Blogi

Malta on mitmes mõttes Eestile heaks võrdlusriigiks. Selle saareriigi populatsioon on väike (u. 400 000 inimest). Malta astus EL liikmeks 2004 a. ja võttis 2008 a. kasutusele euro. Malta on avatud ja väliskaubandusest sõltuv riik, mille majanduse struktuur on teenustepõhine. Üle 80% SKT-st moodustas 2007 a. teenustesektor (https://www.cia.gov).

Malta majanduse võtmetegevuseks oli pikka aega laevandus ja laevandusregistri pidamine. Rahvusvaheline registripidamine ja sellega kaasnenud regulatsioonide atraktiivsena hoidmine, kindlustusäri ning muud haldustegevused on omakorda andnud tõuke finantsteenuste osutamise kasvule rahvusvaheliselt, alates 80ndate lõpust.

13. mail oli Arengufondi Innolabis külaliseks Aku Sorainen, kes on ka Malta aukonsul Eestis. Malta finantsteenuste edendamise kohta ettekannet tehes selgitas Hr Sorainen, et finantsteenuste arengu mootoriks on olnud Malta avaliku sektori (Valitsuse, Finantsinspektsiooni, Rahandusministeeriumi jt) ja erasektori tõhus koostöö. Tegutsetakse nii regulatsioonide kui ka lobby tasandil, edendamaks finantsteenuste eksporti. Selle koostöö aluseks on avaliku ja erasektori koostööplatvorm Finance Malta. Finance Malta juhatuse liikmed ja põhikiri kinnitati volitatuna peaministri poolt 2007 a. (vt Deed of foundation).

  Finantssektori osakaal SKT-st on Maltal ligi 12%, sektoris töötab 7000 inimest ning vaadates tulevikku nähakse, et majanduse kasvumootoriks saab olema eelkõige finantssektor. Kasvu loodetakse investeerimisfondidele hea jurisdiktsiooni ning atraktiivse ärikeskkonna pakkumise läbi rahvusvaheliselt. Samal ajal välditakse off-shore piirkonna staatust ning harmoniseeritakse pidevalt oma regulatsioone EL regulatsioonidega.

Malta eelisteks peetakse väga paindlikku ja turu nõudmistele kiiret reageerimist võimaldavat regulatiivkeskkonda, ingliskeelset töökeskkonda (Malta teine riigikeel on inglise keel) ja paljude rahvusvaheliste finantsteenustega seotud ettevõtete kohalolu (näiteks õigusfirmad).

Malta visioon aastaks 2015 seab selge eesmärgi - viie aastaga peab Maltast saama finantsteenuste tippkeskus. Sealne rahandus- ja majandusminister on öelnud, et see tähendab valitsusele jätkuvalt investeeringuid, aktiivset dialoogi finantssektoriga ja konkurentsivõimelisima ning efektiivseima finantsalase seadusandluse ja regulatiivse raamistiku pakkumist.

Vaata Aku Soraineni ettekannet siit