Blogi

Loomemajandusalane ettevõtlus kui elustiil, mis loob meeldiva öko-süsteemi ning loomemajandus, mis oleks kasvule orienteeritud või teiste ettevõtete rahvusvahelistumisele ning kasvule kaasa aitav.

Globaalne trend on ettevõtluses üha enam väärtustada loova ja andeka inimese rolli.
Loova majanduse kontseptsioon haarab innovatsiooni temaatikale lisaks enda alla ka kogu teadmistepõhise majanduse laiemalt, asetades arengu mootoriks eelkõige loovuse. Näiteks R. Florida väidab, et USA majanduse uued arengud viimasel kahel kümnendil on toimunud eelkõige loovates tõmbekeskustes, kus on määrav roll mitte ainult tehnoloogiate kättesaadavusel vaid ka mitmekesisust, tolerantsust ning avatust võimaldaval elukeskkonnal, mis suudab olla andekatele inimestele atraktiivne. Globaliseeruvas maailmas konkurents nende tõmbekeskuste vahel järjest kasvab.

Loov majandus rakendab üha suuremas mahus autoriõigustel põhinevat, loometeost kommertsialiseerivat ettevõtlust ehk loomemajandust (reklaam, arhitektuur, kunsti- ja antiigiturud, kunstkäsitöö, disain, moekunst, film ja video, meelelahutustarkvara, arvutimängud, muusika, etenduskunstid, kirjastamine, televisioon ja raadio).
Näiteks IKT edasiseks arengu ks on väga oluline, et loomemajandus suudaks tehnoloogiale pakkuda ka tarbijale meeldivat sisu. Klient ostab ju MP3 mängija selleks, et saada elamusi kuulatud muusikast. Seega, määravaks saab üha enam sisu loome ja majandusruumis moodustuvad huvitavad ning äärmiselt mitmekesised ahelad, milles põimuvad loovad isiksused ning ettevõtlik ärijuhtimine.

Loomemajanduse tugevused ja nõrkused Euroopas Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringu põhjal (KEA 2006)

Mida selle teadmisega peale hakata Eestis?

Nii nagu mujal Euroopas on ka Eestis suurem enamus loomeettevõtlusest mikroettevõtted, mille managemendi kasvuvõimekus pole eriti paljulubav. Seega on ehk suurem võimalus kasvuks seal, kus kohtuksid loovus ja suurem juhtimisvõimekus?

Toon siinkohal välja mõned Arengufondi InnoLabis loomemajanduse teemalisel arutelul kõlanud mõtted, mida teha, et sellele kaasa aidata:


1. Tuleb eristada retoorikas selgelt loomemajandusalane ettevõtlus kui elustiil, mis loob meeldiva öko-süsteemi ning loomemajanduse, mis oleks kasvule orienteeritud või teiste ettevõtete rahvusvahelistumisele ning kasvule kaasa aitav.

2. Eestisse võiks Soomlaste eeskuju järgides luua sarnase ülikooli nagu Aalto Ülikool Helsingis.

3. Võiksime saata andekaid loomeinimesi vähemalt 2-4 aastaks maailma parimatesse ärijuhtimist õpetavatesse ülikoolidesse, et nad siis tagasi Eestisse meelitada.

Millepärast on enamus Eesti parimaid portaale disainitud välismaiste disainerite poolt?


Kuidas viia kokku loovad talendid ning eksportiv tööstus, nii, et tekkiks uusi ärimudeleid? 
Kuidas luua sünergiat, millest võidaks nii Eesti eksportiv tööstus kui loovus?


Kus tuleb kasv edaspidi loomemajanduses?


Milliseid valdkondi / kompetentse on vaja säilitada, juurde tuua? Millised on kriitilised kompetentsid, et kasvavatest trendidest mitte maha jääda?

Need ja paljud teised Eesti loomemajanduse temaatikaga seotud küsimused jäävad esialgu veel õhku, sest me oleme veel pika tee alguses, kuid nad annavad kindlasti palju mõtlemisainest edaspidiseks.

Arutluse all olnud slaidid saad alla laadida otselingilt siin pdf-na (1.4mb)