Blogi

 Esiteks meie väiksuse tõttu. Eestis lõpetab gümnaasiumi igal kevadel ligikaudu 10 000 noort. Sellest, millise otsuse langetavad näiteks 5% edukamate tulemustega lõpetajat (500 noort), sõltub paljuski meie väikse ühiskonna majanduselu ja avaliku sektori arengu kiirus järgneva 10 a jooksul.

Oluline on nii nende eriala valik  edasi õppima minemisel, kui ka see, kas tahetakse minna jäädavalt välismaale. (Sotsiaalministeeriumi värske uuringu kohaselt teeb hetkel 77 000 inimest ettevalmistusi mujale tööle minekuks.)

 Murelikuks peaks tegema ka see, et tudengite sisse- ja väljarände saldo on Eestis jätkuvalt negatiivne ehk Eestist on mujale õppima läinud üliõpilasi kordades rohkem (UNESCO 2008a. andmetel 4800) kui mujalt Eestisse on tulnuid (2009a. seisuga õppis Eestis 1204 välisüliõpilast).

 Lisaks sellele on üliõpilaste mobiilsus maailmas kasvav trend, kasvusammuks on ligikaudu 6% aastas.

 Teiseks, on Eestis üle poole tudengitest õppimas oma raha eest (raport Kõrgkool 2018, joonis 1) ning selline kõrghariduse struktuur muudab välisriikide pakutavad stipendiumid oma raha eest õppivale noorele vägagi ahvatlevateks. Paljude riikide valitsused on tegemas jõupingutusi, et tugevdada oma majanduse konkurentsivõimet, värvates talente mujalt. Läbi välisriikides tegutsevate esinduste stipendiumite nagu näiteks inglaste British Council  või sakslaste DAAD kaudu meelitatakse andekaid noori oma kõrgharidussüsteemi, eelkõige STEM (science, technology, engineering, mathematics) ainetele.

 Kolmandaks, sündivuse järsu languse tõttu Eestis 90ndate keskel on aastaks 2015 ülikooli mineku ealisi Eesti kodanikke liiga vähe, et tagada kõrgharidussektori mahu säilimist ning see ohustab pikemas perspektiivis Eesti kõrgharidussüsteemi taset ja ka ühiskonna arengukiirust.

 Sündimus langes Eestis järsult 90ndate alguses.(vaata graafikut)

Gümnaasiumi sisse saamine muutub järjest lihtsamaks.

Kui vaadata gümnaasiumiastme lõpetanute arvu siis on see viimastel aastatel olnud stabiilne kuid järsult on langemas põhikooliastme lõpetanute arv. Sellest järeldub, et kui varem said põhikoolidest gümnaasiumitesse ligikaudu pooled siis nüüd võetakse  põhikoolilõpetajatest gümnaasiumitesse ligi 2/3. Selline pidev lati alla laskmine avaldab ilmselt omakorda mõju ülikooli astujate tasemele lähitulevikus (vaata graafikut).

Kokkuvõttes, Eesti kõrghariduse tulevik sõltub paljuski sellest, kas suudetakse tagada sama mahtu kolmandas tasemes (s.o. keskeriharidus pärast keskharidust, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad). Üheks võimaluseks on jõulisem rahvusvahelistumine.

See tähendab, et senise Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia eesmärgile, milleks on aastaks 2015 värvata 2000 välistudengit, peaks ühe nulli taha kirjutama.