Blogi

Tänavune Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL-i) aastakonverents "Visioonist lahendusteni" tõi TTÜ aulasse kokku esindusliku saalitäie IT-asjatundjaid ja huvilisi, kes seekord kuulasid ja arutlesid üsna mitte-tehnoloogiliste teemade üle. Päeva esimene pool, mille avas Eest Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, keskendus haridusele ja teises pooles räägiti rohkem ettevõtlikusest mitmete startup ettevõtete näitel ning riskikapitalistide vaatevinklist. Allpool toon mõned nopped ja muljed päeva esimesest poolest, mis haridusele keskendununa haakub Arengfondi mitmete äsjaset seiretööde fookusega.

ITL-i president Taavi Kotka kuulutas oma märgilise pealkirjaga etteastes "Jää sulab" masu lõppu IT-sektoris, mille tõenduseks tõi Eesti kõrgeima keskmise palgataseme ja 0%-se tööpuuduse. Veelgi enam -- meil on jätkuvalt puudu vähemalt tuhat IT-spetsialisti, kes võiksid tõsta informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori lisandväärtust 2014. aastaks 30 miljoni euro võrra. Samas pole viimastel aastatel IT-sektori töötajaskond eriti kasvanud (aastail 1993-2007 kasvas üle 50% 9000-lt 15000-le ja seejärel on püsinud sellelähedasel tasemel), mis sunnib küsima: kas lagi on käes? Lahendust järelkasvu suurendamisel loodab ta IT akadeemiast, mis on Arengufondi poolt initseeritud ettevõtmise koondnimetus (rõhutades eraldi, et vastupidiselt levivatele kuuldustele pole tegemist uue kooliga). Kotka sõnul tuleb suurendada IKT-tudengite pearaha 2 korda, viia doktorantide kuutasu vähemalt 1000 euroni ja magistrantide stipendium 500 euroni kuus. Selle saavutamiseks vajaminev miljard krooni on võrreldav kahe Mäo ristmiku hinnanga (mööndes küll võrreldava meelevaldsust, annab see siiski ettekujutuse ambitsiooni realistlikusest). Ettekande järel avaldas Märt Ridala saalist arvamust, kas tudengiikalduse probleem ei või peituda ka väheses soovis IT-d õppida. Taavi Kotka oli sellega nõus, et eriala pole veel seksikas ja samas lisas, et on oluline minna ka teistesse valdkondadesse IT-ga sisse, kuna alles seal avaldub infotehnoloogia laiem väärtus majanduses.

Järgnevalt said sõna kaks Arengufondiga seotud inimest: Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare ja IT Akadeemia  projektijuht Üllar Jaaksoo. Kui hr Vare keskendus IT paigutumisle laiemasse majanduspilti Kasvuvisiooni kontekstis (vt slaide), siis Jaaksoo rääkis lähemalt meie IT-hariduse uuele rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele viimisest (vt slaide), mis kattus kenasti president Ilvese varasema väljaütlemisega: "Me ei pea konkureerima siin omavahel, vaid seadma latti võrreldes piiritaguste parimate eeskujudega." Jaaksoo nentis, et me tänane IKT-alane haridus on tootnud selle suurepärase IT tööstuse, mis meil on, ent puudu on ambitsioonist ja avaldas lootust, et varsti on ülikoolid ja IT-tööstus koos kinnitamas seda ühist ambitsiooni uue, järjekorras teise IT-akadeemia koostöömemorandumi näol. Ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tasemeni jõudmisel pole meil tingimata vaja välisõppejõude, vaid häid õppejõude. Et ettekanne puudutas ka märkimsväärselt kõrget väljalagevust IT-tudengite hulgas (vaid ~1/3 jõuab lõpetamiseni), siis konverentsil väliskülalisena esinenud Euroopa IKT tööstuse keskliidus Digitaleurope peadirektor Bridget Cosgrave uuris, kas tudengite väljalangemise majanduslik kulu on välja arvutatud? Arvestades Taavi Kotka poolt varemmainitud 1000 spetsialisti loodavat lisandväärtust, arvas Jaaksoo, et seda võib pöörata ka teistpidi, nii et 1000 väljalangeja (1500 sisseastuja kohta) hind majandusele on suurusjärgus 30 miljonit eurot aastas.

Järgnenud paneeldiskussiooni Sten Tamkivi (Skype), Mart Laari (IRL) ja Tanel Tammeti (TTÜ) osalusel alustas moderaator Igor Rõtov küsimuselga, et miks peaks ITK üldse olema riiklikuks prioriteediks. Kui Mart Laar tunnustas tehtut (Tiigrihüpe, IT Kolledž jne) ja kutsus ülesse saavutusi ära kasutades jätkama sellega, mis meile edu on toonud, siis Sten Tamkivi täpsustas, et toetada pole vaja mitte IKT sektorit, vaid IKT-d kui distsipliini, sest see suudab tõsta "töökoha tarkust" kõige enam ja kiiremini sõltumata majandusektorist. Ülikoolidevahelise kadeduse probleem on palju väiksem kui paistab, kinnitas Tammet ja tõi näiteks ühe oma kureeritava TÜ ja TTÜ rahvusvahelise magistriprogrammi, kus enamus tudengeid on välismaalt. Samas ärritab ülikoole kui nendega ei arvestata ja neid kuulata (nt uue kooli tegemine), sest nemad siiski "teavad seda õpetamise värki kõige paremini." Selle kohta märkis Sten Tamkivi, et kui varem ülikoolid soovisid teada, mida sektor vajab ja heitsid sektorile osavõtmatust ette, siis nüüd kui sektor ütleb oma vajadused välja heidavad ülikoolid neile ette õppetöösse sekkumist. Talle sekundeeris Mart Laar tuues suure muutuse näiteks IT Kolledži, mis samamoodi vajas aktiivset riigipoolset hoiakut. Selleks, et oleks tagatud piisavalt kõrge tase tuleb IT-haridust koordineeriv ümarlaud tuleb tõsta peaministri alla. Ta rõhutas et IT-haridus ja IT akadeemia peab olema poliitikaülene "Eesti asi," olemata ei vasakpoolne ega parempoolne. Saalikommentaaride ajal viis Valdo Kalm jutujärje välismaale õppima minemisele, millega soodustamisega soovitas ta ettevaatlik olla, sest piiri taha siirdunuid on raske tagasi saada. Sten Tamkivi seevastu ei tähtsustaks füüsilist tagasitulekut üle: las nad on, õpivad, töötavad, asutavad firmasid välismaal - need ongi Eesti edulood Räniorus. Olulisem on säilitada side Eestiga. Lõpetuseks palus moderaator märku anda, kui paljud saalis olijatest usuvad, et järgmiseks aastaks on kõnealused asjad nagu IT akadeemia ära tehtud. Ülestõstetud käte põhjal hindas Rõtov, et umbes 70% usuvad seda, samas kui 30% arvavad, et aasta pärast räägitakse kokku tulles uuesti sama juttu. Sama küsimuse esitas ta ka panelistidele ja ootused erinesid siingi --
Sten Tamkivi: "Aasta pärast on asi käegakatsutav."
Mart Laar: "Usun, et aasta pärast on kaks uut rahvusvahelist magistriprogrammi: üks TÜs, teine TTÜs."
Tanel Tammet: "Uut kooli ei tule. Mis juhtub on see, et TÜ, TTÜ ja ITK vaheline koostöö toimib paremini."

Blogipostitus on kokkuvõttev järelkaja 29. oktoobril 2010. a toimunud konverentsile "Visioonist lahendusteni",mille muljeid konverentsilt leiad ka Twitterist aadressil http://twitter.com/#!/search?q=%23visioon2010 või otsides sealt märksõna #visioon2010 järgi.