Blogi

 Alljärgnev on kokkuvõte huvitavamatest trendidest 2009 aasta UNESCO kõrghariduse maailmakonverentsi tarbeks valmistatud raporti põhjal.

Kõrgharidus siseneb esmakordselt II maailmasõja järel pretsedenditusse kriisi ning riikide kulude kärpimine kõrgharidusele ning selle kättesaadavuse kallimaks muutmine on maailmas globaalse kriisi tulemusena ilmselt vältimatu. Eelkõige uuringutele keskendunud ülikoolid on sunnitud oma tegevuse mahtusid kärpima.

Kõrghariduse mitmekesine ja vastutusrikas roll avaliku hüvena on jätkuvalt kogu maailmas fundamentaalne, eriti teadmistel põhineva ühiskonna ja majanduse ülesehitamise kontekstis.

Tugevama majandusega riigid säilitavad eelise inimkapitali arendamisel ja selle rahastamisel ning saavad tänu sellele võrreldes mahajääjatega edukamalt realiseerida uued avanevad võimalused.

Kõrghariduse (õppe- ja uurimistööst) laiema tähenduse mõistmine ühiskonnale on määrava tähtsusega kaasaegse heaolu-ühiskonna loomisele.

Kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas kasvab jätkuvalt eesotsas USA, Eurooa ning Ladina Ameerikaga ning enamus neist on naised. Maailmas tervikuna on kõrgharidusega inimeste osakaal eagrupist kasvanud 18%-lt 2000 a. kuni 26 % ning kasv jätkub.

Töö iseloom ülikoolide juures muutub järjest rahvusvahelisemaks ning liikuvamaks.

Kaugõppe vorm ülikoolides juures kasvab ning järjest paremad IKT rakendused teevad selle populaarsemaks, sillutades teed virtuaalsete megaülikoolide kasvule. Näiteks University of South Africa (UNISA) õpib kaugõppes 250 000 inimest. See toob kõrghariduse juurde laiema sihtgrupid. Näiteks töötavad vanemad, koolidest kaugel elavad inimesed, koduperenaised jpt). Muidugi jäävad sellest välja piirkonnad kus puudub IKT infrastruktuur.

Otsides rahastamisvõimalusi hakkavad ülikoolid üha enam väärtustama neis loodud intellektuaalset omandit ning otsima võimalusi selle kommertsialiseerimiseks.

Horisontaalselt teaduse ja õppetöö rahastamiselt liigutakse teadustööde konkureeriva rahastamise suunas. IKT ja bioloogia valdkondades uuringud on riikide jaoks strateegilise tähtsusega.

Hetkel õpib maailmas 30% tudengitest oma raha eest ning jätkub k avalike ülikoolide erastamine, eriti Hiinas, samuti näiteks Jaapanis, Koreas, Austraalias kus on juba praegu nende osakaal väga suur.

Peale õppemaksude kasvatavad ülikoolid sissetulekuid teadusfondidest, konsultatsiooni ja muude ülikooliga seotud toodete müügist, teadus-arendus tegevusest, selle kommertsialiseerimisest jne.

 Pildil on Nottinghami ülikooli peahoone Hiinas, Ningpos.

Traditsiooniliselt baas-distsipliinide õpetamiselt orienteerutakse üha enam interdistsiplinaarsematele või spetsiifilisematele erialadele, kas läbi programmide või tervete institutsioonidena, eriti IKT ning ettevõtlusega seotud valdkondades

Ülikoolid arendavad aktiivselt erinevaid rahvusvahelistumise strateegiaid. Riikides kus emakeeleks pole inglise keel, juurutatakse üha enam inglisekeelseid õppekavasid. Luukase ka aktiivselt partnerlussuhteid ülikoolidega teistes riikides (akadeemilised programmid, tudengivahetus, ühised teadusprojektid jne). Euroopa ja USA tugevamaid ülikoolid loovad oma filiaale teistesse riikidesse. Heaks näiteks on Nottinghami ülikooli linnakud Hiinas (http://www.nottingham.edu.cn/) ja Malaisias.

Tudengite mobiilsus suureneb.
Praeguseks õpib üle 2.5 miljoni tudengi aastas väljaspool oma päritolumaad. Seda mõjutavad nii kõrgharidusinstitutsioonide endi strateegiad, tudengite ambitsioonid ja suurem liikumise soov ning ka riikide poliitikameetmed.

Kõrghariduse massistumine jätkub. Post-industriaalne ühiskond, tehnoloogiate areng, teadmismahukate teenuste kasv, ja teadmistepõhise majanduse areng tervikuna ning ka suurenud avaliku sektori teenuste osakaal nõuab järjest suuremat kõrgharidusega inimeste osakaalu ühiskonnas.

Kvaliteedi erinevused erinevate riikide rahvuslike kõrgharidussüsteemide vahel on viimase kahekümne aasta jooksul suurenenud. Tõmbekeskuste ja perifeeria mõisted on muidugi alati akadeemilise eluga kaasas käinud. Silmapaistvaid ülikoole käsitletakse jätkuvalt kui tõmbekeskusi, mis annavad suurema mahu uutest teaduslikest tulemustest ning on jätkuvalt vaieldamatud liidrid nii tippteaduses, kui ka õppetöös.

Paljud riigid tegelevad aktiivselt talentide meelitamisega oma ülikoolidesse ning kõrghariduse rahvusvaheliseks muutmisega. Näiteks Katar, Singapur jpt on meelitanud rahvusvaheliselt tunnustatud ülikoole looma oma filiaale, eesmärgiga saada rohkem välistudengeid oma regioonist ning parandada riigisiseselt ligipääsu kõrgharidusele.

Rahvusvahelised edetabelid soosivad jätkuvalt inglisekeelseid ülikoole ning nende koostamise metoodika on visa muutuma.

Loe raportit siit