Blogi

Kas Eestit saaks välisinvesteeringutele (FDI) atraktiivsemaks muuta, kui luua näiteks riiklikul kapitalil põhinev investeerimisfond (SWF), mis suhtleks potentsiaalsete välisinvestoritega ning osaleks ka ise kaasinvestorina Eesti jaoks strateegilistes valdkondades? Singapur panustas sellele ja tegi seda edukalt, kuid rakse on ette näha, kas see edu oleks korratav? Iseenesest, kapitali võiks Eesti riik selleks leida, näiteks Eesti Panga vabanevatest valuutareservidest, kui Euro kasutusele võetakse.

Majanduse kasvu taastamiseks ja august välja ronimiseks vajab Eesti lisaks usinatele ja tarkadele töökätele ka kapitali. Laias laastus on selleks kaks võimalust, kas säästa ise ja investeerida või saada see raha väljastpoolt, ükskõik kas investeeringute või laenuraha näol. Igatahes otseinvesteeringute saldo on Eestis (alates 2009a. algusest) negatiivne ning õigupoolest pole peale erakordset 2005. aastat Eestisse märkimisväärselt investeeringuid sisse tulnudki. (vt Eesti Panga maksebilanss)

Eelmised kaks kriisiaastat on maailmas FDI mahtusid kahandanud 1.9 triljonilt USD 1.2 triljonile USD (vaata gaafikut; Word Investment Report 2009), kuigi 2009 aasta on maailmas riikide abipakettide mõjul teatava stabiilsuse toonud, pole näha, millepärast investeeringud Ida-Euroopas tervikuna 2010a. endises mahus taastuma peaksid. Erns&Youngi 2009 a. tehtud uuringus pakuvad rahvusvahelised investorid Ida-Euroopa atraktiivsuse täielikku taastumist alles 3 aasta pärast. Seni on atraktiivsed eelkõige BRIC riigid(vaata graafikut) .Euroopas kriisi perioodil Ida-Euroopa atraktiivsus kahanes ning eelistati investeerida Lääne-Euroopasse.  Isegi kui Ida-Euroopa atraktiivsus taastub, pole selge, milliste Ida-Euroopa riikide nimed selles nimekirjas peale Poola , Ungari ehk ka Bulgaaria ja Türgi veel figureerima võiksid hakata.

 FDI tehingutele kogu maailmas on iseloomulik, et greenfield projekte tehakse vähe ning investorid eelistavad pigem JV (joint venture) ja mitterahalisi M&A tehinguid. Osalt on seda trendi mõjutanud ka näiteks Hiina ja India regulatsioonid, mis nõuavad investorilt kohapealse partneri kaasamist. Teine põhjus võib peituda rahvusvaheliste ettevõtete poolt tehtud investeeringute kõige suuremas motiivis, milleks on ligipääs suurtele ja kasvavatele turgudele (vaata joonis).

Millistes valdkondades võiks oodata FDI kasvu?
ÜRO investeeringute raporti prospektis 2009 tuuakse esile, et rahvusvahelistumine kriisile vaatamata jätkub ning seda kõikide ärifunktsioonide lõikes. Suurimad kasvuväljavaated valdkonniti on edaspidi äriteenustes ja mõnedes tööstussektorites (roheline majandus, toiduainetööstus ning masinaehitus). Kuigi Euroopas loodi 2008a. 20% FDI toel tekkinud uutest töökohtadest autotööstuses, peetakse atraktiivseteks kasvuvaldkodadeks taastuvenergeetikat, tervishoiuga seonduvaid tooteid ning telekommunikatsiooni.

Eestile võiks huvi pakkuda ka MNC-de kasvav trend viia teise riiki tugifunktsioone ja TAd.

Üldiselt käsitlevad investorid maailmas 2010 aastat kui kriisist taastumise aastat ja oodatakse optimistlikult FDI mahtude teatavat taastumist. Selle põhjal Eesti kohta järeldusi teha on keeruline, kuid on selge, et tegemist on ühe olulisema võtme-teemaga Eesti majanduse kasvu kontekstis 2010 ja ka edaspidi.