Blogi

Hiljuti tegi Arengufond oma esimese investeeringu, mille peale iseenda ülesköetud ootuste mittetäitumisest pettunud ajakirjanikud tõdesid - ei olegi „Eesti Nokia". Mina ei tea kuidas kodulehel või pressiteates toodud info põhjal seda väita, ilmselt on olemas mingid salajased Nokia tunnused millest mina pole teadlik. Sellest tekkiski minul küsimus - kuigi paljud armastavad rääkida „Eesti Nokiast", siis mida ikkagi selle sõnaühendi all silmas peetakse?

Ilmselt oleks loogiline tuua esmalt paralleel „päris“ Nokiaga – seega kas peaks „Eesti Nokia“ olema hiigelsuur ettevõte, mis juba enda kohalolekuga meie „seisva vee“ liikuma paneb ja majanduse õitsengule veab? Kui jah, siis kuidas selline suur ettevõte peaks sündima? Kas riik, või tema käepikendused EASi või Arengufondi näol peaks investeerima mõned miljardid, ehitama hiiglasliku kontorikompleksi ja palkama tööle paarkümmend tuhat inimest? Ilmselt tundub selline tegutsemine paljudele tuttavlik – loodi ju nii ettevõtteid Nõukogude Liidus. Ma usun aga et keegi ei võtaks sellist „Eesti Nokia“ ehitamise strateegiat tõsiselt tänases Eestis. On võimalusi muidugi ka teisteks tõlgendusteks „Eesti Nokia“ olemusest. Aina enam tundub, et Eesti Nokia on meie folklooris välja vahetanud müütilise Valge Laeva, mis pidi meile õnne tooma. Ainus erinevus on selles, et kui Valge Laev pidi meile tulema kuskilt väljastpoolt, siis Eesti Nokiat loodetakse leida kuskilt oma koduse kapsalehe alt. See peaks siis olema mingi suur Idee, mis kogu rahva rikkaks teeb, muu peale polegi nagu mõtet aega ja raha raisata. Milline see Idee on, kas tuleb see mõne poliitilise algatuse kujul, mõne teadlase leitud uue bakterina või ettevõtjale antud kopsaka toetusrahana, seda tavakodanik ette muidugi ei tea. Kui aga kuskil on targad mehed järjekordse kandidaadi üles leidnud ja avalikkuse ette toonud, siis tekibki „kui näen siis tunnen ära“ tunne ja igaüks on pädev ütlema kas see siis on see õige või mitte. Ilmselt oodati selle Idee leidmist ka Arengufondilt, aga seekord ei läinud õnneks. Tekib küsimus, et kas probleem on Arengufondis või ebarealistlikes ootustes? Otsides kapsalehe alt „Eesti Nokiat“, võiks vaadata korra originaali poole – kas siis see leiti kapsalehe alt? Nokia on täna maailma juhtiv mobiiltelefonide tootja. AT&T arutles mobiiltelefoni sarnase sidelahenduse idee üle juba aastal 1915. Nokia tähistas tol aastal juba oma 50ndat juubelit. 1865 aastal paberitehase toorainet tootva tehasena asutatud (ja seega oma vanuselt võrreldav meie Kreenholmi manufaktuuriga – see on asutatud 1857 a.) ettevõte oli selleks ajaks juba arvestatavaks kummitoodete tehaseks muutunud, kuid telekommunikatsiooni valdkonda sisenemise osas ei tehtud sellal teadaolevalt veel mingeid plaane. Esimene mobiiltelefonivõrk käivitati NTT poolt Jaapanis aastal 1978. Nokia oli siis juba kätt proovinud raadioside vallas. Alles kuus aastat hiljem, st. 1984 aastal koondati seni Mobira nime all telefone tootnud ettevõte lõplikult Nokia kontserni ja Nokia-Mobira OY nime all (ja kuni 1991 aastani endiselt Mobira kaubamärgiga) oli Nokia mobiiltelefoniäri seega hoo sisse saanud. Nokia oli üle saja aasta tegev mitmetes eri valdkondades, saavutati ka Soome suurima ettevõtte staatus, tuginedes muuhulgas ka arvutite ja koduelektroonika tootmisele. Alles erakordne mobiilside buum tõstis Nokia tõeliselt maailmaettevõtteks.