Blogi

Paljud uuringud üle maailma (Deloitte 2008, McKinsey, PWC jne) näitavad, et vananevate rahvastikega jõukate heaoluriikide pikka aega muutumatutena püsinud tervishoiusüsteemid on liiga ebaefektiivsed ning ei pruugi enam olla jätkusuutlikud ajal, kus järjest tulevad peale uued kallimad tehnoloogiad ja nõudlus hea kvaliteetse tervise-. ning heaoluteenuste järele järjest kasvab. Kiirelt kasvanud farmaatsiatööstus on küll saavutanud märkimisväärseid tulemusi uute, efektiivsemate ravimite turule toomisel ning seegi on ju suur edusamm inimeste tervise hüvanguks kuid kindlasti ei suuda innovatsioonid farmaatsiatööstuses lahendada kõiki tervishoiuga  kaasnevaid muresid. Piltlikult öeldes - haiget hammast, tabletiga ei ravi. Samas ressursid (arstid, haiglad jne) ja rahalised võimalused, et inimeste poolt nõutavaid tervisega seotud hüvesid  riigi kulul pakkuda, ei kasva enam paraku vajaliku kiirusega. Seetõttu on paljud riigid võtnud oma tervishoiu rahastamise poliitika ning riiklikud tervishoiusüsteemid terava luubi all. Otsitakse uusi võimalusi, kuidas edasi minna. Põhiliseks küsimuseks, millele lahendust otsitakse on - kuidas tõsta tervishoiu teenuse tootlikkust ja muuta see pikaajaliselt jätkusuutlikumaks ning kuluefektiivsemaks? Ühe võimaliku arengustsenaariumina võib see kaasa tuua tervise- ja heaoluteenuste ressursside ja teenuse saajate ümberjaotumist riigipiiride üleselt, nii terviseturismi kasvades, teenuse osutamise kaudu teistes riikdes kui ka telemeditsiini läbi.

Eesti võimalus?

Selline olukord võib osutuda võimalusteaknaks riikide jaoks, kellel on teistest väiksem kulubaas, vajalikud ressursid ja võimekust ning ettevõtlikkust tervise- ja heaoluteenuste turumehhanisme teistest edukamalt välja arendada.

Seda tehes tuleb muidugi arvestada, et tervishoiuteenuse kättesaadavusel on väga oluline roll riigi heaolule tervikuna ja majanduse tootlikkusele kõigis sektorites ning seetõttu tuleb arvestada, et selle valdoknna igasugune turumajanduslik liberaliseerimine ning turumehhanismide avamine ei kahjustaks üldist tervishoiu teenuse kvaliteeti ega kättesaadavust. Jätkusuutlik tervishoiu- ja heaoluteenuste eksport peaks tähendama pigem riigi tervishoiusüsteemi paranemist:

välisnõudlusest põhjustatud uusi investeeringuid tervise- ja heaoluteenuste sektorisse;
haiglate, raviasutuste varalise seisu, inventari  ja teenuse efektiivsuse paranemist;
teenuse osutamise kvaliteedistandardi tõusu nii rahvusvaheliste nõuete kui suureneva konkurentsi mõjul;
tervishoiuga seotud  infrastruktuur uueneb kiiremini;
omandatakse uusi oskusi ning võetakse kasutusele moodsamaid tehnoloogiaid;