhtlusvõrgustiku. Nimelt on kolmest kaks iisraellast immigrandid või immigrantide järeltulijad.

Kuid sõjavägi - vähemalt Iisraeli kujul - võib ka lammutada hierarhiaid, ehhki tavaloogika on vastupidine. Mõeldes sõjaväelisele kultuurile, kangastub tavaliselt ülemuste ja hierarhia kultus. Aga IDF ei sobitu selle kirjeldusega. IDF on rohkem start-up'i kui suure korporatsiooni moodi, käsuliin on lühike ja olemasoleva hierarhia alumisi astmeid õpetatakse ise palju otsustama ja vastutust võtma. Sõjaajaloolase, - analüütiku ja õppejõu Edward Luttwaki (e. k ilmunud tema "Strateegiast", ebaõnnestunud tõlkega kahjuks, parem lugeda originaalis) kommentaari kohaselt on IDFis sihilikult vähe kõrgema auastme sõjaväelasi. Väike arv kõrgemaid ohvitsere tähendab suuremat initsiatiivi madalamatel astemetel.

Reservvägedes, mis on Iisraeli sõjaväekontseptsioonis vaenutegevuse korral riigi tugisammas, on juhtimistasandite vähesus ja otsustusõiguse delegeerimine kõige silmatorkavamad. Miski ei hajuta hierarhiat paremini kui taksojuht, kes jagab ülesandeid miljonärile või 23-aastane, kes treenib näiteks oma onu. See aitab tekitada ühtset, aga samas kaootilist ja anti-hierarhilist meelelaadi, mida võib kohata Iisraeli ühiskonnas ning mis kandub sõjaväljalt klassiruumi ja sealt ettevõtete koosolekuruumidesse.

Nari Ron, kes on igapäevaelus jurist ja reservvägedes kolonelleitnant, arvab, et reservvägedes ei tähenda auastmed suurt midagi. Auastmelt vanemale võib alati öelda: "Sa ei tee seda õigesti, seda peaks tegema hoopis nii...". See tekitab avatud õhkkonna, kus arutelud ülematega on lubatud ning väljakutsete otsimine, katsetav ja uuriv suhtumine on tavapärane ning millest on läbi imbunud ka Israeli start-up kultuur. See aitab omakorda luua äris ettetulevatele probleemidele ebatavalisi, raamidest väljaspool asuvaid lahendusi.

Ülaltoodu ei tähenda veel, et sõduritelt ei oodataks käskude eiramist. Isreali erivägedes teeninud riskikapitali investor Apex Partnersi Tel Avivi esinduses üldistab: "Iisraeli sõdureid ei määratle mitte niivõrd nende auaste kui see, millistes tegevustes nad on tõeliselt head".

Innovatsioon nõuab sageli teistsugusest vaatenurgast vaatamise oskust. Teistsuguse perspektiivi nägemine tuleneb kogemusest ja kogemused tulevad vanuselise küpsusega. Iisraelis, eriti aga IDFis saab kogemuse, küpsuse ja perspektiivide nägemise oskuse juba varasemas eas, 18-21 aasta vanusena.

OECD statistika põhjal on 45% iisraellasi kõrgharidusega, mis on üks kõrgemaid näitajaid maailmas. Aga kas Israeli ei tee hoopis eriliseks see, et Iisrael on ainuke riik, kus enamus kõrgkooli tudengeid on saanud otsuste vastuvõtmise - ja juhtimiskooli enne kõrgkoolis õppimist? Näiteks, kas mitte sellepärast ei kasutagi Iisraeli tudengid oma ülikooliaega efektiivsemalt võrreldes USA tudengitega keskmiselt, et Iisraeli noored on palju küpsemad ja selgemate sihtidega? Oma teise elukümnendi hakul teavad Iisraeli tudengid sõnapaari "elu ja surm" tegelikku tähendust. Nagu seda iseloomustab üks Israeli kindral: nad saavad aru viie-minuti-väärtusest olukordades, kus määramatuse tingimustes peab vastu võtma suurte tagajärgedega otuseid. Ja need oskused on samavõrd hinnalised nii ärilisel kui sõjalisel lahinguväljal.

neeme.raidvere[A]arengufond.ee