Blogi

Globaalne finantskriis on arenenud riikidele jätnud suurtes mahtudes võlad, pankadele kahjumid ning tervet põlvkonda noori maksumaksjaid ootavad ilmselt ees ebameeldivalt suured maksud. Samuti on kriisi järgselt finantssektori marginaalid hakanud langema. Heites pilgu finantsteenuste tulevikku, nentis Kristjan Lepik (Tark Investor) Arengufondi finantsteenuste foorumil tehtud ettekandes, et olulisemad muudatused, mis globaalselt sektorit ees ootavad on tõenäoline investeerimispankade ja krediidiasutuste tegevuste eraldamine, jätkuv teenuste spetsialiseerumine ning võimalik sektori üleregulatsioon. Kindlalt kasvab tulevikus e-teenuste osakaal ning sellega seoses võimalused allhangeteks suurenevad. Jätkuva Aasia majanduskasvu taustal on maailma finantssüsteemi kooskõlastatud reguleerimine ebatõenäoline ning sektori taastumist kriisieelses mahus tuleb ilmselt veel kaua oodata.

Samal ajal soovib maailma mastaabis väike Eesti oma elujärge parandada ning selle võtmeks on toodete või teenuste ekspordi mahtude kasv. Milline võiks sellises olukorras olla Eesti võimalus suuremas mahus finantsteenuseid eksportida? Milliseid eeldusi on selleks tarvis ja kuidas neid eeldusi arenda? (Eesti finantsteenuste eksport moodustab hetkel umbes 2% teenuste ekspordist ja 4% Eestis loodud lisandväärtusest.)

Arengufondi hinnangul on tõenäosus finantsteenuste ekspordiks kõige suurem Eestist rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele allhankena tehtavatele tugiteenustele, eelkõige Eesti IT võimekusele ja soodsale kulubaaside tuginedes. Võimalusi on ka teistele finantssektori valdkondades olulistele tugiteenustele. Samas, Eesti konkureerib siin teiste Ida-Euroopa keskustega ning hiljutine Barclays panga otsus oma tehnoloogia keskus Vilniusesse viia on selle elav tõestus.

Teiseks ekspordi suhtes lubavaks valdkonnaks on Eestile varahalduse teenused. Meie ettevõtete „kaubamärgiks" võiks kujuneda kogemused ja kompetents kitsastes nišides investeerimissuunal Kesk- ja Ida- Euroopasse (KIE) ning mitmed Eestis tegutsevad, välisriikide institutsionaalsetele klientidele suunatud ning teatud nišidele spetsialiseerunud fondid on Eestis ennast ka tõestanud.

Kolmandaks finantsteenuse nišiks, mida põhimõtteliselt oleks Eestist senisest suuremas mahus võimalik eksportida, on privaatpangandus KIE, eelkõige Venemaa klientidele. Arenevad KIE majandused tähendavad kasvuturgu ning Eesti asukoht, kultuurilise konteksti hea tajumine, keeleoskus, regulatiivse arbitraaži võimaluse ahenemine Euroopas ning usaldusväärne EL jurisdiktsioon loovad selle turu pärast konkureerimiseks Eestis teatud eeldused. Samas on selge, et tegemist väga konkurentsitiheda valdkonnaga, mis eeldab kõrgelt kvalifitseeritud talentide olemasolu Eestis.

Foto: Arengufondi Finantsfoorum 2018, 21.märtsil 

Arengufondi finantsteenuste foorumil ettekande teinud, Iirimaa finantsteenuste ekspordi agentuuri Financial Services Ireland juhi, Brendan Kelly sõnul oleks kõige olulisem esimene samm finantsteenuste ekspordi kasvuks poliitiliste liidrite ning otsustajate üksmeelne otsus, panustada pikaajaliselt selle valdkonna arenguks vajalike eelduste välja arendamisele. Seda teed läks Iirimaa ning praeguseks ekspordib Eestist vaid kolm korda suurem Iirimaa finantsteenuseid üle 10 miljardi EUR eest aastas (vaata ettekannet siit).

Kasvu eelduste väljaarendamine, tähendaks Eestile näiteks ingliskeelse, rahvusvaheliselt hinnatud kraadiõppe võimaluste loomist rahanduse, finantsanalüüsi ja panganduse alal. Samuti tuleb tegeleda rahvusvaheliselt tegutsevate finantsettevõtete suunal Eesti kui tegutsemiseks atraktiivse keskkonna esiletõstmisega, regulatsioonide ja maksude kujundamisega, soodustamaks finantsteenuste eksporti ning palju muud. Kuna need tegevused vajavad pikaajalist pühendumist, oleks otstarbekas luua Eestis, sarnaselt näiteks Iirimaa või Luxembourgiga, era ja avaliku sektori koostööplatvorm, mille igapäevatööks oleks finantsteenuste ekspordi kasvu eelduste väljaarendamine.

Eesti riigile oleks igati otstarbekas panustada koostöös erasektoriga kasvu eelduste väljaarendamisele, saavutamaks suuremas mahus finantsteenuste eksporti. Esiteks sellepärast, et tegemist on puhtal kujul teadmiste ekspordiga ning selle kasv tähendaks struktuurset muutust Eesti majandusruumis, suuremat lisandväärtust loovaid ettevõtteid, rohkem kõrgema sissetulekuga töökohti ning suuremat maksutulu. Teiseks, finantssektor on hästi toimiva ning konkurentsivõimelise majanduse alus, tugev kompetents finantsteenustes võiks olla üks Eesti majandust läbivalt siduv ja tugevdav faktor. Edendades finantssektorit, tugevneb Eesti majandus tervikuna, paranevad krediidi võimalused kohalikele ettevõtetele jne. Kolmandaks, finantsteenuste kasvu eelduste arendamine tähendab puhtal kujul investeeringuid inimestesse.

Ilmselt keegi ei kahtle, et intellektuaalse potentsiaali kasvatamine on parim panus Eesti tuleviku hüvanguks. Seega me ei riski finantsteenustele panustades, sest isegi kui finantssektori eksport oodatud mahus ei kasva, toob see endaga kaasa Eesti majanduse kasvuks vägagi vajalikud teadmised ning oskused.

 Vaata ka foorumil esinenute slaide ja videosalvestust!