Blogi

Globaalselt tegutsevate ettevõtete (hinnanguliselt on neid tänaseks 63 000) arusaam maailma majanduse arengusuundadest mõjutab kahtlemata ka Eesti ettevõtete tegevuskeskkonda ning tuleviku ärivõimalusi. Sellepärast on otstarbekas silmas pidada, mida suurkorporatsioonide liidrid räägivad. Nende parem mõistmine on ka  eelduseks Eestisse uute välisinvesteeringute meelitamisel.

Järgnevad mõtted on ülestähendused suurettevõtete liidrite sõnavõttudest 9-10. juunil Tallinnas toimunud välisinvesteeringute foorumilt World Forum for FDI 2010.

Ettevõtjad hoolivad rohkemast kui rahast

Usk rohelisse majandusse on tugev. Keskkonda säästva „rohelise" äri kasvu võimendavad tänases maailmas peamiselt neli tegurit. Usk inimtegevusest põhjustatud kliima soojenemisse ja selle ohtlikusse elukeskkonnale, kasutatavate looduslike ressursside vähenemine, inimeste arvukuse kasv planeedil ning ka inimeste võrgustumisest (internetti ja linnadesse) tulenev teadlikkuse kasv ümberringi kõneldavast ja reaalselt toimuvast. Selle tagajärjel on jõuliselt kasvanud ettevõtete sotsiaalne vastutus. "Rohelisemaks" on muutunud nii suurkorporatsioonide strateegiline mõtlemine kui ka tegutsemine turul. "Roheline" majandus on saanud reaalsuseks mitte ainult energeetikas vaid väga erinevates ärivaldkondades. Näiteks toiduainete tööstuses, logistikaäris, IT-s jne.

Oluliseks rohelise majanduse veduriks on tarbijakäitumine. Cathy Rogersi (IBM Global Opportunities Office juht) sõnul on 25% tarbijatest USAs nõus vahetama tarbimist väiksema ökoloogilise jalajäljega toote vastu ning USA suurettevõtete juhtidest leiavad kuuest viis, et äri pole ainult kasumi teenimine vaid ka palju muud: sotsiaalne vastutus kogukonna ees, keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik kasv jms. Reaalse näitena tõi Cathy IBM enda arendustegevust ja investeeringuid energiasäästlikesse serverkeskustesse.

See ei pruugi aga kehtida Hiina suurkorporatsioonide kohta. Näiteks Zhang Dong, Hiina suuruselt teise IT ettevõtte Inspsuri esindaja märkis, Hiina jaoks on oluline, et inimestel oleksid töökohad ja leib laual. Alles seejärel ollakse valmis oma tegevusi läbi „roheliste" prillide vaatama.

Mõeldes investeeringutele peetakse kõige olulisemaks inimvara ja selle süstemaatilist arendamist.

Cathy Rogers: „Me liigume oma investeeringutega ka kindlasti sinna, kus kohalik ettevõtlusharidus genereerib ambitsioonikaid ja ettevõtlikke kogukondasid."

Sten Tammkivi (Skype):

• „Loomulikult on kasvavatel turgudel kergem laieneda aga kui sa tahad häid talente, siis need maksavad igal pool samapalju. Kuidas meelitada talente mujalt, see on üks võtmeküsimusi ning kohalike hoiak on siin väga oluline."

• „Riikide toetused FDI-le on vaid kohtades kuhu keegi tõesti ei taha minna."

• „Kui sa ei ole ühiskonnana avatud ja kui sul pole talendikaid noori siis muu pole tähtis, IT sektoril pole sellises keskkonnas midagi teha."

• „ Meeskondade kogemus koostöös on väga oluline, seepärast on palju parem alati omandada tegutsev ettevõte."

Michel Clement (Oracle CEE haru juht):

• „Me vajame inimesi, kes on võimelised atraktiivselt töötama koos suurte klientidega. Klientide vajadused on läinud mitmekesisemaks ja tihti nii innovaatilised, et nad on hädas nende vajaduste defineerimisega. Meie poolne arusaam on hea teenuse võti."

• „Asukohavaliku tegurid meie jaoks- kõige olulisem on talentide kättesaadavus, haridussüsteemi efektiivsus, keeleoskused, tasemeõppe kvaliteet. Seejärel tööjõu kulud, juriidilised erisused ettevõtetele, maksukoormus, IT ja muu infrastruktuur. E-readiness ja turuvõimalus."

• „CEE-s (Kesk- ja Ida-Euroopa) olen näinud liiga palju oma riigi välja pakkumist kui odava tööjõuga piirkonda. Hiina kontekstis mõjub see irooniliselt. Riigi süstemaatiline investeerimine IT-sse on üks olulisemaid atraktiivsustegureid, otsustades kuhu investeerida."

Olavi Toivanen (Nokia tootejuht):

• „ Noortelt ootame haridust, mis haaraks kõikide avatud platvormide head tundmist ja kombineerimise oskust. Paljud Nokia pikaajalised partnerid on fookusega Linuxile, samuti GTK, Multimedia, UI Design  jne."

• „Talendid on võti. Näiteks Venemaa ehitab Skolkovosse innovatsioonilinnakut (investeerides 3.6 miljardit USD) , et koondada talendid ühte kohta ja varustada infrastruktuuriga, muutudes sellega FDI-le atraktiivseks. Nokia on sellest projektist väga huvitatud."

• „Kohalikud ettevõtted saavad koostööd tehes oma tegutsemise koha atraktiivsust tõsta ning riikide FDI agentuurid saavad seda teha sujuvamaks."

 Craig Reines (TeleTech, tugiteenuste pakkuja):

• „Arvatakse, et küsimus on ainult klienditeenindajates, tegelikult meie jaoks põhiküsimus management. Otsides uusi turge ja tehes investeeringud oleme tihti saanud nõrka teenust riikide agentuuridelt. Näiteks, küsides nimekirja konkreetsetest asukohtadest, mida võiks kohe vaatama minna siis väga väheste riikide FDI agentuurid pakuvad meile seda."

• „Kus näeme tuleviku kasvuturgusid ja head investeerimiskeskkonda? Aafrikas näiteks Ruandas. Riik, mis investeerib jõuliselt infrastruktuuri ja haridusse - kindel kasvuriik. Aasias on perspektiivikas kindlasti Vietnam. Suurepärased FDI stiimulpaketid ettevõtetele. Vietnamlased on tublid tööinimesed ja samas ka väga sõbralikud. Lisaks on inglise keel seal küllaltki laialdaselt levinud. Lõuna-Ameerikas on huvipakkuv Peruu. Palju head inimvara, kes kõneleb head hispaania keelt. Euroopas on atraktiivne näiteks Makedoonia, sest neil on väga huvitav riigipoolne väärtuspakkumine välisinvestorile."

Steen Donner (Copenhagen Capacity, FDI agentuur):

• „Me ei usu Taanis massilise turundamise efekti välisinvesteeringute saamisel. Me keskendume kohalike ettevõtete huvidele, püüdes koos nendega leida lahendusi, milliseid partnereid regiooni meelitada. Eesmärgiks on tugeva klastri kasvatamine. Regioonil on oluline olla aktiivne ja investeerida ka ise test ja demo projektidesse, see tekitab omakorda turgu."

• „Tehnoloogia peab võimaldama tarbimise vähendamist ja suurendama efektiivsust. Ehk SKT kasvust hoolimata ei peaks energia tarbimine kasvama."

Pertti Eskelinen (European Business Innovation Centre, Soome): „Mitmed riigid pingutavad toetustega üle. Näiteks Kreeka subsideerib oma sadamaid 280 milj EUR aastas. Samas, klastri poliitikat tehes peab silmas pidama, mis on juba kohalikus majandusruumis loomulikuna olemas, nii ettevõtted kui keskkond. Näiteks meil Soomes on külm ilm ja seetõttu on soodne keskkond serverite klastri tekkeks."

Hiinlaste sõnum -meid huvitavad suured turud nagu näiteks Venemaa.

Zhang Dong (Inspsur): „Meid huvitavad ainult tugevad partnerid, kes omavad pääsu turule ja on huvitatud meie tehnoloogiast, toodetest. Muidugi ootame tuge ka kohalikelt võimudelt. Vaatame nende majanduspoliitikat, maksumäärasid ja üldisi poliitilisi hoiakuid."

Tugiteenuste äri maalimas kasvab ning globaalsed ettevõtted teenindavad tihti väga erinevaid valdkondasid

Chirag Patel (Intelenet Global Service):

• „Me alustasime kui finantssektorile suunatud  äriprotsesside outsource (BPO) ettevõte 2001. aastal. Olime siis veel start- up ettevõte kuid nüüdseks on meil 35 esindust üle maailma ja 33 000 töötajat. Kiirelt laieneme ka reisimise, hotellinduse, telekommunikatsiooni ja tervishoiu teenustes."

• „Me pakume USAs ja UKs ka kohapeal outsource teenust. Näiteks tervishoius ei saakski regulatsioonide tõttu pakkuda igat teenust Indiast."

• „Näeme kasvuvõimalusi. Septembriks 2010 a. on meil ilmselt 40 000 töötajat. Laieneme nii USAs kui Hiinas.
  Eesmärk on luua tõeliselt globaalne teenuste osutamise võrgustik. Nt. kui meie klient otsib Põhjamaade keeleoskusega teenust siis mõtleme meeleldi ka Eesti peale."

Rick Struge (WNS Euroopa):

• „WNS on BPO ettevõte. Ettevõttel on 23 000 töötajat. Alustasime kui British Arirways otsustas oma back-office Indiasse kolida. Meie turud on finantsteenused, tervishoiu teenused, meedia, logistika, tööstuslik tootmine jne."

• „Tugiteenuste outsource on väga suur kasvav turg. Näeme, et vähemalt järgmised 10 aastat kasvab see stabiilselt . Käive on hinnanguliselt 150 miljardit USD aastas, 40% sellest ärist koondub Indiasse."

• „India ei ole aga võimeline ise seda nõudlust teenindama. Neil oleks vaja koolitada 10 a. jooksul 4 miljonit spetsialisti, kes seda tööd oskaksid teha."

• „Näiteks Hiinas on keskmise osakonnajuhataja palk meil 30 000 USD (u 26 000 EEK kuus). Arvestades kohalikke hindasid on see ju väga hea sissetulek ka Londoni elustandardeid arvestades."

• "Hinnates Eestit kõrgelt, siiski jääb Eesti meie jaoks maha näiteks Sloveeniast, sest pool of talent on Eestis väike. Valik, millel lõpuks CEE-s pidama jäime on Rumeenia. Mõelge, Rumeenia ülikoolides õpib 870 000 tudengit. Lisaks on nende noortel hea keeleoskus. Turul on 11 200 oskuslikku raamatupidajat ja 3 500 kohalikku raamatupidamisettevõtet. Noortel on seal ambitsiooni areneda ja õppida. Inglise keele oskus on noorte seas elementaarne."

• „CEE-s huvitab meid näiteks ka Kosovo ja Makedoonia, sest nad on täis enese teostamise tahet. Tšiili, Argentiina puhul loeb suur pool of talent. Näiteks Brasiilias on 600 000 raamatupidajat. Samuti näeme suuri kasvuvõimalusi Hiinas. Hiina ülikoolidest tulevad tudengid on tõesti väga nutikad."