Blogi

Hea valitsemine on globaalse konkurentsivõime üks peamisi eeldusi, lisaks sellele on muidugi tähtsad ka fiskaalne tasakaal, ja avatud innovaatiline majanduskeskkond, sedastasid OECD esindajad Eesti riigivalitsemise kohta käivat raportit 18.03 Teaduste Akadeemia saalis tutvustades.Raporti soovituse osa saad alla laadida siit, vaata ka OECD esitluse slaide. Alljärgnev on pigem kokkuvõte esitlusel kõlanud mõtetest ja vähem refereering raporti sisu põhjal.

Senist kasvu näidanud trendid Eestis ja nende mõju

• Suurenev ülalpeetavate määr töötegijate suhtes, ning sellest tulenev riigi finantskohustuste kasv
• Sotsiaalne ebavõrdus ühiskonnas ning jätkuvad regionaalsed erisused elukvaliteedis
• Jätkuvalt suur tööpuudus ning riigiaparaadi fragmenteeritud võimekus probleemide lahendamisel
• Uudne fiskaalkeskkond, kus tuleb tööjõuvõimekuse kasv tagada arvestades olemasolevaid ressursse. See on vastupidine olukord võrreldes varasemaga kui arengukulutusi sai teha eelarvetulude kasvu arvelt.

OECD tähelepanekud väikeriikide kohta

• Väikeriigid üldse vajavad rätsepatööd riigivalitsemises
• Vajalik on fookuste seadmine majanduspoliitikas kuna ei suudeta paljusid teemasid korraga käsitleda
• Olulisel kohal on nii ametnike kui ka vabasektori töötajate multifunktsionaalsus
• Kasuks tuleb väikeriikide juhtimisprotsessides pigem informaalsus, oht takerduda asjade ärategemisel bürokraatiasse
• Väikeriigil on teatud piirangud kontrollimehhanismide ülesehitamisel
• Oluline mõju on konkreetsetel persoonidel. Nende osatähtsus juhi rollis ning eri funktsioonides.

Vajalikud reformid riigivalitsemises

• Analüüside, tõenduste- ja uuringutepõhiste otsustamismehhanismide veelgi järjekindlam rakendamine
• Ühtse valitsemise põhimõtte rakendamine, mille kohaselt kõigil on üks siht ning selle nimel tehakse kogu riigiaparaadi ulatuses koostööd. Eelduseks on jagatud VISIOON ning sellest tulenevate eesmärkide ning strateegiliste tegutsemis-põhimõtete kokkuleppimine. Sellest omakorda tuletatud tegevuskavad jne.
• Strateegiline planeerimine peab olema paremini haagitud riigi eelarve planeerimisprotsessi ning soovitu saavutamiseks planeeritud tegevuste elluviimise vahehindamised peaksid olema tegelikuks otsustuskohaks ka eelarvekulutuste ümberhindamisele.
• Oluline on tugevda Eesti riigiaparaadis strateegilise arenguseire kompetentsi ning strateegilise mõtlemise kultuuri
• Avalike teenuste kättesaadavuse probleemi lahendamisel on oluline senisest aktiivsemalt lähtuda suuremast efektiivsusest.

Eesti vajab tervikpilti ja ühtsemat tegutsemist valitsemises

Eesti on liiga väike ja vaene, et lubada endale killustatust. Riigiaparaadis tuleb üles ehitada senisest märksa enam kõiki valitsemise tasandeid hõlmavat horisontaalset koostööd. Näiteks, oleks väga otstarbekas luua senisest enam stiimuleid, mis viiks KOV-de omavahelisele suuremale koostööle ühistranspordi, jäätmekäitluse või haridusprobleemide lahendamisel.

Horisontaalseks tegevuseks suunatud strateegiad ei leia täna Eestis tihtipeale omanikku, kes selle elluviimist eest veaks ning korraldaks. Samamoodi on loodud ka valituse tasandil häid strateegilisi algatusi kuid need ei jõua laiemasse ringi ega saavuta ministeeriumites vajalikku kandepinda. Seepärast on otstarbekas rakendada plaanide elluviimiseks asutusteüleseid horisontaalseid töögruppe. Samas, on selge, et horisontaalne koostöö vajab käivitumiseks vertikaalset sekkumist. Raportit kohapeal kommenteerinud Jüri Raidla sõnul võiks selline roll  olla peaministril kui tugeval institutsioonil ning yeam taga oleval kompetentsel ja võimekal meeskonnal.

Problemaatiliseks lugesid OECD esindajad valitsuse puhul pikaajalise vaate puudumist, mis kirjeldaks soovitud eesmärke, kuhu tulevikus ühiskonna arengu mõttes tahetakse välja jõuda.

Huvitava tähelepanekuna kõlas ka mõte, et Eesti riigiaparaadi efektiivsusele tuleks kasuks senisest märksa aktiivsem avaliku sektori töötajate mobiilsus Eesti avalikus sektoris.

Lähemalt saab teema kohta lugeda Riigikantselei kodulehelt.