Blogi

Nädalapäevad tagasi pidasid 250 edumeelset noort liidrit ühendusest JCI Tartus Eesti esimest persooni-brändimise konverentsi Pimp Yourself. Nii esinenud turundusgurud kui ka noored ise pidasid isiku brändimist ennekõike mõtte- ja töötamisviisiks enese kui professionaali väärtuse tõstmisel. Persooni-brändimist peeti strateegiliseks tegevuseks, mille käigus inimene analüüsib, planeerib ja loob teistest eristuva brändi iseendast ja enda poolt pakutavast.

Kasutasin võimalust kokkutulnud noortelt uurida, keda nad peavad enesele eeskujuks, mida arvavad oma hariduse sobivusest unistuste elluviimisel, millisest tuleviku-Eestist nad unistavad ning mida peavad meie riigi võtmeprobleemideks. Noored ütlesid oma arvamuse välja ka sellest, millistes valdkondades Eesti majanduse kümnendi pärast maailmas läbi võiks lüüa. Küsitluse eesmärgiks oli kaasata noored tulevikuliidrid oma mõtetega Eesti Kasvuvisiooni 2018 koostamisse. Alljärgnevalt toon teieni ankeetküsitluse lühikokkuvõtte - detailsema ülevaatega saab tutvuda siin. (1.5mb pdf)

Noored ja nende arvamusliidrid

Ettevõtluses peab iga viies noor oma eeskujuks Virgin'i asutajat, seiklejat ja ettevõtjat Sir Richard Branson'i. Pisut alla kümnendiku noortest toovad eeskujuna välja Indrek Neivelti, kellele järgnevad Rein Kilk, investeerimispankur Warren Buffet, Apple asutaja ja juht Steve Jobs, kinnisvaramagnaat Donalt Trump, Skype loojaid, Margus Reinsalu, Meelis Milder jt. Kokku tuuakse eeskujuks 44 erinevat juhti, ettevõtjat või ettevõtet, võrdses osas nii Eestist kui ka välismaalt.

Ühiskonnas ja poliitikas peab iga seitsmes noor oma iidoliks USA president Barack Obamat, kellel on tihedalt kannul Toomas Hendrik Ilves. Mõõduka vahega järgnevad Siim Kallas, Lennart Meri, Rainer Nõlvak, Dalai Laama ja Marju Lauristin. Kokku on vastanud noortel ühiskonnast ja poliitikast 46 erinevat eeskuju, kellest üle veerandi on välismaalased.

Kultuuris ja spordis on neli esimest kohta sportlaste päralt: esieeskujudeks on Andrus Veerpalu ja Gerd Kanter, kellele järgnevad vahega Erki Nool ja Kristina Šmigun-Vähi. Esimeste kultuuriinimestena tuuakse eeskujuna välja Tõnu Kaljuste ja Arvo Pärt, neile järgnevad Jaak Mae, Mart Siiman ja Signe Kivi. Kultuuris ja spordis tõid noored välja 48 erinevat eeskuju, kellest alla veerandi on välismaalased.

Millist riiki noored imetlevad?

Mõneti ehk üllatuslikult domineerib noorte eeskujuna Singapur, millele järgnevad Norra, Eesti, Šveits, Holland, USA ja Taani. Naaberriik Soome on üllatuslikult eeskujude nimistus alles 10. kohal, Jaapani ja Hiina järel. Singapuri puhul tõstetakse esile tema edumeelsust ja pragmatismi, hariduse väärtustamist ja IT rakendamist, riikliku poliitika läbimõeldust, oskust oma nõrkused (nt vee puudumine) tugevusteks muuta, samuti maailmas silma paista.
Norrat nähakse ennekõike kui korras majanduse ja kõrge elatustasemega sõltumatut riiki. Esile tõstetakse Norra positiivsust ja seda, et ollakse oma juurtest teadlik - neid turundatakse hästi sisse- ja väljapoole riiki. Norra inimestel on side oma maaga, au sees on tervislik ja mõistlik eluviis, külad on alles jne. Imetletakse ka Norra mägesid ja inimeste oskust ajast lugu pidada.

Eestimaad imetletakse ennekõike kui koduriiki, peetakse endid osaks sellest riigist ja nähakse enda panust, et teised võiksid meid imetleda. Omal kohal on ka läbi jonni eesmärkide saavutamine, e-riiklus, innovatsioon ja infotehnoloogia, riigi väiksus ent püüdlikkus. Ühe Läti noore sõnul peavad nad eestlasi sageli aeglasteks, kuid tõsiasjana areneb Eesti nende riigist kiiremini. Imetlusväärsuselt on neljandal kohal Šveitsi, kus poliitika on tagaplaanil ent elus ollakse edukad. Šveitsi peetakse väikeseks aga tubliks, mitmekesiseks, finantsmaailmas usaldusväärseks, laiemas mõttes edumeelseteks ja positiivseteks.

Kas noorte haridus võimaldab oma unistusi ellu viia?

Vastanud noortest olid pooled kõrgharidusega ja pisut üle kahekümne protsendi omas magistrikraadi. Nii kõrgharduse kui ka magistrikraadi omanikest leidis ¾ vastanutest, et omandatud haridus võimaldab neil oma unistusi ellu viia, samas kui neljandik vastanutest oli vastupidisel arvamusel - omandatud haridusest jääb unistuste elluviimiseks väheks. Kõrghariduseta inimestest, kes olid vastanute seas küll selges vähemuses, leidsid pea pooled, et nende haridusest unistuste elluviimiseks ei piisa.

Ennast soovitakse täiendada peamiselt inimeste tundmises (sh psühholoogias) ja suhtlemises, turunduses ja kommunikatsioonis. Järgnevad juhtimis- ja ärialased oskused, teadmised ühiskonnast ja erinevatest kultuuridest, tehnoloogia alased oskused ja insenerierialad.

Millisena kujutab noor edukat Eestit aastal 2018?

Noorte arvamustes edukast tuleviku-Eestist kumavad läbi kaks, esmapilgul vastuolulist karakteristikut. Ühelt poolt nähakse Eestit uuendusmeelse, eduka ja edu poole püüdleva riigina. Teisalt unistatakse sõbralikust, hoolivast ja soojast ühiskonnast.

Järgnevad omadussõnad nagu avatud, arenev, ettevõtlik, tegus, aktiivne, hea elukeskkonnaga, loodussõbralik, tehnoloogiliselt arenenud, vaba ja iseseisev, tugev, kindel ja kindlameelne, rahvusvaheline ja koostööaldis, liberaalne, eeskujulik, tuntud ja mainekas, eristuv ja unikaalne, stabiilne, intelligentne ja kohanduv, atraktiivne, õhukese riigiaparaadiga, paindlik, positiivne, kiire ja energiline, turvaline ja väärtuspõhine

Eesti arengu võtmeprobleemid läbi noorte silmade

Eesti arengu võtmeprobleemidena tõid noored esmasena esile isikuomadused ja suhtumise: vähene kommunikatsioon ja avatus maailmale, killustatus ja vähene väärikus, väiklus ja koostöö puudumine, palju juttu - vähe tegutsemist, mugavus, orjarahva mentaliteet, vähene karismaatilisus (tagasihoidlikkus), kohati madal enesehinnang ja enesekindluse puudus, suletus ideede jagamises ja üksteise aitamises, keskendumine tänastele probleemidele mitte tulevikuvõimalustele, siiruse puudus (nukuteater), julguse puudus (teeme ära), hariduse ebapiisav väärtustamine, negatiivsus, passiivsus ja virisemine, vanade mõttemallide küüsis olek, stereotüüpne mõtlemine, inimeste selgroo (visiooni) puudumine, kohalik mõtlemine (kinni inimestes), tagasihoidlik ettevõtlikkus ja ambitsioonid, identiteediküsimus (tahame olla nagu teised), vähene unistamine (sh Eestimaa tervikpildist).

Teise võtmeprobleemina toodi välja juhtimise ja poliitika teema: ebastabiilne poliitika, poliitilised sisevõitlused ja ebaselged eesmärgid, puuduvad laiemad ühiskondlikud kokkulepped, liiga kiirete lahenduste otsimine, vajadus uute ja innovatiivsete ideedega liidrite järele poliitikas, puudub visioon Eestimaale, puudub eri valdkondade tasakaalustatud areng, tõeliste ühiskonnaliidrite puudus, poliitiline tahtmatus ja suutmatus positiivseid arenguid esile kutsuda ja ellu viia, läbipaistvuse puudus pikaajalistes suundades, haldussuutmatus, onupojapoliitika ja J.O.K.K. riigikorralduses, seadustesse takerdumine, maksupoliitika, pikaajalise nägemuse ja tegevuskava puudumine, majandussituatsiooni ja -seoste vähene tajumine, poliitilise juhtimise asemel teaduslikku lähenemist oleks vaja, ametnike suur osakaal, soov pakkuda kõigile kõike mitte aga spetsiifilise globaalse niši valimine.

Kolmanda arengut takistava võtmeprobleemina tõid noored välja teadmised ja oskused: kõrghariduse kehv kvaliteet, inimkesksuse vähesus hariduses, hariduses vajalik läbimõeldum tegutsemine tulevaste vajaduste jaoks, tänase hariduse vastavus reaalsetele vajadustele (kvaliteet) nõrk, õppemetoodika vajab muutmist (keskkoolis vähe meeskonnatööd ja iseseisvat mõtlemist), müügioskused - ideede müük väljapoole, kitsas silmaring, standardne haridus, riigi turundamine maailmas - seda peab tegema iga inimene, madal kvalifitseeritus ja müügioskus, vähene enda tugevuste avastamine koolis, kvalifitseeritud tööjõu puudus, müügioskused (välismaalane: you might sell your ideas more, they are great), turunduamise- ja keeleoskused, talentide leidmine ja suunamine, noorte halb karjäärinõustamine (vähe oma ala rockstaare), vähe teadmisi, äride kodukootus ja vilets äriharidus, kutse- ja kõrghariduse ebaadekvaatsus, vilets kvaliteet ja vähene rahvusvahelisus.

Kolmele enamnimetatud võtmeprobleemide grupile järgnesid väljakutsed äri vallas (sh maailmas läbilöömise temaatika), riigi ajalugu ja asukoht, heaolu- ja sotsiaalsüsteem, väike rahvaarv ja demograafia.

Sektorid ja valdkonnad, milles noorte arvates Eesti majandus 2018. aastal läbi lööb

Kolm neljandikku noortest peavad Eesti tulevikusektoriks number üks IT-d ja tehnoloogiat, millele järgnevad pika vahega olulisuse järjekorras: turism, transiit ja logistika, biotehnoloogia ja meditsiin, töötlev tööstus, loodusteadused, energeetika, haridus ja koolitused, põllumajandus, äri ja eksport, innovatsioon ja disain, finantsvahendus. Mainiti ka muusikat ja meelelahutust, rohelist mõtlemist ja tegutsemist, kultuuri, metallitööstust, moetööstust, ehitust ja lõbustusäri.

ott.parna[A]arengufond.ee , Arengufondi juht