Blogi

Tänaseks on Eesti Euroopa Liiduga ühinemise uhke pidu möödas ja alanud on kohanemine avatud maailma karmi argipäevaga. Mõnest küljest ongi hea, et see lõppenud pidu nii ilus oli, sest kontrast tänase päeva ja eilsete ootuste vahel kutsub mõtlema. Mõtlema iseenda ja maailma üle. Selle üle, kui hästi me iseennast ja maailma tunneme, ning ka selle üle, mis meid takistab või aitab reaalses maailmas rahuldavalt toime tulla.

Et mõtisklus ei jääks üksnes emotsionaalsele tasemele, võtkem abiks  Maailma majandusfoorumi 2007 aasta konkurentsivõime uuringu, kus 131 maa konkurentsivõimet on 125 erineva parameetri järgi kirjeldatud. Neist 125 parameetrist on üks kolmandik statistilisi andmeid ja ülejäänud KAKS KOLMANDIKKU on keskmiste ja suuremate ettevõtete juhtide NÄGEMUS meie tugevustest ja nõrkustest konkureerimaks tänases maailmas. Kuid seekord ärgu huvitagu meid üldsegi see, mitmendal kohal me ühe või teise parameetri järgi üldises järjestuses oleme.  Vaatleme hoopis, kuidas meie enesehinnangud ja meie tegelik positsioon võrdluses teiste Euroopa Liidu samal ajal ühinenud maadega (v.a. Malta) välja paistavad.  Ehk siis, proovime hinnata oma konkurentsipositsiooni kõrval ka oma konkurentsivõime ettekujutuse adekvaatsust.

Alljärgnevalt võtkem vaatluse alla eeskätt turgude efektiivsust, tootmise arengutaset ja riikide kohta rahvusvahelises kaubanduses iseloomustavad parameetrid.  Esimesena hakkab silma, et Eesti on võrdluses enamikuga naabritest kuidagi rohkem harali:  oleme teistega võrreldes  enamates valdkondades kas kõige paremad või siis vähemalt kolme esimese seas. Samas on rida näitajaid, kus jääme päris tahaotsa. Teise asjaoluna tuleb esile, et meie tugevused ja nõrkused on kuidagi vastuolulised, ei passi kokku ei omavahel ega ka võrdluses ülejäänud uute liikmesriikidega.

Läti ja Leeduga sellist probleemi näiteks ei ole, nad ei hinda endid ei väga eesrindlikuks ega aseta ennnast ka lausa lõppu. Eesti tuli aga selles valimis parimaks 5, teiseks ühe ja kolmandaks kolme näitaja järgi, tagumiste hulka kolme ja keskmiste sekka nelja parameetri järgi.

Alljärgnevalt peatun paaril huvitavamal leiul:

• Vaieldamatult kõige suuremate tootmis-  ja müügikogemustega Tšehhi ja Sloveenia hindasid selles vallas oma võimalusi maailmas kaasa rääkida tunduvalt tagasihoidlikumalt kui Eesti.
  
  
• Eesti esikoht finantsturgude arengutasemes erilisi küsimusi ei peaks tekitama ja kui tekitabki, siis kindlasti vähem, kui mistahes meie teised esikohad selles riikide grupis. Teise esikoha saime me hinnanguga kohaliku aktsiaturu arengutasemele, sest Eestis olevat ettevõtetel kohalikult aktsiaturult kerge kapitali hankida. Paraku algavadki selle esikohaga kiuslikud mõtted. On küll õige, et Tallinna börs on tehnoloogiliselt kõrgetasemeline ja selle kaudu saavad head ettevõtted hankida juurde kapitali, kuid see ei muuda olematuks tõsiasja, et meie börsil on Eesti majanduses marginaalne tähendus ja ei ole ette näha, et börs muutuks ka lähitulevikus kohalikele eraettevõtetele  oluliseks kapitali hankimise kohaks. Tõsiasi, et 2005 aastal oli Tallinna börsil registreeritud 15 ettevõtet Leedu 43 ja Slovakkia 209 vastu ei räägi just Eesti kasuks. Ja mida siin üldse rääkidagi võrdlusest uute liikmesriikidega, kui me oleme oma börsi paigutanud tema tähtsuse poolest Eesti majandusele kõrgemale, kui seda on teinud  prantslased ja kanadalased ning ainult koha võrra madalamale kui sakslased.
  
  
• Meie arusaamades omab sõna “kättesaadavus” natuke teistsugust varjundit kui enamikus teistes OECD maades. Võtame näiteks uusima tehnoloogia kättesaadavuse. Ka siin oleme oma võimalusi kõrgelt hinnanud ja  seeläbi oma rühmas esikohale sattunud. Tõepoolest, uut tehnoloogiat pole meile otseselt keelanud keegi. Kuid ega see veel seda ei tähenda, et see oleks meile kättesaadav.  Meist tööstuslikult tunduvalt arenenumad Sloveenia ja Ungari on seevastu juba kogenud, et uusim tehnoloogia polegi nii vabalt kättesaadav, ning ka seda, et nende firmad ei olegi alati suutelised evitama kõige uuemat tehnoloogiat . Meie nii ei arva. Oleme oma arenenud tehnoloogiate evitamise võime hinnanud nii heaks, et oleme ka sellealases võimekuses tulnud esikohale.