Blogi

USA kulutused tervishoiule ulatuvad 2009 aastal juba kolossaalselt suureks  (2,5 triljonit dollarit  ehk 17,6 %SKT-st) . Seetõttu jälgib muu maailm suure huviga, kas USA hakkab kulude kärpimiseks raviteenuseid rohkem importima? Eriti huvitatud on sellest Mehhiko, sest raviteenuste hinnad on seal 5-7 korda odavamad kui USA haiglates.

Mehhiko pool piiri elavad USA kodanikud nõuavad juba küllaltki valjuhäälselt oma ravikindlustuse raha eest ravi Mehhikos. Praegu peavad nad ravi saamiseks lendama oma koduosariiki. Asja teeb USA jaoks eriti kaalumist väärivaks see, et kui USA ravikindlustus maksaks nende ravi eest Mehhikos, oleks kokkuhoid mitmekordne. Näiteks 63 000 USD maksvale puusaoperatsioonile USA-s, kuluks Mehhikos kõigest 12 000 USD.

Patsientide piiriülene liikumine on riikide tervishoiusüsteemides paras peavalu. Probleem on selles, et ükski rikkama riigi rahvuslik tervishoiusüsteem ei taha maksta ravi eest, mille osutajaks on teise ,madalama kulubaasiga riigi raviasutus, sest raha läheks ju süsteemist välja. Sama probleemi ees on ka Euroopa. Samas on raske öelda kus on see piir, millest edasi oleks mõistlikum teenust teatud mahus importida.

USA ettevõtted teevad juba praegu mahukaid otseinvesteeringuid Mehhikosse, et hiljem, kui valitsus regulatsioonidega järele annab, selle pealt kasumit teenida ja madala kulubaasiga Mehhikost USA patsiente teenindama hakata. Ehk oleks Eestil sellest õppida ja välisinvestoreid ennetades ise näiteks Seewaldi haiglast ekspordile orienteeritud haiglat ehitama hakata?

Loe lisaks ajakirjast Time: Medicare savings-answer to Mexico