Blogi

Me teame, et Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas (PRAXIS, 2004). Samas, Eestis pole eriti uuritud vananemise mõju majandusele. Oleme harjunud lugema vananemisega seoses küll pensioni- ja tervishoiu süsteemi jätkusuutlikkusest kuid vananemise mõju majandusele on tunduvalt laiem, mõjutades tööjõu ja töö iseloomu, tööviljakust, rahavastiku säästmisharjumusi, tarbimise struktuuri jmt.

Tööjõulise elanikkonna struktuur muutub ja sellega seoses tuleb ka tulevikule mõeldes juba praegu kujundada majanduse arengut läbi hariduse, uuringute ja investeeringute ning muude meetmete, seda silmas pidades. Eestile on kasulik juba praegu kindlaks teha, milliseks tootlikuks tööks on vanem elanikkond suuteline ning ühiskonda selles suunas ka sihiteadlikult ette valmistada/arendada.

Kui vaadata ülalpeetavate arvu 100 töötava inimese kohta siis Eestis tõuseb see 2050 aastaks 84%-ni (PRAXIS, 2004). ÜRO hinnangul  on 2050 a. Eestis üle 65a. vanuste suhe tööealisse elanikkonda 57%. Need on selged märgid, mis sunnivad mõtlema sotsiaalpoliitikale, kuid mitte ainult.

Samas, kasvab näiteks Eestis kiiresti ka vanemate inimeste hulk, kes töötavad. Enamasti tahetakse Euroopas kauem töötada, sest ollakse tervemad ja tahetakse ennast teostada. Eestis mõjutab seda positiivset trendi pigem väga madal pension. 55-64 aastaste tööhõive on Eestis üle 62.4% ja see on üle EL keskmise.

Teenuste- ja teadmistepõhine majandus soosib vanemaealist tööhõivet. Ligi 60% tööjõust töötab Eestis teenuste sektoris (Eesti Statistikaamet, 2007). Majanduse struktuuri muutumine teenustekeskseks on muutnud töötingimusi vanemate inimeste tööhõive seisukohast märgatavalt soodsamaks, selge see, et tossavas vabrikus või põllutööd tehes kulub inimene kiiremini kui arvuti taga. Samuti sobib teadmistepõhisus hästi vananevale ühiskonnale.

Eakate inimeste võimalustest ja rollist teadmusühiskonnas räägib ilmekalt kasvõi FORBESI planeedi rikkamate TOP , kus figureerivad enamasti ligi 70 aastased (näiteks Warren Buffett 78a) ning ühiskondlikult väga aktiivsed inimesed.

Karm reaalsus on, et 2050 a. peab enamus kuni 70 aastaseid olema Eestis töövõimelised, see tähendab, et peame alustama tegevustega, mis selle tagaksid. See eeldab omakorda ka ettenägelikkust, töökohtade ja majanduse struktuuri kujundamisel. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et seoses vananemisega saab Eestile järjest olulisemaks sidus ja ühtehoidev ühiskond ning elukestev õppe.