Blogi

InnoLabis "Kõrgtehnoloogiliste sektorite areng läbi ärimudelite ja T&A süsteemide: Eesti biotehnoloogia sektori näide" polnud kahjuks kohal äripoole esindajaid. Jäid natuke kriipima tasakaalustamatult ringelnud mõtted, et miks siis ei võiks TAKidest tulemusi kiiremini tulla ning samas, et kas ressursside killustatus ja turusurve lühiajaliste tulude teenimise suunas on õige, sest teadus eeldab pikaajalist kumulatiivset õppimist. Seepärast tundus väga kohane olevat taustalugemiseks 22. veebruari Newsweeki artikkel: Maailma kõige edukam nurjumine: Islandi deCODE on avastanud rohkem geene, kui ükski teine ettevõte maailmas - kui nad vaid suudaks seda rahaks teha. Teisisõnu, kui keeruline on leida kuldset keskteed teaduse ja kasumliku äri vahel.

90ndate lõpus oli uskujaid, et kümmekond aastat hiljem on käes Biotehnoloogia Ajastu, kus teadus suudab lahti harutada DNA saladused inimkonda vaevavate haiguste põhjustajana - südamehaigused, vähk, vaimuhaigused - ning pakub neile ka ravi.

Kogu sektor läks üleshaipimisega kaasa, väike Islandi start-up nimega deCODE polnud erand. 1999. aastal pühendas New Yorker 10 leheküljelise portreeloo deCODE karismaatilisele asutajale Kári Stefánssonile, kes piltlikult ronib mööda DNA kaksisheeliksit üles nagu redelil. DeCODE avastaski järgmise kümne aasta jooksul nõnda palju geenide seoseid haigustega, et tema ainukesteks konkurentideks olid vaid National Institutes of Health'ilt külluslikult raha saavad USA tipp-laborid.

Aga, tagantjärele vaadates, mida deCODE ei suutnud avastada - see oli raha genereeriv ärimudel: tavaline probleem teadusel põhinevas, kuid spekulatiivsete ootustega biotehnoloogia maailmas. Kui lisandus veel globaalne finantskriis, oligi 676 mln USD ära põletatud ning firma oli eelmise aasta novembris sunnitud paluma pankrotikaitset (chap 11).

DeCODEga juhtunu on dramaatilne, aga praegusel ajal küllalti tüüpiline. Majandussurutis on pitsitanud paljusid ettevõtteid ning start-up'id on eriti tundlikud, sest neil tavaliselt pole neil kindlat kassavoogu ja reserve ning see jätab neile vähe ruumi eksimiseks, kui tulubaas langeb ning krediidivõimalused ära kukuvad. Tavaliselt, kui ettevõte satub väga tõsistesse finantsraskustesse, siis ta enam ei tõuse - deCODE tahab olla aga erand. Viimaste kuude jooksul on deCODE kaasanud investoreid ja lisakapitali ning on uue stateegia ja uuenenud juhtimise all edasi liikumas.

Loomulikult on firma käekäigus endiselt määramatusi: ärimudel pole veel end tõestanud, on varajasi märke, et värske CEO strateegia on konfliktis visionäärist asutaja vaadetaga ning et senine ettevõtte kultuur, mis oli rohkem suunatud teadusele kui kasumile, vajab samuti muutmist.
Aga majanduskeskonnas, kus vähesed ettevõtted saavad võimaluse teiseks tulemiseks, on deCODE juhtum üks põnevamaid eksperimente biotehnoloogia sektoris.

Idee oli hea

Suhteliselt väikese saare populatsioonile iseloomulikult on islandlased üksteisega küllalti lähedases suguluses. Mis tähendab, et kui neil esineb pärilikke haigusi, siis on piiratum (alam)hulk geene, mille seast otsida põhjustajat. Samuti on Islandil olnud sugulusandmed pikka aega küllaltki hästi ülestähendatud. Kári Stefánssoni idee oligi panna kokku geneetika ja genealoogia ning otsida nõnda haiguste põhjustajaid. Algselt lootis ta sõlmida eksklusiivlepingu Islandi valitsusasutustega, et analüüsida 277 000 kaasmaalase tervise- ja raviandmeid. See aga tõi kaasa bio-eetikute protesti, kes süüdistasid deCODEt soovis saada ebaõiglast kasu ning tõid välja ohu, et andmete kogumisel rikutakse doonorite privaatsust. Lõpuks otsustati, et plaan sellisel mastaapsel ja kehtestaval kujul on ebaseaduslik. Sellest hoolimata õnnestus deCODEl koguda geneetilist infot 140 000 vabatahtlikult ja see andmebaas tegi firmast ühe biotechi olulisima mängija.

See, kuidas deCODE kogutud andmeid kasutas, oli esimene samm ettevõtte finantsilises allakäigus, kuigi esmapilgul ei aimanud seda keegi. DeCODE algne kava oli suunatud diagnostika testide väljatöötamisele, kuid investorid olid selle suhtes leiged. Nende arvates oli keeruline tuua turule diagnostikalahendusi, kus geneetilise materjali kogutakse suukoopa limaskestalt või vereproovist ning siis otsitakse neist haigustpõhjustavaid geene ning lisaks oli tollane tehnika ka algeline. Seepärast võeti sihikule kindlamalt tulu tõotav osalemine ravimite väljatöötamisel. Kui deCODE suudaks avastada kas või ühe geeni, millel on tugev seos mõne kardiovaskulaarse haigusega - vaat see oleks kasumlik!

1998. aastal sõlmitigi 200 mln USD leping Hoffman-La Rochega. Seejärel veetis DeCODE kümmekond aastat, suhestades geen haaval olulisemaid haigusi. "Kári avaldas sellel teemal nõnda palju artikleid teadusajakirjas "Nature", et tundus, justkui oleks see tema isiklik blogi," meenutab genoomiuuringute start-up'i Counsyl tehnoloogiajuht B.S. Srinivasan, ja nendib: "Nad olid nagu Islandi National Institute of Health".

Aga probleem oli, et erinevalt riiklikult finantseeritavast NIHist pidi deCODE kasumit teenima - ja seda ei teinud nad kunagi - hoolimata aastatepikkusest teaduslikust edukusest. Selgus, et haiguste seos geenidega on märksa kompleksem, kui algselt arvati.
DeCODEs (ja teistes sama ala ettevõttetes) sai aja jooksul selgeks, et vaid üks geen ei määra ära ühe või teise inimkonnale probleemiks oleva haiguse teket nagu ka ühe geeni on mõju on küllatki väike individuaalsete riskifaktorite reas.

See mattis lootuse, et deCODE avastused võiksid anda ainest ravimitööstuse "kassahittidele". 2007. aastal asutigi teist müügitulu allikat otsima ja tutvustati 985 USDi maksvat personaalset geneetilise testi komplekti deCODEme, mis oli osaliselt meditsiinilise eesmärgiga, osalt lihtsalt meelelahutus high tech vidinate ihalejatele.

Kuid konkurendid nagu näiteks 23andMe, mille kaasasutajaks on Google Sergey Brin'i naine Ann Wojcicki, ujutasid agressiivsemalt turundades selle nishi üle ning müük langes. Nii jõutigi äsjasesse finantskriisi aega. Tuli välja, et DeCODE oli teinud veel ühe vea - ta oli usaldanud Lehman Brothers'ile oma käibevarade haldamise, kus sellest suur osa paigutati riskantsematesse võlakirjadesse, kui seda oleks lubanud deCODE ja LB omavaheline cash management leping. Islandi valitsus, mis möödanikus oli üldiselt olnud deCODE vastu soosiv, oli ise samuti suurtes raskustes ning ei saanud ulatada abikätt. 2008. aasta novembriks olid deCODEl rahad otsas ning firma, mille aktsia oli kunagi maksnud üle 30 USDi, eemaldati Nasdaqilt ning aasta hiljem andis deCODE sisse USAs Chapter 11 avalduse.

Uus algus

Nüüdseks on deCODE kapitaliseeritud Saga Investmentsi poolt (selle taga on riskikapitalifirmad ning geenitehnoloogiafirma Illumina ) ning Kári Stefánssoni kõrvale on asunud kaasjuht, kelleks on Genzyme taustaga Earl "Duke" Collier. Ta vastutab finantsdistsipliini eest ning püüab hoida firmal fookust rohkem turustatavusel, et deCODE ei vajuks uuesti rahaliselt vee alla.

Tema esmane samm oli firma muuta spetsiifilseks konsultatsiooniettevõtteks. "Uued geenijärjestuse tehnoloogilised võtted on uurijad üle ujutanud andmetega, seega nende analüüsimine ning tulemuste väljastamine "hästi pakendatud ja mõtestatud kujul" on kindlasti kasulik teenus", selgitab nüüdne kaasjuht ja tõdeb, et on suur väljakutse, kuidas muuta teadusettevõtte suunda turule lähemale, ilma et lõhutaks senist vabaltkulgevat akadeemilist õhkkonda.

"Avastamine eeldab loovust ning teatavat sorti kaost. Me oleme olnud maailma üks produktiivsemaid uurimisasutusi maailmas ning me ei tahaks seda muuta," on 60. aastase Stefánssoni seisukoht. Nii et 62. aastane Collier peab ühtlasi arvestama, et deCODE on Stefánssoni laps, ning samal ajal õpetama teda olema vaid kaaslapsevanem. Collier usub, et koostöö sellise tandemjuhtimisena ikkagi sujub. "Aastad Genzyme asepresidendina ja ühtlasi deCODE nõukogu liikmena on õpetanud mulle kahte asja":

• ära lase teadlastel ennast heidutada (ta ise on jurist)
• lepi endaga kokku ja ole kindel, millal "ei" öelda.

Kui ka deCODE uus, konsultatsioonisuunaline ärimudel vett peab, jätkab deCODE geeniuuringutega ning avastustega. See on neil nii "veres", et isegi pankrotimenetluse ajal ei jäänud uuringud seisma. Nad avaldasid Natures artikli geenist, mis käitub kahetisel moel - kui see on päritud isalt, siis tõstab suhkruhaiguse riski, kui emalt, siis aga alandab suhkruhaiduse tõenäosust. Randy Jirtle sõnul, kes uurib ambivalentseid geene, on deCODEl unikaalne eelis, kuna vähestel on selleks piisavalt nutikaid statistilisi tehnikaid ja programme.

neeme.raidvere[A]arengufond.ee

Vaata lisaks meie investeeringute ekspertkomitee liikme Killu Sanborn Ph.D ülevaadet biotech ärist ja suundumustest.
(ühe eelmise aasta InnoLabi raames. NB! seal Eesti kohta räägitu pole sugugi vananenud)