|
Eesti üheks uhkuseks, mida võrdlustes teiste riikidega tihti esile tuuakse on meie suur kõrghariduse lembus. Võrrelduna teiste riikidega õpib Eestis küllaltki suur osa elanikkonnast (üle 4%) kõrgkoolides aga kas see ka lähiaastatel nii jääb? Raske on sellele vastata, kuid püüan siinkohal välja tuua asjaolusid, mis seda mõjutavad.
Laias laastus mõjutab üliõpilaste arvu Eestis lähiajal kolm tegurit. Esiteks, demograafia ehk kui palju tuleb peale ülikoolimineku eas noori. Teiseks oluliseks teguriks on Eestis elavate inimeste võime kõrghariduse eest maksta, ükskõik, kas otse omast taskust või kogutud maksutulude näol riigi eelarvest. Kolmandaks teguriks on väljastpoolt Eestisse õppima tulevate tudengite arv.
Kas vaikus enne tormi (langust)?
Selle aasta kevadel tehtud Haridusministeeriumi kõrghariduse ülevaade näitab, et 90ndatel alguse saanud üliõpilaste arvu iga-aastane kasv peatus 2004 aastal ning on viimased 5 aastat püsinud samal tasemel (http://www.hm.ee/index.php?048183). Muidugi on uhke teada, et kui 15 aastat tagasi oli Eestis alla 30 000 tudengi siis 2009 aastal õpib Eesti kõrgkoolides kokku 68 399 üliõpilast. Siinkohal peab aga arvestama, et paljuski on selle muutuse taga on olnud 1990ndate alguses kutseõppeasutuste baasil riigi rakenduskõrgkoolide loomine. Oluliseks tegijaks kõrghariduse turul sai ka erasektor ning turul tekkinud nõudlusele reageerides tekkis ka terve hulk erakõrgharidusasutusi. Praeguseks hetkeks on neid Eestis 16. Kui 90ndate alguses oli kõrgharidust võimalik omandada 6 õppeasutuses, siis nüüd on see võimalus kokku 34-s.
Joonis 1. Üliõpilaste arvu muutus kõrghariduses riigieelarvelistel ja riigieelarvevälistel õppekohtadel, üliõpilaste
osakaal akadeemilises kõrghariduses 1995/96 - 2008/09 õa
Demograafia
Demograafia veskid jahvatavad järjekindlalt ning seetõttu võimaldavad ka suhteliselt hästi prognoosida kõrgharidusse püüdlevate noorte hulka ning see pilt ei näita head. Alates 2010. aastast näeme me ülikoolimineku eas noorte arvu järsku langust, ning see hakkab stabiliseeruma alles 2018. aastast alates. Alates 2006 aastast on 15-20 aastaste elanike vanuserühmas toimunud langus 107 tuhandelt alla 89 tuhande peale. Sündivuse „must auk" 90ndate keskel hakkab oma tööd tegema. "..et rahvast taastoota, vajab Eesti 22 000 sündi aastas. Juba ligi 15 aastat on aga olnud neid alla 15 000", Rein Taagepera oma artiklis (EPL 30.08.05). Seega, mis puudutab demograafiat kui ühte mõjutegurit, siis see viitab tudengite arvu vähenemisele.
Õppimine „oma kulu ja kirjadega"
Senine õppurite arvu kasv kõrgkoolides on toimunud riigieelarve väliste ehk tasuliste kohtade arvelt ja Eesti riik pole riigieelarvelisi õppekohti viimase üheksa aasta jooksul märkimisväärselt suurendanud. See tähendab, et kui 15 aastat tagasi Eestis oma raha eest õppimise võimalus täiesti puudus siis praeguseks hetkeks õpivad ligi pooled üliõpilased Eestis oma „kulu ja kirjadega" ning see teeb kõrgkoolides õppijate arvu ilmselt sõltuvamaks Eesti elanike võimalustest ise haridusele kulutada.
|
|
„Eesti erakõrgkoolid on kasvanud arvestatavaks majandusharuks, millest käib läbi sadu miljoneid kroone aastas. Enamik koole tuleb ots otsaga kokku omanike rahasüstideta ja on kasumis", kirjutas Äripäev veel kaheksa aastat tagasi (Äripäev, 12.09.2000).
Tänaseks on olukord Eesti kõrgharidusturul veidi muutunud ja nõudlus väheneb kuna rahval raha napib. Statistika näitab, et inimesed kärbivad oma kulutusi. Eesti panga hinnangul on näiteks jaemüügi mahuindeks (püsivhindades, 2005=100; %) langenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 17 %, rääkimata autode müügi langusest. Iseasi on muidugi see kuidas käituvad inimesed haridusele kulutades ja võib-olla on nii mõnelgi headel aegadel kooliraha kogutud. Samas, eraisikute säästud pole aasta jooksul märkimisväärselt suurenenud.
Tallinna Ülikoolis õppevaldkonna eest vastutav prorektor Heli Mattisen arvas 26.02.2009 Äripäevas, et Tallinna Ülikooli osas jääb õppemaksulaekumiste vähenemine 2009 aastal arvatavasti 10-20% vahele, suuremat mõju on ilmselt oodata aga erakõrgkoolidele. Samas, on väga raske ette ennustada, kuidas mõjutab SKT langus või tööpuuduse kasv lähiajal kõrghariduses õppivate tudengite arvu. Ühelt poolt on vähenenud Eesti elaniku maksevõime kuid samal ajal näevad mitmed kõrgkoolid „masu" ajal võimalust, et paljud seni hariduse tee pooleli jätnud leiavad nüüd aega õpinguid jätkata.
Võib siiski arvata, et nõudlus kõrgharidusele oma raha eest lähiajal kahaneb veelgi ning praegune kriis paneb kõrgkoolid (eelkõige erakoolid) keerulisse seisu ja selleks ka valmistutakse. Näiteks Eesti üks suurim erakõrgkool Audentes ühines 2008. Aastal TTÜ-ga ja EBS käivitas tudengitele 2009 aastast oma laenusüsteemi.
„Lähemate aastate jooksul toimub kõrgharidusturu korrastumine - väiksed erakõrgkoolid lõpetavad tegevuse või ühinevad, eelkõige püüdes liituda avalik-õiguslike ülikoolidega", ütles Tartu Ülikooli rektor Alar Karis (Äripäev 26.02.2009).
Välistudengid?
Tänasel päeval on kõrgkoolidel kindlasti huvi otsida uusi sihtrühmi, pakkudes paindlikke õppimisvõimalusi ja tekitades kõrgharidusele laiemat juurdepääsu vanemaealistele õppuritele Eestis, kuidas on aga olukord välistudengitega? Kas võimaliku languse tudengite arvus võivad kompenseerida õppurid väljastpoolt? Iseenesest on märgid siin head. Tuleb välja, et välisüliõpilaste arv on viimaste aastate jooksul Eestis pidevalt kasvanud. Kui 2006. aastal oli Eestis 872 välisüliõpilast siis 2009 aastal juba 1 079. Enamasti õpitakse Eestis bakalaureuse õppes ning MBA-d. Tervelt 53% välisüliõpilastest õpib 2008/09. õa sotsiaalteaduste, ärinduse ja halduse õppevaldkonnas ja 18% humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas, teisi õppevaldkondi eelistatakse vähem.
Välistudengeid soovitas juba kuus aastat tagasi Eesti ülikoolidele juurde tuua ka Villu Zirnask, kes kirjutas Eesti Päevalehes 10. märtsil 2003 a., „Erakõrgkoolidel, mis tahavad ka rohkema kui 10 aasta pärast majanduslikus mõttes edukad olla, peavad rõhuma kahele suunale. Üks on üliõpilaste import - ilmekas näide tegevusest sellel suunal on EBS-i koostöö hiinlastega. Erakõrgkoolide õnnetuseks on kõik immigrantidega seonduv Eestis poliitiliselt väga tundlik teema. Teine rõhuasetuse koht on täiendõpe - kõik me oleme ju kuulnud juttu, et tänapäeva töökohad nõuavad töötajailt elukestvat õppimist."
|
