Blogi

Reedel, 13.03 kogunes  Arengufondis toimunud reproduktiivmeditsiini (kunstviljastamise) ümarlauale asjalik seltskond ettevõtlikke inimesi,  arutamaks kunstviljastamise teenuse ekspordi võimaluste üle. Kohal olid nii biotehnoloogia ettevõtjad kui raviasutuste esindajad. Vaba mõttevahetus Arengufondis toimunud ümarlaual viis järgmiste järeldusteni:

Me oleme välisriikidele kunstviljastamise teenuse pakkujana üsna atraktiivsed, sest

Eestis on teenuse maksumus suurusjärgu võrra odavam kui mujal.

Ühe kunstviljastamise protseduuri õnnestumise % on üldjuhul küllaltki madal (keskeltläbi 30%)  ning seetõttu on tavaline, et ebaõnnestumise järel liiguvad kliendid tihti teistesse kliinikutesse.  Eestis on õnnestumiste arv suurem, ulatudes  37%-ni. Üheks edu saladuseks pakkus Andres Salumets (Nova Vita Kliinik) välja asjaolu, et Eestis kasutatakse embrüote väljavalimisel paremaid biosensoreid (http://en.wikipedia.org/wiki/Biosensor).

Eestil on geograafiline eelis, oleme vaid 350 km kaugusel  6 miljoni elanikuga Peterburgi piirkonnast. Leiti, et Kui Venemaal patsient valib Soome ja Eesti vahel siis tahaks ta pigem tulla Eestisse. Toodi välja, et  on olnud ka konkreetseid juhtumeid, mil patsient ei saanud Eesti viisat. Riikideüleseks koostööks meditsiini  valdkonnas on väga olulised isiklikul tasandil  head ning usalduslikud  suhted arstide vahel ning seetõttu on ajalooliselt Baltimaade turud hetkel kõige kättesaadavamad.

Üks osa kunstviljastamise teenuse väärtusahelas on sünnieelne diagnostika, seda teenust pakkuv Eesti ettevõte Aspera Biotech hindab geneetiliste testide  potentsiaalset turumahtu Euroopas ligi  3 miljardile Eurole aastas. Tegemist on valdkonnaga kus on rida barjääre, mis  vajavad nutikaid lahendusi. Näiteks kui Venemaa seadused ei lase geeniproove riigist välja saata, siis võiks ju kohapeal arendada välja koostööpartnerite võrgustiku või rajada ise analüüsi keskus sihtturul. Kohapeal testitud patsient võib siis kenasti sõita Eestisse, mõnda siinsesse kliinikusse teenust saama. Nova Vita Kliinikus tehakse näiteks  juba praegu umbes 500 embrüo siiret aastas. Kokku teenindavad Eesti kliinikud  u. 1500 patsienti aastas, millest  500 patsienti on Eestist, ülejäänud välismaalased. Seega on tegelikult juba praegu 2/3 teenusest eksport ning kuna mahtude kasvatamise võimalused on olemas siis on praegu väga õige hetk selle kasvu nimel midagi ühiselt ka ära teha.

Mida me võiks Eesti  teha teistest paremini?

Ilmselt ei piisa teiste riikidega konkureerimisel lihtsalt teistest odavama teenuse pakkumisega  ja määravaks saab see kui palju ja milliseid teadmisi ja oskusi me kohapeal omame ning kui efektiivselt me teenuse osutamist suudame korraldada. Arutelus jäid kõlama järgmised perspektiivikad suunad, mida ühiselt arendada:

Sünnieelne diagnostika, multiaspektsed testid

Endometrioosi ja prostatiidi  mitte-invasiivne ravi (selline ravi põhineb vere analüüsil)

Mehe viljatuse geneetiliste põhjuste selgitamine

Biosensorite edasiarendus

Loote võimalike sünnieelsete haiguste tuvastamine (näiteks Downi sündroom)

Ümarlaual tehtud ettekanded leiad http://www.arengufond.ee/blogs/foresight/blog73