Blogi

Käesoleva aasta raport esitatakse Riigikogule ajal, mil maailma seni kõige ulatuslikum majanduskriis tähistab oma esimest sünnipäeva. Möödas on aasta täis verd, higi ja pisaraid. Taas nähakse mõnel pool tärkamas lootusevõrseid, kuid paraku mitte kõikjal.

Kriisi väidetavas pöördepunktis võite ja kaotusi kokku lugedes on rahvusvaheline meedia Eesti ühes Läti ja Leeduga kimpu sidunud ja nad kõik langevateks tähtedeks tituleerinud. Hiljutist TIME’i tsiteerides on kolm Balti riiki „maailmanurk, kus idee kasvu taastumisest jääb vaid kaugeks unistuseks“.

Pärast paarikümneaastast edulugu on sellise tulevikupildiga raske leppida. Selles olukorras tasuks kiigata eestlaste kõige armastatumate võrdlusriikide – Singapuri, Soome ja Iirimaa – praeguseid tegemisi. Kui seni oleme soovinud rajada oma edu nende kogemusest saadud õppetundidele, siis võib olla kasulik teada, mida kavatsevad nemad käesolevas kriisis ette võtta ja kas sellest oleks ka meil midagi uut õppida.

Singapuri neli aastakümmet kestnud teekond kalurikülast maailma konkurentsivõimelisemate riikide tippkolmikusse ei ole kulgenud käänakuteta. Just kriisid märgivad selle väikeriigi majandusarengus pöördepunkte, millest taaskord uuele kasvule on vedanud pikalt ettevaatav strateegiline planeerimine ja plaanide agar elluviimine. Nagu mitu korda varem, nii on sealne peaminister otsustanud ka seekordses, Singapuri jaoks siiski vähem valulikus kriisis kokku kutsuda 25-liikmelise Economic Strategy Committee. Avaliku sektori ja ärimaailma liidreid ühendava rühma aastase mõttetöö tulemusena pannakse paika Singapuri majanduse järgmise kümnendi kasvuvisioon.

Lama-kogemusega Soomes alustab Arengufondi sõsarorganisatsioon SITRA sel sügisel aastast programmi „Wellsprings of Finnish Vitality”, et tuvastada Soome tuleviku konkurentsivõime ja heaolu tugevdamise võtmetegurid. Seal leitakse, et tänasest kriisist tulevikku vaadates tuleb küsimuse alla seada ühiskonnas sügavalt juurdunud mõttemallid ja seisukohad. 2010. aasta kevadeks plaanitakse jõuda eesmärgini kolme tulevikufoorumi kaudu, mis ühendavad eri sektorite liidreid ja maailma juhtivaid majanduseksperte, kes teevad foorumite ettevalmistamiseks ära tõsise uurimistöö.

Iirimaa poliitika mõttekoda Forfás avaldas sel suvel tulevikuseire „Sharing our Future: Ireland 2025“ tulemused. Ligi kaks aastat kestnud seiretöö eesmärk oli aru saada, milliseid otsuseid tuleb teha, et Iiri majandus oleks jätkusuutlikult konkurentsivõimeline ka aastal 2025. Iirlased on minevikuski näidanud visioonikust ja eestvedamisvõimet: saavutanud konsensuse majanduse arendamise pikaajalise vaate osas, sellele vastavalt prioriteete seadnud ja investeerinud. Seekordse kriisi keskmes avaldatud visioonidokument kutsub nüüd, mil Iiri majandus on jälle hädas, üles näitama kõiki neid omadusi taas.

Majanduse pöördepunktides ei ole meie eeskujud tulevikku kunagi juhuse hoolde jätnud. Ka nüüdsel kriisiajal panustatakse aktiivselt just tulevikuteemalistesse aruteludesse, mõtestatakse arengut ümber ja seatakse uusi, kaugemaid sihte. Teistsugust käitumist ei saa need maailma majanduse esiliiga karmis konkurentsis olevad riigid endale lihtsalt lubada, sest nad teavad, et see tähendaks arengu pidurdumist ja mahajäämist.

Eestis on Arengufond valitsusasutustest sõltumatu mõttekojana loodud selleks, et arenguseire abil avada meie majanduse tulevikuperspektiive: analüüsida siin toimuvat, tuua maailma arenguid „koju" ja algatada nende teadmiste valguses avatud diskussioone.

Oleme koondnimetuse „Eesti Kasvuvisioon 2018“ raames sadu ekspert e ja praktikuid kaasates töötanud erinevate majandussektorite ja tehnoloogia väljavaadetega. Püüame sellele tuginedes eelseisvatel kuudel kokku traageldada koondpildi sellest, milline võiks konkurentsivõimeline Eesti majandus välja näha nüüd juba vähem kui kümnendi pärast ja mida selleni jõudmiseks tuleks ära teha. Singapurlaste, soomlaste ja iirlaste eeskuju näitab, et selline tulevikusihi seadmine on käimasoleva kriisi ajal varasemast veelgi olulisem.

Läbilõiget sellest, milliste mõtete ja ettepanekuteni me tänaseks jõudnud oleme, saate lugeda peatükist „Majanduse tulevikuvaated“. Olgu aga ette öeldud, et me ei anna siinsetel lehekülgedel lihtsalt tarbitavat vastust meile kõige sagedamini esitatavatele küsimustele: „Mis on need kolm sektorit, mis meid uuele kasvule veavad?“ või „Mis on need kolm asja, mida poliitikutel kohe teha tuleks?”.

Olgem ausad – selliseid ülelihtsustatud vastuseid ei ole üha kiiremini muutuvas maailmas ja keerukas, seosterikkas poliitikategemise protsessis olemas. Majandust ümber korraldada aitavad lahendused on palju mitmetahulisemad. Aga kui ka oleks, ei aitaks sellised võluvastused meid eriti edasi. Lihtsaks pakendatud lahendustel on see viga, et ilma nendeni jõudmise teid mõistmata ei suudeta neid omaks võtta ja ellu viia. Lihtsa vastuse taga on sageli raske näha asja täit tuuma, millest arusaamine eeldab varasemaga võrreldes teistsugust mõtteviisi. Mõtteviis, nagu teada, ei muutu aga üleöö – see vajab aruteluteekonnal kaasa käimist ja kaasa mõtlemist-rääkimist.

Kasvuvisioon 2018 pakub võimalust sellele teekonnale asuda ja jõuda koos lahenduste ja vastusteni. Kasvuvisiooni kümneaastane ajahorisont võib esmapilgul tunduda ulmeliselt kaugel olevat. Samas on selleks ajaks buumiajal laenu eest ostetud Eesti perede kodud heal juhul vaid poolenisti päris enda omaks saanud. Ehk see, milliseks kujuneb Eesti tulevik, on meie kõigi huvi või teisipidi, teadmatus ja passiivsus selles osas meie kõigi probleem.

Tuleviku võtmeks olev paljuräägitud majanduse ümberkujundamine nõuab SUURT PLAANI: ühist ja piisavalt ambitsioonikat visiooni ning sidusat pikaajalist tegevuste kava, mis on loodud avatud ja kaasavas protsessis.

See on vajalik selleks, et TIME’i ennustatud tulevikuta tuleviku stsenaarium ei saaks Eesti puhul tegelikkuseks.