|
Tegutsemine Aasia, eelkõige Hiina suunal on meie ajal paratamatu. Hiina kerkib järjekindlalt majandusliku liidrina ja maailma jõujooned koonduvad paratamatult Aasiasse. Ambitsioon elada jõukuses on koos tugeva riigijuhtimise ja töömoraaliga osutunud Hiina puhul heaks kokteiliks.
Hiina on:
- maailmas juhtiv töötleva tööstuse töökoda;
- üks suurimaid investeerijaid üle planeedi, Aafrikast kuni Ladina-Ameerikani;
- kasvava mahu ja järjest paremate tulemustega teadus- ja arendustegevuses;
- Hiina valitsus istub hiigelsuure välisreservi otsas, üle 2 triljoni USD;
- Tõusis 2010 a. maailmas nr 1 eksportijaks (NY Times);
- tohutu potentsiaaliga kasvada oma siseturul;
- maailmas pole ärivaldkonda, mille seisu Hiina majanduse tegevus poleks viimasel ajal mõjutanud, kas odava allhanke teostajana või tugeva konkurendina;
Peame ühte sammu käima Soome ja Rootsiga.
Jah, Eesti otsesed majanduslikud suhted Aasia riikidega on hetkel peaaegu olematult väikesed, kuid peame arvestama, et meile kõige olulisemad majanduspartnerid ja investorid, Soome ning Rootsi, on nii valitsuste kui ettevõtluse tasandil aktiivselt ning ka edukalt Hiina suunal tegutsemas. Kui tahame neile edaspidi huvipakkuvad partnerid olla, peame Hiina suunal sidemeid arendama, toimuvate arengutega kursis olema ja oma teadmisi ning võimekust Hiina suhtes parandama.
It takes two for tango, ütlevad Inglased. Hiina otsib ilmselt võimalusi, kuidas luua parem ligipääs rikkale Euroopa turule. Praeguseks on selge, et nad otsivad Euroopas nn „pehmet kõhualust". See võiks olla Eestile hea võimalus, pakkuda välja Eestit kui väravat nii Euroopa, ning miks mitte ka Venemaa suunal.
3 eesmärki, mida Eesti kõrgharidus võiks Hiina suunal seada.
Lisaraha teenimine kõrghariduse teenuse ekspordiga.
Esiteks, on kõrgharidus kui rahvusvaheliselt kaubeldav teenus välistudengite makstud õppemaksu ja kohapealsete kulutuste tõttu võib olla vägagi magusaks tuluallikaks. Välistudengid Hiinast, võiksid aidata näiteks Eestis kompenseerida 2015. aastaks ligi 40% vähenevat eesti soost gümnaasiumilõpetajate ehk potentsiaalsete tudengite arvu. Selle kaudu saaksime ka säilitada rohkem töökohti kõrghariduse sektoris. Näiteks panustavad välistudengid USA majandusse 2006-2007 a 14,5 miljardit USD.(vaata siit ) sellest 50% läbi õppemaksude ja 50% elamiskuludena. Austraalia ülikoolide tulu välistudengitest moodustab keskeltläbi 15% kogusissetulekutest. Keskmiselt jätab Austraalias õppiv, enamasti Kagu-Aasiast pärit välistudeng koos elamiskulude ja õppemaksuga riiki 20 000-40 000 EUR aastas (vaata siit).
|
|
Ühiskonna ja majanduse ettevalmistamine paremaks toimetulemiseks üleilmastumisega.
Teiseks, Eesti majanduse edukaks kohanemiseks üleilmastumisega tuleb tervel ühiskonnal tervikuna avaneda rahvusvaheliselt ning kõrghariduse kaudu on seda lihtsam edendada. Hiina suunale panustades istume õige ree peale, sest sealt tuleb tuleviku kasv. Edukaks rahvusvahelistumiseks vajab Eesti kriitilist massi heal tasemel rahvusvahelist, teadmusmahukates valdkondades tegutsevat seltskonda (ettevõtete esindajad, konsultandid, teadlased, tudengid jne) ning hea kui need inimesed oleksid seotud kasvuturgudega Aasias. Näiteks, Londoni tugevus finantskeskusena tugineb eelkõige seal tegutseva inimressursi globaalsele haardele. Ligi 50% sektorist on tulnud väljapoolt UK-d , tuues endaga kokkuvõtteks kaasa kompententsi ja ärisuhete võrgustiku, mis ulatub üle planeedi.
Rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid riikliku master plaani järgi ligi meelitavas Šveitsis käib teadmusmahukates sektorites töötavatest inimestest (näiteks panganduses) ligikaudu 20% Šveitsi tööle naaberriikidest.
See tähendab lisaks kõrghariduse rahvusvahelistumisele ja tudengite vahetusele Hiina suunal ka Eesti migratsioonipoliitika muutmist ja Eesti avamist nutikatele Aasia talentidele. Kui on olemas Eestist välisturge sihtivatel ettevõtjatel (näiteks IT, logistika jne) huvi neid palgata, siis tuleb välistudengitele (ka peale lõpetamist) luua võimalus Eestis töötada. Nii sama Eestisse tulekust/jäämisest nad ise huvitatud kindlasti ei ole. Väidetavalt on Eestis tegutseval rahvusvahelisel IT ettevõttel praegu lihtsam tuua Aasiast noori spetsialiste Rootsis asuvasse osakonda kui Tallinna arendusüksusesse.
Akadeemiline võrk
Kolmandaks, teaduse rahvusvahelistumine. Siin saab määravaks huvide ühildamine valdkondades, kus kasu oleks vastastikune. Selle tulemusena peaks Eestil olema võimalik maale tuua majanduse arengu seisukohalt kasulikke ning olulisi uusi teadmisi ning aidata kaasa Eestikeelse teadusloome ja publikatsioonide levikule Hiina teadusruumis. Aasia suunal peab lisaks Hiina tõusule siin arvestama Jaapani ning ka Taivaniga kui väga tugevate teadusriikidega.
Neljandaks, vaadates Eesti arengut viimase 20 aasta jooksul on ilmne, et oleme ennast kinnitamas nii Skandinaavia regiooni ja ka laiemalt Euroopa osana. Need protsessid on käivitunud ja ilmselt pöördumatud. Aasia (Hiina) suunal teadmiste ja suhete parandamine ei tule aga iseenesest ja kuivõrd see tõstab Eesti väärtust ka meie Euroopa partnerite silmis, tasub riigina sellele panustamine tulevikus ennast ära.
|
