Blogi

Oleme pooleteise aastaga läbi vaadanud pea 150 äriprojekti. Kolme neist oleme investeerinud ja lähiajal loodame ühele poole saada veel nelja projektiga, mis on nii ettevalmistusprotsessi kui sõltumatu investeeringute ekspertkomitee edukalt läbinud.

Millal aktsionäride leping alla kirjutatakse, sõltub suurel määral sellest, millal kaasinvestoritega käed lüüakse. Viimane pole lihtsate killast tegevus, kuna piisava vaba rahaga eraisikuid on ka suure potentsiaaliga ja tugeva meeskonnaga alustamisjärgus äriprojektidele raske leida. Aga anname endast parima!

Investeeringute divisjoni poolt läbivaadatud projektid jaotuvad suures piiris alljärgnevalt:

Kuskil 7-8% läbivaadatuist vastavad oma olemuselt meie investeerimiskriteeriumidele (äriprojekt on innovatiivne ja omab rahvusvahelist kasvupotentsiaali; on piisavalt realistlik ja turulähedane, et leida kaasinvestor; meeskonnal on läbilöögipotentsiaali jms).

Ca 30% projektidest võiksid oma olemuselt saada riskikapitali poolt finantseeritavateks projektideks, kui nendega vajalikus mahus eeltööd teha, meeskonda tugevdada jms. Tihti vajavad nende puhul lahendamist intellektuaalse omandi olemuse, kaitsmise ja kuuluvuse küsimused. Pooleli võivad olla toote või teenuse prototüübid. Tööd tuleb teha turundusplaanide, strateegia ja pilootklientide leidmisega. Tihti ollakse tehnoloogias potentsiaaliga, kuid müügikanalid, turud ja klindigrupid on ebaselged. Samuti vajab pea iga projekt meeskonna tugevdamist rahvusvahelise turunduse poolest. Ka finantsprognoosid kipuvad tihti pealiskaudsed ja/või ebarealistlikud olema ning vajavad seepärast koos äriprojektiga ülevaatamist.

Ca 60% projektidest on Arengufondi investeerimisfookusest väljas. Äriidee on kas ebarealistlik või alles idee faasis (viimasel juhul finantseeritakse sellist projekti pigem äriinglite poolt või nt riiklike tagastamatute grantide abil, mida pakub EAS). Ka võib projektil puududa rahvusvaheline kasvupotentsiaal või ambitsioon. Samuti võib olla toote, teenuse või äri unikaalsus väike või puudub oluline konkurentsieelis turul.

Lõpetuseks ütleksin seda, riskikapitali näol on tegemist finantseerimise liigiga, kus ettevõttes võetakse reaalne osalus ja panustatakse 5-7 aasta jooksul reaalse tööga ettevõtte ja selle väärtuse kasvule.

Seepärast teevad riskikapitalifirmad maailmas aastas (headel aegadel) tavaliselt vaid 5-10 tehingut, üksikud suured pisut rohkem. Ning selle pärast on ja peabki olema ka valikusõel tihe, samuti ettevalmistusperiood pikk ja põhjalik. Ja ka siis õnnestuvad vaid vähesed, kuna projektide arengufaas on varajane ja tehnoloogiline- või tururisk suur. Sellel lingil on Andrus Viirgi (EASi Silicon Valley esindaja) slaidishow, mille üks slaid käsitleb USA riskikapitalifirma Draper Fisher Jürvetson'i investeerimisprojektide voogu. Sealt on näha, et 30 000 aastas nendeni jõudvast äriideest jõutakse 750 esimese kohtumiseni, millest omakorda 150 tehakse edasi jätkukohtumisi ja 12-14 projekti puhul jõutakse investeerinuni.

Kõrvutades neid numbreid Eestiga, siis on üsna oodatav, et meil on seni tehtud aastas ehk 5-6 tehnoloogiaettevõtte riskikapitali (või äriingli) investeeringut. Sobilikke projekte, millest sõelumist alustada on lihtsalt vähe. Seepärast tulebki paralleelselt tegeleda nii riskikapitali pakkumise kui ka nõudluse poole arendamisega. Viimane seab väljakutse kuni ärikoolideni välja: mida teha selleks, et tänased tudengid ja magistrandid teeksid juba koolipingis rahvusvahelisi äriprojekte. Veelgi enam, et nad neid rahvusvaheliste tudengitega koos teeksid, tehnoloogia ja disainitudengeid kaasaksid jne. Selles mõttes tuleb meil Eestis igal tasandil ambitsioonikust süstida, rahvusvahelise äritegemise vajadust rõhutada ja selle eelduseks olevaid oskusi arendada.

Pikas perspektiivis sõltub Eesti edukus ikka sellest, kui palju meil uusi ja maailmavaatavaid äriprojekte tekib. Riskikapital on siinkohav vahend nende ettevõtete kasvatamiseks, kuna omavahenditest kiire kasvuga ettevõtmisi finantseerida on ebarealistlik.

Ambitsioonikaid projekte!