Blogi

 Talvisest Tallinnast põrkas sellel nädalal läbi üks globaalsete majanduslik-poliitiliste trendide tipp-eksperte Robert Amsterdam, kes on laiemalt tuntud kui Hodorkovski endine advokaat. Jutuaineks oli Venemaa tulevik ning Briti Kommertskoja korraldatud debatil osales ka Joakim Helenius.

 Amsterdamile soojendust teinud Joakim Helenius näeb peamiste Venemaad mõjutavate sotsiaalsete trendidena jätkuvalt rahvastiku arvu kahanemist, islami populatsiooni kasvu ning riigi arengut pärssivat poliitilist juhtimissüsteemi.

Vene probleem on poliitiline juhtimine

Eestis ollakse tuttav ajaloolise seaduspäraga, et Venemaa areng  liigub pendlina suure välismõjuga  hiigelhetkede  ja sisemise nõrkuse vahel. Hetkel on Venemaa väljumas nõrkusefaasist ning on BRIC riigina silmitsi suure tugevnemise ning rikkuse kasvu potentsiaaliga. Peamine põhjus, millepärast see ei realiseeru on tema arvates see, et Venemaa avalik sektor on äärmiselt ebaefektiivne. Ajaloole tagasi vaadates oli Vene administratsioon ja poliitilise elu korraldus tugevaim  ilmselt vahetult enne esimest maailmasõda.  Samas, D. Medvedev teab, et ainuke võimalus pakkuda konkurentsi ning kaasa minna Aasia majanduskasvuga, on tugevneda majanduslikult. Selleks on ainuke võimalus tugevdada sidemeid lääneriikidega.

 Eesti ettevõtjate hoiak Venemaale sisenemisel peaks olema – vaadake, me oleme silmapaistvalt kõrge tasemega Euroopa riik. Pole mõtet mängida Venemaa apologeete. Peame olema kindlad oma euroopalikus  vundamendis - EL liikmelisuses ning tihedates sidemetes Põhjamaadega.

 R. Amsterdam leidis, et Venemaa kannab tugeva BRIC riigina välja vaid fassaadi. Kahanev populatsioon, sotsiaalsed kriisid, korruptsioon, puudulik infrastruktuur jne on teinud Venemaa väga nõrgaks ning ei suuda vastu seista islami ning Aasia survele.

Venemaa võimu vertikaal on tugev kuid riigiaparaat on horisontaalselt ebakompetentne. Ühiskonna turvalisust ei osata tagada ja see süvendab sotsiaalset ebakindlust. Senised sündmused Venemaa kõhu all (nagu näiteks konflikt Gruusias) on Putini võimu on selgelt tugevdanud.

Venemaa riigiaparaadis ollakse väga sanktsioonide kesksed. See, kes eksib, see vallandatakse, puudub up-skilling kultuur, mis edendaks avaliku halduse efektiivsust. Venemaa valitsus elab toorme ekspordi tollidest, mitte elanikkonna maksudest sissetulekust ning seega puudub ka valitsuse tegelik huvi intensiivsemalt tegeleda rikkuse jaotumisega ühiskonnas ning tööjaotuslikkuse arenguga.

Mõtteid seoses Eestiga

Eesti peaks suhtlema kõikide BRIC riikidega. Näiteks kasvõi väga kiiresti kasvava Brasiiliaga ning mängima ennast välja tugeva ettevõtluskultuuriga sillaks Venemaale. Brasiilia majanduskasv on lähiajal kindlasti tugev mootor maailmamajanduses. Loomulikult liiguvad võimsalt ka Hiina ning India.

 Samas, kui Hiina areng on olnud juba 70ndatest olnud hästi ennustatav ning väga loogiline siis Venemaa kohta seda kindlasti öelda ei saaks.

 Eesti suhetes Venemaaga peaks arenema struktuurne mitmekihilisus, sest nii sotsiaalsete gruppide mõttemaailmad kui ka ettevõtluse struktuurid on Venemaal väga erinevad.

Hiina haare on muidugi väga võimas, tegeledes  näiteks Aafrikas mitte ainult mineraalidega, vaid muutes täiesti märkimisväärselt kontinendi nägu. Võib seda nimetada uus-kolonialismiks, seda ei tea. Igatahes tegeletakse aktiivselt valitsustega ning kohaliku infrastruktuuri arendamisega. 

 Venemaa majanduse huvides on mitmed konfliktsed pinged maailmas

Amsterdam leidis, et Iraan on ilmselt maailmas hetkel suurim konflikti allikas ning Venemaale see sobib, sest neile pole vaja,  et Iraani gaas hakkaks Euroopasse voolama. Täiesti ilmne on see, et Venemaa välispoliitika teenib Gazpromi huve ning neile on maailmas tekkinud vastaseisud nagu Iraani case,  väga kasulikud, sest suuri kasumeid teenitakse just kriiside tõttu hüppeliselt kasvavate gaasi ning nafta hindadega. Samas, kui vaadata Iraani liidri Maḩmūd Aḩmadīnezhād välispoliitilist käitumist, siis see  on väga aktiivne BRIC riikide suunal. Ta on väga tugevalt loonud partnerlussuhteid kõikjal, kus ollakse USA suhtes kriitilised.

 Huvitavamaid mõttekilde:

• 50% Venemaa TOP 100 ettevõtete juhtimisest on riigiaparaadi kontrolli all.
• Hinnanguliselt on korruptiivse tegevusega kontrollitud majandustegevuse maht Venemaal 300 miljardit USD.
• Suurte korporatsioonide juhtimine Venemaal ei suuda olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
• Venemaa intellektuaalne potentsiaal on kõrgtehnoloogiliste väärtuste loomisel meeletu.Hi-tech tipp ettevõtetest leiame igalt poolt vene päritolu insenere.
• Ei saa rääkida arengust riigis, kui kõik toimub vaid pealinnas.
• 70% üle miljoni USD maksvad kohtuasjad on venemaal korruptiivsed.
• USA valitsus suhtub väga positiivselt parempoolsetesse diktaatoritesse, nagu näiteks Egiptuses.