Henrik Roonemaa

Kokkuvõtte konverentsipäevast tegi Arengufondi juht Ott Pärna.

Meil on vaja määratleda täpsem eesmärk, kuhu me 3-5 aasta perspektiivis tahame jõuda ning määratleda konkreetsed tegevused. Me ei räägi mitte tänaste asjade veidi paremini tegemisest vaid täiesti ümbermõtestamisest. See oleks Eesti versioon 2.0 või 3.0.

Meie majanduse fundamentaalne küsimus on see, millised sektorid suudavad majanduses läbi lüüa. Täna on enamus sektoritest 60% Euroopa keskmisest tootlikkuse tasemest, aga küsimus on, millised sektorid võiksid toimetada üle Euroopa keskmise taseme.

100 miljonist kroonist või 10 moodustada nende keskuste äriplaanide väljatöötamisele, kuhu välisprofessoreid tuua. Näide: Skype'i-bränd on hästi tuntud, kas IT Kolledžist võiks saada Skype'i Akadeemia, et sinna oleks lihtsam tuua välisprofessoreid?

Võib-olla vajame ka küberkaitseliitu?

Arengufond püüab leida ühiseid eesmärke ja ühisosa, et oleks selge, kuhu me läheme. Igapäevatöö on niikuinii iga organisatsiooni ja inimese enda teha ja kui ühised eesmärgid on paigas, ju siis antaks ka näiteks Indias Eesti viisasid sellest eesmärgiks lähtuvalt. Kui meil on selge siht silme ees, siis on asjad äratehtavad, nagu prügikoristusaktsioon "Teeme ära!", kus oli eesmärk Eesti aastaga prügist puhtaks saada ja mis tehtigi ära.

Tänud kõigile ja konverents on selleks korraks läbi!

lisa kommentaar

Hetkel käib paneelis ja saalis arutelu, mida ikkagi kohe ette võtta tuleks. Õhus on kartus, et ei piisa ka lihtsalt välisprofessorite palkamisest, vaid ikkagi tuleks esimese asjana ära kaardistada, millises olukorras me praegu oleme. IT Kolledži rektor Kalle Tammemäe ütleb, et välisprofessorite teema on hetkel ületähtsustatud, sest see juhtub tulevikus niikuinii.

Ain Aaviksoo Praxisest leiab, et puudu on kompetentside integratsioon ehk võime ühendada IT-d üle erinevate elualade.

Idee: võiks uurida, kas on realistlik meelitada Eestisse näiteks European College of ICT. Väga ambitsioonikas mõte, leidis Maarika Priske.

Puudu on turundus- ja müügioskusest. Ants Sild leiab, et vahest me tegeleme liiga paljude valdkondadega korraga ning ehk peaks valima konkreetsed suunad välja, millega Eesti edasi tegeleb.

Reaalses elus on ka Eestisse välistudengite toomine. Saalist toodi näide India tudengist, kellel olid isegi lennupiletid olemas, aga kellele ei antud viimasel hetkel Eesti viisat. Indias puudub üldse võimalus Eesti viisat taodelda. Maarika Priske tõdes, et see on tõepoolest probleemiks ning sel teemal käib ametkondadevaheline suhtlus.

Ja nüüd lõpetuseks Arengufondi juhi Ott Pärna lõppsõna.

lisa kommentaar

Alustasid panelistid ning kõigi üksmeelne arvamus oli, et asi, millega täna kohe peale hakata, on välismaalt nimekate professorite palkamine tehnoloogiaerialadele ning miks mitte ka tudengite sissetoomine.

Rain Laane, Microsoft: kõige rohkem tuleb panustada haridussektorisse ja kui meil on piiratud hulk raha, siis mina investeeriksin välisprofessoritesse. 20 miljoni krooniga peaksime 6-8 professorit kindlasti üleval.

Arvo Ott, E-Riigi Akadeemia: oleks vaja mehhanism, mille kaudu saaksid ärisektori esindajad hästi kiiresti tellida akadeemilisest sektorist fokusseeritud uuringuid. Samuti oleks vaja teha turuülevaateid, mis oleks sisendiks IT-äri sektori sammudele, mida nad ise ei jaksa teha. Kolmandaks tuleks koolitada juhte aru saama sellest, millised on IT võimalused. Energeetikajuht, haridusjuht jne. See aitaks siseturgu elavdada ja see on see, mida tihtipeale peab ka välismaal tegema. Toetab ka välisõppejõude ja kõrghariduse rahastamist.

Maarika Priske, MKM: võiks IT-firmade ärijuhtimise kompetentsi ja müügioskust tõsta, et oskaksid tooteid turustada. Ma olen pigem sellega nõus, et kui meil on 100 miljonit 5 aasta peale, aga mitte traditsioonilisel moel. Kui me toome välisõppejõude, siis väga fokusseeritult nendele teemadele, mida me loeme perspektiivseks. Õppejõududest üksi on vähe, meil on vaja ka välistudengeid ja soovitavalt nendest riikidest, mille vastu meil on äriline huvi. Nad võiksid jääda meie IT-firmadesse tööle, tooksid teadmisi ja kogemusega kultuuridest. Sellega võikski kohe täna peale hakata.

Tiit Roosmaa, Tartu Ülikool: ma ei mäleta, et kunagi oleks mingi uuring näidanud, et oleks vaja areneda IKT-alast haridust. Peeti loomulikuks, et see justkui areneb iseenesest. Välisprofessorite kaasamise alal on meil esimesed kogemused olemas, meil on professor Austraaliast ja ta on esimese aastaga väga hästi sisse elanud. Järjest rohkem oleks vaja kaasata firmade inimesi õppetöösse.

lisa kommentaar

Mis nüüd siis saab? Kas me teeme tänase päevajutu peale ka midagi või läheme lihtsalt laiali, küsib Marek Tiits.

Me peaksime midagi üsna radikaalselt tegema ülikoolides ja tegema midagi selleks, et õpilaste tehnoloogiahuvi kasvaks. Riigikontrolör kirjutas meile paar kuud tagasi ajalehes, et Eestis on teatud erialasid, kuhu saavad sisse astuda ka matemaatikas lauslollid inimesed. See oli muidugimõista IT-eriala, tõsi küll, venekeelne, aga see pole vabandus, vaid veel rohkem süüdistus.

Meil jääb tudengeid väheks ja meil on tööjõupuudus, me peaksime mõtlema sellele, kust me saaksime nutikaid inimesi juurde. Kõrgharidus on see koht, et kui seal midagi olulist muuta, siis saame üsna kiire tulemuse.

Kui meile paljudes aspektides Singapur ja Iirimaa hirmsasti meeldivad, siis me võiksime ka midagi õppida neilt kõrghariduse ja tehnoloogilise võimekuse tekitamise aspektis. Me võiksime tuua 6-8 heal tasemel välismaist professorit siia juurde selle sihiga, et nad tekitaksid meile suutlikkust juurde valdkondades, kus vaja. Me ei tea ka hästi, mis muudel turgudel toimub. Kui me räägiksime tudengitest ja õppejõududest, kes tulevad erinevatest riikidest, siis me võiksime sellest õppida.

Arengufondi soovitus on panna 100 miljonist kroonist pea kõik sellesse, et viia Eesti IT-kõrgharidus uuele tasemele. Seda raha on nii vähe, et turunõudlust me sellega ei muuda. Teeme konkreetsed plaanid ja teeme asjad ära. Kaua me ikka räägime.

Marek Tiitsi kokkuvõte on sellega läbi ning nüüd järgneb paneeldiskussioon.

lisa kommentaar

Haridusteemaline sektsioon hakkab lõppema. Neli lauda pidid igaüks panema kokku kolm konkreetset võimalust ja kolm ohtu IKT ja hariduse sidumiseks. Toon need eraldi laudkondade kaupa välja:

Laud nr 1

Oht on see, et tehnoloogia viimisega haridussüsteemi teeme vanu asju uutmoodi. Kasutame tehnoloogiat nagu kasutasime raamatut. Siit tuleb võimalus, et tuleb mõelda õpetamisprotsesside ja metoodikate põhialuste muutmise peale.

Oluline on võimalus toetada õpilaste individuaalseid vajadusi. Igaüks võiks õppida nii, nagu talle paremini sobib ja seal, kus talle paremini sobib.

Oht on õpitud abitus, liigne sõltuvus tehnoloogiast, ei mõtle enam oma peaga. Samuti on ohuks see, et eestikeelse sisu tootmine nõuab väga ressursse.

Laud nr 2

Ohud:

1. Mõttemaailm

2. IKT  ületähtsustamine

3. Kaader otsustab kõik

Võimalused:

1. Jagamise kultuur ehk avatus

2. Eri haridustasemete koostöö

3. Multikultuursus

Laud nr 3

Peaks tegema e-õppekavad ja e-materjalid ja see kõik peaks muidugi olema kooskõlas riiklike õppekavadega. Seda võiks üles ehitada moodulitena ehk baaselemendid ja eri tasemetele suunatud elemendid: edukamad ühes aines õpivad seda, teised teist. 

Teha virtuaalklassid või virtuaalkoolid, mis toimiksid võrgustikena. 

Tuleks tagada õpetajate pädevus kõiki neid võimalusi kasutada, õpetajatele tuleks teha õpikogukonnad.

Ohuks on digitaalne lõhe. Et õpetajate ja haridusjuhtide IT-valdkonna teadmised ja oskused oleksid kaasaegsed.

Kui me juhime haridust, kas inimestel on vastav kompetents, et teha otsuseid ja kas haridusjuhtidel on otsustamisjulgust või volitused otsustada.

Kolmas oht on turvarisk. Kui on e-õppekavad ja e-materjalid, siis on oht, et kontrolltööd häkitakse lahti vms.

Laud nr 4

Lähenes teise nurga alt. Äkki oleks pidanud panema kirja 5-7 põhikompetentsi, mis lapsel peaks kooli lõpetades olema ja siis vaadata, kuidas IKT seda toetaks.

Võimalused: e-kursuste kättesaadavus. videoloengute kasutamine tundide huvitavamaks tegemiseks, aga mitte nii, et kõik tunnid oleksid videoloengutena, vaid selles mõttes, et teatud ainete mõne tunni huvitavamaks tegemisel võiks kasutada värvikamaid persoone kui need keda me iga päev enda kõrval näeme. It annab kätte vahendid et hakata kasutama uusi metoodikaid: rühmatööd jne. Aga samuti visualiseerimise pool. Tarkvara aitaks teha õppimise palju huvitavamaks, eriti põhikooliõpilastele, kes tahaksid asju näha rohkem piltide kui tekstidena, aga see eeldab palju raha.

Ohud: õpetajate IKT-alane pädevus. Tehnoloogia kasutuselevõtt ei pruugi muuta õppimise paradigmat nagu ta praegu on. Välja toodi ka kooli juhtimise poolne oht: koolijuhtide kompetents muutuste juhtimiseks on ka üks oht.

lisa kommentaar

Järgneb lühikokkuvõte e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Ene Tammeoru lühikesest ja väga sütitavast haridusvisiooni ettekandest.

Lõuna on läbi ja nüüd alustame töötubadega. Valisin blogimiseks haridusteemalise töötoa, nii et järgmised tund aega tekib siia infot just hariduse tulevikuvisioonist.

Ants Sild BCSist palub Marek Tiitsil täpsustada töö eesmärki ehk kirjeldada pilti, kuhu me õieti jõuda tahame.

Küsimused Marek Tiitsile. Üllar Jaaksoo ütleb, et Eestlased oskavad osta, näiteks tehnoloogiat, aga me ei oska osta mangementi ja intellectual propertyt. Ta tahab teada, palju me IT-d ekspordime. Mida me reaalselt täna IKT-s ekspordime?

Virtuaalne klassiruum, eBay suurimaks pangaks, tervist jälgiv käekell: kas see on Eesti IKT 10 aasta pärast?

Nüüd keskendume huvitavale küsimusele, milline on Eesti IKT-võimekus maailmas.

Kui me ütleme, et IT muutub väga kiiresti, siis tegelikult näitab see, et me oleme rongist maha jäänud.

Ja nüüd astus publiku ette Mart Laar, kes pidi esitama tervituskõne, aga töölepingu seaduse arutelu venimise tõttu muutusid tema tervitussõnad hoopis konverentsi esimese osa saatesõnadeks.

Kõige olulisem küsimus McRae arvates on väga lihtne: mida inimesed tegelikult tahavad?

Valitsust kui insitutsiooni ootavad suured muutused. Valitsuse roll väheneb. Valitsuse sissetulekud vähenevad. Valitsused ei tee tulevikus enam nii palju, vaid aitavad teistel teha. Lükkavad vastutust allapoole, inimeste ja organisatsioonide peale.

Järgmiseks räägib McRae globalisatsioonist. Ühe tema toodud ennustuse järgi toimub aastaks 2020suur muutust majandusjõududes.

Inimesed on täna suuresti samasugused nagu 500 aastat tagasi, alustas McRae ning näitas pilti malet mängivast Carmen Kassist, kes oli fotol samas poosis kui malet mängiv naisterahvas mitusada aastat tagasi maalitud pildil.

Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt juhatas konverentsi sisse tähelepanekuga, et Eesti IT-sektoril pole seni mingeid erilisi ekspordisaavutusi peale Skype'i ette näidata ning kuigi me oleme ise oma IT-arenguga rahul olnud, oleme tegelikult jäänud arengus seisma.

EST_IT@2018