Blogi

Veidi üle nädala tagasi ilmus uudis, et keegi pahategija on Saaremaa ühest suurimast kivikalmest süüdimatult ära vedanud suure hunniku kive (http://www.postimees.ee/?id=311576).

Muidugi liikusid kohe kahtlused kiviaedade taastamistoetustest hullunud kohalike maaomanike suunas ja ennäe - muinsuskaitse ametnikud jalutasid mööda mahajäänud traktorijälgi ning jõudsidki ühe suvilaomaniku krundil aiaehitamiseks valmispandud kivihunniku juurde. Saaremaa Sherlock Holmes'id lugesid loo lõpetatuks, ajalehes võis uudise avaldada koos rõõmusõnumiga pahalase tabamisest ning kõik muinsushuvilised jäid pikisilmi ootama millal oletatav pahategija oma kaugete eelkäijate rahupaiga uuesti korda teeb. Siis, nädal hiljem selgus, et lugu polegi nii lihtne (http://www.postimees.ee/?id=315729). Algul süüdlaseks peetu nimelt väitis, et kivid polegi kivikalmest pärit ning muinsuskaitse tõestagu vastupidist - kui suudab. Tõepoolest - traktorijäljed ei tõesta ju midagi kui pole tunnistajat kes nägi, et just need kivid ka traktori kärus olid... Ehk nagu meie idanaabrid ütlevad - „ne poiman, ne vor".

Paljudel juhtudel saab sellises olukorras appi võtta kaasaegse kriminalistika. Saab võtta sõrmejälgi, võrrelda sündmuskohalt leitud juuksekarvade DNAd jne. Aga kivide päritolu ei saa sõrme jälgede abil tõestada. Ja ka DNAd kividel ei ole... Või ehk siiski?

Arengufondi investeerimisportfelli kuuluv ettevõte Biotap OÜ on äsja käivitanud labori, mis on keskendunud mitmesugustes keskkondades (sh. mullas) sisalduva nn. mikrobioomi uurimisele. Lahtiseletatuna tähendab see kõigi keskkonnaproovis sisalduvate mikroorganismide (olgu antud liigist kasvõi üksainus mikroob) üleslugemist ja eristamist. Peotäies mullas või meremudas on kümneid või sadu tuhandeid eri liiki viiruseid ja baktereid, nende koguarv küünib miljonite või miljarditeni.

Nende mikroorganismide liigiline koosseis on igale proovi võtmise kohale unikaalne, seda võib vabalt võrrelda inimestelt võetavate geenianalüüsidega - on võimalik öelda kas kaks analüüsi kuuluvad samale inimesele, sugulastele või isegi eri rassist inimestele. Seega, kui võtta mullaproovid nii kivikalmete juurest kui ka leitud kividelt, siis nende metagenoomide vastavuse korral oleks olnud ka tõendatud kivide pärinevus kivikalmest. On ju lihtne?

Praktikas tähendab see muidugi ka seda, et sellise uudse meetodi rakendamine ja selle tulemuste kasutamine asitõendina kohtus nõuab veel täiendavat eeltööd - selle meetodi usaldusväärsuse absoluutse kindlusega tõestamist, labori sertifitseerimist kohtulaborina töötamiseks jne. Aga see kõik on tehtav ja kui asjaosalistel huvi jätkub siis juba lähitulevikus peaks kivivargad hoolega järgi mõtlema, enne kui kurjale teele pöörduvad. Kivid hakkavad kõnelema 

 indrek.kelder[A]arengufond.ee