Ott Pärna

Tarkusepäeval on päevakorral hoopis raha: tegime hiljuti kaks varajase faasi investeeringut, millest Sportlyzer on saanud teenimatult vähe tähelepanu ning Inner Circle on prozhektorite valguses. Et on huvilisi, siis kirjutan alljärgnevalt lahti Arengufondi seisukoha.

Me oleme antud projekti teemat väga põhjalikult läbi kaalunud, kuna tahtsime olla veendunud, et ühelt poolt ei oleks ettevõtja / äriinglid diskrimineeritud, teisalt oleks huvide konflikt üheselt ja seadusekohaselt välistatud. Oma tegevuses ja avalikkuse informeerimisel tehingutest oleme nii avatud kui üks konfidentsiaalsusega seotud finantsasutus üldse olla saab, nii ka seekordsete investeeringute puhul.
 
Erasektori poolsed kaasinvestorid olid seemneprojekt Inner Circle puhul leitud asutajate / ettevõtja Allan Martinsoni poolt, kellega viimane alustas läbirääkimisi enne seda kui Arengufondiga (samas on enamus Eesti tehnoloogiaprojektidest ja nende arengukäik pidevalt Arengufondi kui aktiivseima Eesti-suunalise riskikapitalifirma huviorbiidis).

Vastavalt Eesti Arengufondi seadusele ja Euroopa Liidu riskikapitali reeglitele saab Arengufond investeerida projektidesse vaid juhul, kui ettevõttesse õnnestub turult kaasata sarnases mahus erakapitali, ning me investeerime viimasega alati võrdsetel tingimustel. Nii erasektori poolsete kaasinvestorite kui ka Arengufondi 1% osaluse hind ja tingimused on Inner Circle OÜs osaluse omandamisel samad, st nii avalik kui ka eraraha riskivad alati võrdsetel tingimustel. 
 
Arengufondil puudub seaduslik alus ettevõtjat kaasinvestori valimisel survestada, ühte kaasinvestorit teise vastu vahetama sundida. Ettevõtja äriprojekt on tema oma laps ja on tema otsustada, keda ta investorite ringis näha soovib. Ka Euroopa liidu riskikapitali reeglid eeldavad Arengufondilt üheselt turupõhist ja eranditeta käitumist.
 
Selleks, et olla tasakaalukas nii ettevõtja, võimalike kaasinvestorite kui ka riigi investeerimise vaatevinklist, on seadusandja selle teema üheselt reguleerinud. Vastavalt Eesti Arengufondi seaduse paragrahvile 38 (piirangud tehingute tegemisel huvitatud isikutega) on Arengufondil keelatud võõrandada Arengufondi vara, sh väärtpabereid ja osi, huvitatud isikutele või omandada neilt vara Arengufondi vahendite arvelt teisiti kui reguleeritud väärtpaberiturul või avalikul enampakkumisel. Ehk siis, Arengufond ei tohi osta vara ega müüa vara huvitatud isikutele. Samas igapäevaste investeerimisprojektide näol on tegemist tehingutega, kus Arengufond ja võimalikud kaasinvestorid lähevad osanikuks kolmandates isikutes / äriühingutes. Niisamuti on ka seemneprojekt Inner Circle puhul. Seega riskivad nii Arengufond kui ka Teet Jagomägi ja Raivo Vare ettevõtted Allan Martinsoni ja Andrus Raudsalu iduettevõttesse raha paigutades ühte moodi ning ei osta/müü osalusi omavahel.

Usun ja loodan, et soliidsete ja kontaktidega ettevõtjate Teet Jagomäe ja Raivo Vare pardalolek suurendab Allan Martinsoni privaatse suhtlusvõrgustiku maailmas läbilöögi tõenäosust. Ettevõtte plaanid on suured ja tehnoloogiapõhine idee nutikas, kuid konkurents sellel turul on karm.
 

Eestis ei ole üleliia palju ettevõtlikke tehnoloogiavaldkonna tiime, kellesse investeerida ning kaasinvestoreid, kellega koos investeerida. Meie portfelli ettevõtete kõik kaasinvestorid riskivad oma aja ning rahaga, SmartPosti kaasinvestorid on tõenäoliselt senise edulooga rahul, United Dogs and Catsi kaasinvestorid aga proovivad seda ettevõtet ja äriideed uuele hingamisele pöörata.

Olgu lõpetuseks öeldud, ühelgi Eesti või teise riigi äriinglil, ettevõtjal või riskikapitalifondil Arengufondi investeerimisprojektidesse kaasinvestoriks tulemisel keeldu ei ole, kui selles ettevõtjaga kaubale saadakse ning käed lüüakse.

Mis puudutab Arengufondi nõukogu liikmeid ja esimeest, siis nende tegevus piirdub Arengufondi investeerimisstrateegia (2008-2013) kinnitamisega – üksikinvesteeringuid Arengufondi nõukogu ei aruta ning nemad ka investeeringutega seotud valikuid ja otsuseid ei tee. Investeeringute ekspertkomitees kehtib protseduur, kuidas võimalikust huvide konfliktist teavitatakse ning seotud isik taandatakse otsustamisest ja ta ei osale ka arutelul. Erinevalt suurematest riskikapitaliprojektidest (nn varane faas), väikesed seemneprojektid ühe miljoni euro suuruse seemnefondi ulatuses (kust nii Inner Circle 1,4 miljonit krooni ja Sportlizer 1,5 miljonit krooni investeeringud tehti) üksikuna ekspertkomitees vastavalt protseduurile ka ei käi.
 
Ainukesed inimesed, kellel lasub kaasinvesteerimise osas keeld on otseselt investeeringutega tegelevad Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna, investeeringute divisjoni juht Heidi Kakko ja investeeringute divisjoni eksperdid, kes kõik on Arengufondi internetilehel loetletud.
 
Kui Sul on potentsiaalne äriidee, millesse Arengufond investeerida võiks, siis täida projekti briif siin ja/või helista meile 6161100: http://www.arengufond.ee/otsininvestorit/
 
Kaasinvesteerimise huvid, soovid ja pakkumised on teretulnud siin: http://www.arengufond.ee/tuleninvestoriks/ või samuti telefonil 6161100.
 
ott.parna[A]arengufond.ee, Arengufondi juht

Peegeldan mõtte, mille kirjutasin Euroopa2020 blogisse, ka siia:

Euroopa Liidu tulevikule mõeldes on ambitsioonika ja inspireeriva visiooni tähtsust raske üle hinnata. Maailmas aset leidvate kiirete globaalsete muutuste taustal on Euroopa edasises arengus määramatust palju enam kui seda, milles saab kindel olla. Õhus on ju tegelikult küsimus - kas me elame kiirete väikeste muutuste ajastul või muutub hoopis ajastu ise.

Euroopa Liidu uue majandusarengu strateegia Euroopa 2020 ajastus tuleviku (ümber)mõtestamiseks on ideaalne: Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamatajätmine on andnud oma õppetunnid, globaalne majanduskriis näidanud kätte suurimad murekohad.

Eelmisel aastal tehtud Eurobaromeetri uuring eurooplaste tulevikutunnetuse kohta näitas, et kolmandik eurooplastest usub, et elu Euroopas on kahekümne aasta pärast raskem kui täna. Pessimistlikumad olid just Euroopa Liidu vanade, suurte ja mõjukate riikide kodanikud; naiivseltki optimistlikud aga need, kes värskelt liiduga liitunud. Kusjuures, olulisim tulevikku puudutav teema, mis eurooplast öösel ärkvel hoiab, on mure majanduse pärast.

Kas Euroopa 2020 suudab oma kodanikele tagada rahuliku une, pakkudes edasiviivat, kuid realistlikku tulevikuvisiooni? Milline on siis see majandusmudel, mis taastaks eurooplase usu helgesse tulevikku? Euroopa 2020 pakub sellise mudelina välja sotsiaalse turumajanduse mudeli, milles trumbiks on euroopalikud väärtused ja mitmekesisus. Samas leiab dokumendist vast liiga palju ümarate nurkadega loosungeid ning nurgelisi ja vaid ametnikke kõnetavaid statistilisi tulemusindikaatoreid. Milline on aga sisuline tulevikupilt Euroopast aastal 2020, kui "40% noortest on kõrgharidus", "teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused on 3% SKP-st" ja "vaesuses elavaid inimesi on 20 miljonit vähem kui täna". Visioon peab minema südamesse, inspireerima ja kaasa tõmbama, mitte olema kantseliitlik ja mõistetav vaid poliitikutele/ametnikele.

Euroopa Liit näib seni olevat liiga palju tegelenud iseendaga - sissepoole vaadates, samas kui globaalne mänguväljak on oluliselt muutunud. Lissaboni strateegia käivitavaks jõuks oli Euroopa traditsiooniline rivaliteet USA ja Jaapaniga. Tänane globaalse konkurentsi mänguväljak on oluliselt kirjum ja näitab ilmekalt, et eduks ei ole kellelgi sünnijärgset õigust, edu tuleb ise välja mängida. See nõuab pilgu väljapoole suunamist. 

Ma ühinen Euroopa Liitu pikaajalises strateegias nõustava „tarkade klubi" (mõttekoda, kuhu kuulub muuseas ka Jorma Ollila) arvamusega, et kui Euroopa ei suuda ennast kehtestada jõulise globaalse tegijana, on marginaliseerumine ja muutumine Aasia maailmajao lääne-poolsaareks täiesti reaalne stsenaarium.

Visioonist ja strateegiast üksi jääb väheks. Lisaks on vaja muutusi vedavaid, pühendunud liidreid. Nagu on öelnud mitmed muutuste juhtimise gurud, on liidrid need, kes loovad visiooni ja märgivad maha strateegia sinna jõudmiseks. Nemad peavad olema ka need, kes algatavad raskeid, kuid hädavajalikke muutusi, motiveerides ja inspireerides teisi ning vajadusel ohverdades iseennast. Kas Euroopa 2020 sümpaatsete sõnade taga on sellised säravad liidrid ja muutusi toetav, paindlik ning teistmoodi mõtlema innustav valitsemismudel?

Lõpetuseks Eesti poolt vaadates - me ei saa ega tohi Euroopa Liidus igavesti nautida oma taganttõukamist vajava „uue liikmesriigi" staatust, kes on harjunud vaid saama, mitte andma; täitma, mitte algatama ja eest vedama; ontlikult kuulama, mitte vaidlema ja muutma. Me oleme oma Eestiga aastal 2018 Euroopa Liidu eesistujad. Samal aastal tähistame ka Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva.

Meil on tagumine aeg hakata mõtlema ja tegutsema selles suunas, et meil oleks, mida öelda ja anda sellele suurte väljakutsete ees seisvale majandusühendusele, kuhu me kuulume ja millesse usume - meie Euroopale.

ott.parna[A]arengufond.ee, Arengufondi juht

Nädalapäevad tagasi pidasid 250 edumeelset noort liidrit ühendusest JCI Tartus Eesti esimest persooni-brändimise konverentsi Pimp Yourself. Nii esinenud turundusgurud kui ka noored ise pidasid isiku brändimist ennekõike mõtte- ja töötamisviisiks enese kui professionaali väärtuse tõstmisel. Persooni-brändimist peeti strateegiliseks tegevuseks, mille käigus inimene analüüsib, planeerib ja loob teistest eristuva brändi iseendast ja enda poolt pakutavast.

Kasutasin võimalust kokkutulnud noortelt uurida, keda nad peavad enesele eeskujuks, mida arvavad oma hariduse sobivusest unistuste elluviimisel, millisest tuleviku-Eestist nad unistavad ning mida peavad meie riigi võtmeprobleemideks. Noored ütlesid oma arvamuse välja ka sellest, millistes valdkondades Eesti majanduse kümnendi pärast maailmas läbi võiks lüüa. Küsitluse eesmärgiks oli kaasata noored tulevikuliidrid oma mõtetega Eesti Kasvuvisiooni 2018 koostamisse. Alljärgnevalt toon teieni ankeetküsitluse lühikokkuvõtte - detailsema ülevaatega saab tutvuda siin. (1.5mb pdf)

Noored ja nende arvamusliidrid

Ettevõtluses peab iga viies noor oma eeskujuks Virgin'i asutajat, seiklejat ja ettevõtjat Sir Richard Branson'i. Pisut alla kümnendiku noortest toovad eeskujuna välja Indrek Neivelti, kellele järgnevad Rein Kilk, investeerimispankur Warren Buffet, Apple asutaja ja juht Steve Jobs, kinnisvaramagnaat Donalt Trump, Skype loojaid, Margus Reinsalu, Meelis Milder jt. Kokku tuuakse eeskujuks 44 erinevat juhti, ettevõtjat või ettevõtet, võrdses osas nii Eestist kui ka välismaalt.

Ühiskonnas ja poliitikas peab iga seitsmes noor oma iidoliks USA president Barack Obamat, kellel on tihedalt kannul Toomas Hendrik Ilves. Mõõduka vahega järgnevad Siim Kallas, Lennart Meri, Rainer Nõlvak, Dalai Laama ja Marju Lauristin. Kokku on vastanud noortel ühiskonnast ja poliitikast 46 erinevat eeskuju, kellest üle veerandi on välismaalased.

Kultuuris ja spordis on neli esimest kohta sportlaste päralt: esieeskujudeks on Andrus Veerpalu ja Gerd Kanter, kellele järgnevad vahega Erki Nool ja Kristina Šmigun-Vähi. Esimeste kultuuriinimestena tuuakse eeskujuna välja Tõnu Kaljuste ja Arvo Pärt, neile järgnevad Jaak Mae, Mart Siiman ja Signe Kivi. Kultuuris ja spordis tõid noored välja 48 erinevat eeskuju, kellest alla veerandi on välismaalased.

Millist riiki noored imetlevad?

Mõneti ehk üllatuslikult domineerib noorte eeskujuna Singapur, millele järgnevad Norra, Eesti, Šveits, Holland, USA ja Taani. Naaberriik Soome on üllatuslikult eeskujude nimistus alles 10. kohal, Jaapani ja Hiina järel. Singapuri puhul tõstetakse esile tema edumeelsust ja pragmatismi, hariduse väärtustamist ja IT rakendamist, riikliku poliitika läbimõeldust, oskust oma nõrkused (nt vee puudumine) tugevusteks muuta, samuti maailmas silma paista.
Norrat nähakse ennekõike kui korras majanduse ja kõrge elatustasemega sõltumatut riiki. Esile tõstetakse Norra positiivsust ja seda, et ollakse oma juurtest teadlik - neid turundatakse hästi sisse- ja väljapoole riiki. Norra inimestel on side oma maaga, au sees on tervislik ja mõistlik eluviis, külad on alles jne. Imetletakse ka Norra mägesid ja inimeste oskust ajast lugu pidada.

Eestimaad imetletakse ennekõike kui koduriiki, peetakse endid osaks sellest riigist ja nähakse enda panust, et teised võiksid meid imetleda. Omal kohal on ka läbi jonni eesmärkide saavutamine, e-riiklus, innovatsioon ja infotehnoloogia, riigi väiksus ent püüdlikkus. Ühe Läti noore sõnul peavad nad eestlasi sageli aeglasteks, kuid tõsiasjana areneb Eesti nende riigist kiiremini. Imetlusväärsuselt on neljandal kohal Šveitsi, kus poliitika on tagaplaanil ent elus ollakse edukad. Šveitsi peetakse väikeseks aga tubliks, mitmekesiseks, finantsmaailmas usaldusväärseks, laiemas mõttes edumeelseteks ja positiivseteks.

Kas noorte haridus võimaldab oma unistusi ellu viia?

Vastanud noortest olid pooled kõrgharidusega ja pisut üle kahekümne protsendi omas magistrikraadi. Nii kõrgharduse kui ka magistrikraadi omanikest leidis ¾ vastanutest, et omandatud haridus võimaldab neil oma unistusi ellu viia, samas kui neljandik vastanutest oli vastupidisel arvamusel - omandatud haridusest jääb unistuste elluviimiseks väheks. Kõrghariduseta inimestest, kes olid vastanute seas küll selges vähemuses, leidsid pea pooled, et nende haridusest unistuste elluviimiseks ei piisa.

Ennast soovitakse täiendada peamiselt inimeste tundmises (sh psühholoogias) ja suhtlemises, turunduses ja kommunikatsioonis. Järgnevad juhtimis- ja ärialased oskused, teadmised ühiskonnast ja erinevatest kultuuridest, tehnoloogia alased oskused ja insenerierialad.

Millisena kujutab noor edukat Eestit aastal 2018?

Noorte arvamustes edukast tuleviku-Eestist kumavad läbi kaks, esmapilgul vastuolulist karakteristikut. Ühelt poolt nähakse Eestit uuendusmeelse, eduka ja edu poole püüdleva riigina. Teisalt unistatakse sõbralikust, hoolivast ja soojast ühiskonnast.

Järgnevad omadussõnad nagu avatud, arenev, ettevõtlik, tegus, aktiivne, hea elukeskkonnaga, loodussõbralik, tehnoloogiliselt arenenud, vaba ja iseseisev, tugev, kindel ja kindlameelne, rahvusvaheline ja koostööaldis, liberaalne, eeskujulik, tuntud ja mainekas, eristuv ja unikaalne, stabiilne, intelligentne ja kohanduv, atraktiivne, õhukese riigiaparaadiga, paindlik, positiivne, kiire ja energiline, turvaline ja väärtuspõhine

Eesti arengu võtmeprobleemid läbi noorte silmade

Eesti arengu võtmeprobleemidena tõid noored esmasena esile isikuomadused ja suhtumise: vähene kommunikatsioon ja avatus maailmale, killustatus ja vähene väärikus, väiklus ja koostöö puudumine, palju juttu - vähe tegutsemist, mugavus, orjarahva mentaliteet, vähene karismaatilisus (tagasihoidlikkus), kohati madal enesehinnang ja enesekindluse puudus, suletus ideede jagamises ja üksteise aitamises, keskendumine tänastele probleemidele mitte tulevikuvõimalustele, siiruse puudus (nukuteater), julguse puudus (teeme ära), hariduse ebapiisav väärtustamine, negatiivsus, passiivsus ja virisemine, vanade mõttemallide küüsis olek, stereotüüpne mõtlemine, inimeste selgroo (visiooni) puudumine, kohalik mõtlemine (kinni inimestes), tagasihoidlik ettevõtlikkus ja ambitsioonid, identiteediküsimus (tahame olla nagu teised), vähene unistamine (sh Eestimaa tervikpildist).

Teise võtmeprobleemina toodi välja juhtimise ja poliitika teema: ebastabiilne poliitika, poliitilised sisevõitlused ja ebaselged eesmärgid, puuduvad laiemad ühiskondlikud kokkulepped, liiga kiirete lahenduste otsimine, vajadus uute ja innovatiivsete ideedega liidrite järele poliitikas, puudub visioon Eestimaale, puudub eri valdkondade tasakaalustatud areng, tõeliste ühiskonnaliidrite puudus, poliitiline tahtmatus ja suutmatus positiivseid arenguid esile kutsuda ja ellu viia, läbipaistvuse puudus pikaajalistes suundades, haldussuutmatus, onupojapoliitika ja J.O.K.K. riigikorralduses, seadustesse takerdumine, maksupoliitika, pikaajalise nägemuse ja tegevuskava puudumine, majandussituatsiooni ja -seoste vähene tajumine, poliitilise juhtimise asemel teaduslikku lähenemist oleks vaja, ametnike suur osakaal, soov pakkuda kõigile kõike mitte aga spetsiifilise globaalse niši valimine.

Kolmanda arengut takistava võtmeprobleemina tõid noored välja teadmised ja oskused: kõrghariduse kehv kvaliteet, inimkesksuse vähesus hariduses, hariduses vajalik läbimõeldum tegutsemine tulevaste vajaduste jaoks, tänase hariduse vastavus reaalsetele vajadustele (kvaliteet) nõrk, õppemetoodika vajab muutmist (keskkoolis vähe meeskonnatööd ja iseseisvat mõtlemist), müügioskused - ideede müük väljapoole, kitsas silmaring, standardne haridus, riigi turundamine maailmas - seda peab tegema iga inimene, madal kvalifitseeritus ja müügioskus, vähene enda tugevuste avastamine koolis, kvalifitseeritud tööjõu puudus, müügioskused (välismaalane: you might sell your ideas more, they are great), turunduamise- ja keeleoskused, talentide leidmine ja suunamine, noorte halb karjäärinõustamine (vähe oma ala rockstaare), vähe teadmisi, äride kodukootus ja vilets äriharidus, kutse- ja kõrghariduse ebaadekvaatsus, vilets kvaliteet ja vähene rahvusvahelisus.

Kolmele enamnimetatud võtmeprobleemide grupile järgnesid väljakutsed äri vallas (sh maailmas läbilöömise temaatika), riigi ajalugu ja asukoht, heaolu- ja sotsiaalsüsteem, väike rahvaarv ja demograafia.

Sektorid ja valdkonnad, milles noorte arvates Eesti majandus 2018. aastal läbi lööb

Kolm neljandikku noortest peavad Eesti tulevikusektoriks number üks IT-d ja tehnoloogiat, millele järgnevad pika vahega olulisuse järjekorras: turism, transiit ja logistika, biotehnoloogia ja meditsiin, töötlev tööstus, loodusteadused, energeetika, haridus ja koolitused, põllumajandus, äri ja eksport, innovatsioon ja disain, finantsvahendus. Mainiti ka muusikat ja meelelahutust, rohelist mõtlemist ja tegutsemist, kultuuri, metallitööstust, moetööstust, ehitust ja lõbustusäri.

ott.parna[A]arengufond.ee , Arengufondi juht

Kokkuvõte mõttevahetusest Äripäevaga Eesti taastuvenergeetika ja keskkonnatehnoloogiate hetketegevustest ja võimalustest.

Taastuvenergeetika ja clean-tech ehk puhta tehnoloogia teema on ärivaldkonnana maailmas kasvav. Sõltumata sellest, mis maailma majandus teeb, see valdkond raudselt kasvab - kas siis ökoloogiliste probleemide, energiasäästu soovi või fossiilsete kütuste nappuse ja kõrge hinna tõttu. See loob võimalusi väga paljude erinevate valdkondade ettevõtetele. Olgu nad siis masinaehituse, biotehnoloogia, ehitusmaterjali, keemia, materjalitehnoloogia või elektroonika ettevõtted.

Kui ettevõtted oskavad sellest kasvuvaldkonnast kasu lõigata (mille suurus maailmas oli 2005a. 600 miljardit USA dollarit ja see kahekordistub aastaks 2020), siis nad kindlasti kasvavad ja seeläbi ka nende tööhõive. Seega, valdkonnal on perspektiivi, kuid selle seos töötuse vähenemisega pole otsene vaid ümber nurga - läbi vastava valdkonna ettevõtete kasvu.

Arengufondi seire poolel jälgime me globaalseid trende ja ärivõimalusi ning toome neid meie ettevõtjatele koju kätte. Koduturult niipea kasvu ei tule, seega on Eesti ettevõtjate tuleviku edu peidus välisturgudel, mida tuleb mõista ja tunda. Oleme oma seiretes vaadanud töötleva tööstuse ekspordivõimalusi, finantsteenuste ekspordivõimalusi, tervishoiuteenuste ekspordivõimalusi ning infotehnoloogia kasutamist majanduskasvu võimendajana. Nendest eri seiretest joonistavad selgelt võimalikud kasvuvaldkonnad välja, milles me Arengufondiga eestvedajad rolli tahame täita. Hea näitena võib siinkohal tuua SITRA programmi Cleantech Finland, mille läbi soomlased oma ettevõtteid eksportturgudele viivad, riiki vastava valdkonna välisinvesteeringuid meelitavad, teemat eri haridusprogrammidesse integreerivad jne.

Reaalseks näiteks ärist selles valdkonnas on Arengufondi portfellis olev Goliath Wind, mis arendab uue generatsiooni tuulegeneraatorit. Me näeme, et lähiajal võib olla lisandumas ka uusi investeeringuid selles suunas. Ka tänased tegutsevad ettevõtted näevad seda kasvuvaldkonda. 

Nii teeb näiteks BLRT tuuleparkide maste, ABB tuulegeneraatoreid, Fixtec reoveepuhasteid, UNITe säästlikke maju jne. Samuti, kuna ehitustööstus on Eestis kokku tõmbunud, siis masinaehituse ettevõtted, mis tegid buumi ajal metallkonstruktsioone ehitussektorile peavad ennast esiteks Eestist välja profileerima ja siis teistesse sektoritesse. Ka meie portfelliettevõte Ilmarine Engineering tegutseb selles suunas.

Eesti ettevõtjatel soovitan palju usinamalt ja lähemalt vaadata Põhjamaid, mis on päris ambitsioonikad säästva energia ja clean-tech valdkonnas. Masu on ses mõttes hea aeg, mil väga paljud ettevõtted vaatavad välismaal oma hankijad üle - ollakse valmis neid vahetama, laiemat ja keerukamat osa väärtusahelast välja andma jne. Seega võimalus on neil, kes suudavad targemat ja paindlikumat alltöövõttu pakkuda. Koostööaken on täna rohkem avali, kui ta oli headel aegadel, kuna kõik ettevõtjad loevad raha. Alltöövõtt pole kindlasti halb asi - enamus maailma ettevõtted seda viisil või teisel teevad. Oma brändi olemasolu on olulisem jaeturul (B2C), ärilt-ärile turul (B2B) on see vähemtähtis.

Samal teemal leiad rohelise majanduse konverentsilt minu ettekande slaidid.

ott.parna[A]arengufond.ee, Arengufondi juht

Kinnitan Arengufondi juhina ettevõtjatele ja kaasinvestoritele, kellega koos Eesti tulevikuettevõtteid arendame, et Arengufond peab oma sõna, st me saame tänased investeerimisotsused ja läbirääkimiste faasis olevad projektid olemasolevate vahenditega lõpule viia.

Telekomi aktsiad, sh nende dividendidest saadav tulu on Arengufondi seadusega ette nähtud meil riskiinvesteeringute rahastamiseks, seega puudutab Telekomi teema vaid investeeringute suunda, mitte arenguseiret. Viimast finantseeritakse teistest allikatest.

Mis puudutab Arengufondi tulevikku, siis eelmisel neljapäeval Riigikogus käies saime Arengufondi tegevusele väga head tagasisidet - seda nii Eesti tulevikuvõimaluste väljamängimise ehk seire kui ka riskikapitaliinvesteeringute suunal.

Nagu teate, oli Riigikogus lisaks minu täiskogu pea kolmetunnisele ettekandele-arutelule üleval ka meilt rahastust saanud või töös olevate Eesti tulevikuettevõtete minimess.

Samuti meie initsiatiivil koos turuosalistega algatatud Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon ja rahvusvahelise äri inkubaator SeedBooster. Riigikogus toimunu annab mulle kindlust, et jätkame tulevikuettevõtetesse investeerimist ka Telekomi aktsiate müügi järgselt. Samuti ma väga loodan, et osa müügist saadavaid vahendeid suunatakse tagasi Arengufondi investeerimiskapitali.

Milline hakkab välja nägema rahastamise viis ja skeem konkreetselt, selgub koostöös riigiga - Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga.

Soovin kõigile partneritele ja ettevõtetele edu ja jaksu!
Ott & Arengufondi meeskond