Blogi

Postimehes 15.05.2010 ilmunud stsenaariumilugude algvariant: Hiljuti tõime välja Eesti järgmise kümnendi visiooni loomise aluseks neli lugu Eesti majanduse võimalikust tulevikuilmest. Neist ükski pole prognoos, et sedasi asjad lähevadki. Vastupidi, need on neli erinevat võimalikku asjade käiku vastavalt Eesti ümber toimuvatele muutustele ja meie otsustele. Nende läbimängimise ja -mõtlemise najal saame teha targemaid otsuseid, et enda majanduse tulevikku enda soovide järgi kujundada.

Strateegiates ja arengukavades pannakse kirja sammud, millega luua soovitud tulevikku - sellist, milleni jõudmist riigi, organisatsiooni või ettevõtte poolt eeldatakse-soovitakse. Nende sammude kavandamise aluseks on tavaliselt üks ja ainuke arusaam sellest, et milliseks olulised väliskeskkonna tingimused kujunevad ja milline on nende mõju. Seda kutsutakse „ametlikuks" tulevikuks ja reeglina on selline tulevik üsna roosilisena eeldatud.

Nii kaua kui sedasi tehtud aluseeldused kehtivad, toimivad üldjuhul ka loodud plaanid või strateegiad. Maailm meie ümber on aga üha kiiremini muutuma hakanud ja tulevik pigem täis tundmatuid tegureid. Mida teha oma plaanidega siis, kui tegelik tulevik rullub „ametlikust" hoopis erineval moel lahti?

Kui kasutada akadeemik Endel Lippmaa sõnu, on Eesti edu aluseks tarkus arukalt ühilduda maailma ja maailma majanduse (kujuneva) tegelikkusega, et sellest kasu lõigata - ja mitte lihtsalt unistada. Seega on pikemaid sihte seades ja otsuseid tehes meil Eestis oluline esmalt aru saada, millised arengud meie ümber edaspidi toimuda võivad, milline võib olla nende mõju ning kuidas end nende suhtes valmis panna.

Stsenaariumid on lood tulevikust

Selleks kasutatakse maailmas edukalt stsenaariumide põhist planeerimist, mille raames mängitakse läbi ettenähtavad või ka ootamatult esile kerkida võivad muutused ja nende mõju. Sedasi toimides saab tavamõtlemise piire nihutada ning vaimu ja teod erinevateks tulevikeks valmis panna.
Sel põhjusel võtsime Eesti Arengufondi poolt ka meie stsenaariumid kasutusele, et nende abil Eesti majanduse tulevikuvisiooni poole liikuda.

Allpool visandatud neli lugu on sellest, milliseks välised majandustingimused ja Eesti majanduse käekäik võivad olla aastaks 2018 kujunenud. (Loe palun siit pdf-na).  Nendes on läbi mängitud kümneid erinevaid muutuse võimalusi. Eesti majanduse jaoks kõige olulisemaks mõjutaks peeti stsenaariumide loojate poolt meie vahetu majandusümbruse, Läänemereäärse kandi koostöö seisu ning meie enda majandusarengu iseloomu.

Stsenaariumid sündisid ligi 30 mõtteerksa Eesti inimese koosloomes ning maailma ühtede parimate strateegiaekspertide juhendamisel. Stsenaariumide puhul pole ei üldiselt ega meie 4 loo puhul tegu teadjameeste nägemuse ega samas ka prognoosiga. Need on just lood erinevatest võimalikest tulevikkudest, mis teatud eelduste tõekssaamisel võivad kujuneda. Seejuures reeglina ükski neist päris sellisel kujul tegelikkuseks ei saa, nagu nad kirja on pandud.

Lugudest visiooni ja otsusteni

Kas kõik eeltoodud stsenaariumid on võimalikud? Vastus sellele küsimusele on „jah" - vaadake läbi stsenaariumide prisma uudisteruumi enda ümber ja te näete, et juba täna eksisteerib seal suuremal või vähemal määral erinevad märke, mis viitavad neist neljast igaühe võimalikkusele.
Teisalt, kas on aga tõenäoline, et mõni neist täpselt eelkirjeldatud kujul teoks saab? Seda siiski mitte - kahjuks või õnneks ei teostu neist ükski tervikuna ja täpselt selliselt kirjeldatud viisil. Aga nii see peabki olema, sest polnud ju stsenaariumide eesmärk tulevikku ennustada või ette kuulutada.

Mida aga siis stsenaariumidega ja teadmisega, et nad kõik on küll võimalikud, kuid „puhtal kujul" siiski ebatõenäolised, peale hakata? Stsenaariumide abil saame paika panna visiooni ja langetada otsused, mis ajaproovile vastu peavad, on julged ja samas piisavalt paindlikud. Visiooni jaoks valikute sõelumisel on oluline tähele panna ja uurida kõiki stsenaariume läbivaid teemasid ja nende sisemisest loogikast tulenevaid võtmetähtsusega järelmeid.

Seejuures tuleb küsida: kuidas saame võimalikest positiivsetest arengutest kasusaamiseks tõuke juurde anda ja kuidas halvemast hoiduda?

Näiteks on sõltumata stsenaariumist oluline inimvara küsimus - kuidas seda arendada, hoida ära parimate teadmiste-oskuste äravoolu ning samas soodsatest võimalustest kasusaamiseks uusi laiast maailmas juurde saada. Selleks peame olema ühiskonnana avatumad, sihtima paremini immigratsiooni ja looma ahvatlusi Eestisse tulekuks ja siia jäämiseks.

Igas loos on oluline koht parima mõjuni jõudmisel ja halvima ärahoidmiseks ka Eesti suhetel teiste riikidega - nii oma lähinaabritega parema ja sisukama koostööni jõudmine kui ka kaugemate, uute maailmaliidritega suhete kiire arendamine.

Lõuna-Soome stsenaarium tundub olevat kõige sarnasem sellele, kus Eesti täna on täna. Seda lugu lugedes tekkis paljudel ilmselt äratundmine nagu oleks kohtunud vana tuttavaga: Eesti oma tuleviku-uuringute-guru Erik Terk konstrueeris Eesti majandusele sellenimelise tuleviku juba aastal 1997; 13 aastaga olemegi suures plaanis selleni välja triivinud. Majandusmudel, kus vaatame maailma läbi Skandinaavia teenindamise prillide ja mis tundus, et ammendas ennast vahetult maailmamajanduse kriisi eel, on nüüd kriisi selja taha jättes taas päevakorral. Ja tänaste märkide põhjal selleks, et vähemalt mõneks ajaks siia jääda.

Sellist varianti võib nimetada vähese riskiga valikuks ehk arengurajaks, millel Eesti tuleb kuidagiviisi toime. Majandus võib sel teel praegusest tsüklilisest surutisest küll välja tulla, kuid kuna sügavamad struktuursed probleemid jäävad reaalse lahenduseta, on majanduse pikem jätkusuutlikkus kaheldav. Lisaohuks on, et kui sellistes oludes väliskeskkond oluliselt halveneb, võib Eestil tekkida vajadus liikuda „Riigi tagasituleku" sarnasele rajale, mis on aga suurte raskuste ja minimaalsete võimaluste stsenaarium.

Positiivsema tulevikuni - mida iseloomustab jõuline ja laiapõhjaline majanduskasv - jõudmiseks tuleb võtta majandusarengu suunamise ohjad tugevalt enda kätte, tekitada võimekust soodsate muutustega kaasaminemiseks ja halvima vältimiseks. Selles saabki olla Eesti kasvuvisiooni sisu. Sest on ju teada, et kes suudavad näha tulevikus pidepunkte enne, kui need muutuvad teada-tuntud tõdedeks, saavutavad „pimedate" ees eelise. Seda nii riigina, ettevõttena kui indiviidina.

Loodame, et need stsenaariumid aitavad Eesti majandust suunavaid inimesi nii „tulevikku ette läbi mängida" ja ajaproovile vastupidavamaid otsuseid langetada kui ka teadvustada selliseid eelseisvaid võtmetähendusega valikuid, mis moodustaksid olulise osa majandusvisioonist. Praktikas saavad stsenaariumid pakkuda „prooviruumi", kus nii juba olemasolevaid kui ka uusi ideid, strateegiaid, kavu või otsuseid läbi mängida, vaadates millises suunas nad meid viiksid ja kas töötavad ka erinevate tulevike puhul.

Kitty.Kubo[A]arengufond.ee
Arengufondi seirejuht