Imre Mürk

Hea valitsemine on globaalse konkurentsivõime üks peamisi eeldusi, lisaks sellele on muidugi tähtsad ka fiskaalne tasakaal, ja avatud innovaatiline majanduskeskkond, sedastasid OECD esindajad Eesti riigivalitsemise kohta käivat raportit 18.03 Teaduste Akadeemia saalis tutvustades.Raporti soovituse osa saad alla laadida siit, vaata ka OECD esitluse slaide. Alljärgnev on pigem kokkuvõte esitlusel kõlanud mõtetest ja vähem refereering raporti sisu põhjal.

Senist kasvu näidanud trendid Eestis ja nende mõju

• Suurenev ülalpeetavate määr töötegijate suhtes, ning sellest tulenev riigi finantskohustuste kasv
• Sotsiaalne ebavõrdus ühiskonnas ning jätkuvad regionaalsed erisused elukvaliteedis
• Jätkuvalt suur tööpuudus ning riigiaparaadi fragmenteeritud võimekus probleemide lahendamisel
• Uudne fiskaalkeskkond, kus tuleb tööjõuvõimekuse kasv tagada arvestades olemasolevaid ressursse. See on vastupidine olukord võrreldes varasemaga kui arengukulutusi sai teha eelarvetulude kasvu arvelt.

OECD tähelepanekud väikeriikide kohta

• Väikeriigid üldse vajavad rätsepatööd riigivalitsemises
• Vajalik on fookuste seadmine majanduspoliitikas kuna ei suudeta paljusid teemasid korraga käsitleda
• Olulisel kohal on nii ametnike kui ka vabasektori töötajate multifunktsionaalsus
• Kasuks tuleb väikeriikide juhtimisprotsessides pigem informaalsus, oht takerduda asjade ärategemisel bürokraatiasse
• Väikeriigil on teatud piirangud kontrollimehhanismide ülesehitamisel
• Oluline mõju on konkreetsetel persoonidel. Nende osatähtsus juhi rollis ning eri funktsioonides.

Vajalikud reformid riigivalitsemises

• Analüüside, tõenduste- ja uuringutepõhiste otsustamismehhanismide veelgi järjekindlam rakendamine
• Ühtse valitsemise põhimõtte rakendamine, mille kohaselt kõigil on üks siht ning selle nimel tehakse kogu riigiaparaadi ulatuses koostööd. Eelduseks on jagatud VISIOON ning sellest tulenevate eesmärkide ning strateegiliste tegutsemis-põhimõtete kokkuleppimine. Sellest omakorda tuletatud tegevuskavad jne.
• Strateegiline planeerimine peab olema paremini haagitud riigi eelarve planeerimisprotsessi ning soovitu saavutamiseks planeeritud tegevuste elluviimise vahehindamised peaksid olema tegelikuks otsustuskohaks ka eelarvekulutuste ümberhindamisele.
• Oluline on tugevda Eesti riigiaparaadis strateegilise arenguseire kompetentsi ning strateegilise mõtlemise kultuuri
• Avalike teenuste kättesaadavuse probleemi lahendamisel on oluline senisest aktiivsemalt lähtuda suuremast efektiivsusest.

Eesti vajab tervikpilti ja ühtsemat tegutsemist valitsemises

Eesti on liiga väike ja vaene, et lubada endale killustatust. Riigiaparaadis tuleb üles ehitada senisest märksa enam kõiki valitsemise tasandeid hõlmavat horisontaalset koostööd. Näiteks, oleks väga otstarbekas luua senisest enam stiimuleid, mis viiks KOV-de omavahelisele suuremale koostööle ühistranspordi, jäätmekäitluse või haridusprobleemide lahendamisel.

Horisontaalseks tegevuseks suunatud strateegiad ei leia täna Eestis tihtipeale omanikku, kes selle elluviimist eest veaks ning korraldaks. Samamoodi on loodud ka valituse tasandil häid strateegilisi algatusi kuid need ei jõua laiemasse ringi ega saavuta ministeeriumites vajalikku kandepinda. Seepärast on otstarbekas rakendada plaanide elluviimiseks asutusteüleseid horisontaalseid töögruppe. Samas, on selge, et horisontaalne koostöö vajab käivitumiseks vertikaalset sekkumist. Raportit kohapeal kommenteerinud Jüri Raidla sõnul võiks selline roll  olla peaministril kui tugeval institutsioonil ning yeam taga oleval kompetentsel ja võimekal meeskonnal.

Problemaatiliseks lugesid OECD esindajad valitsuse puhul pikaajalise vaate puudumist, mis kirjeldaks soovitud eesmärke, kuhu tulevikus ühiskonna arengu mõttes tahetakse välja jõuda.

Huvitava tähelepanekuna kõlas ka mõte, et Eesti riigiaparaadi efektiivsusele tuleks kasuks senisest märksa aktiivsem avaliku sektori töötajate mobiilsus Eesti avalikus sektoris.

Lähemalt saab teema kohta lugeda Riigikantselei kodulehelt.

Eestis on hetkel partnereid otsimas tervisliku vananemisega seotud teadmusmajanduse võrgustiku ülesehitajad Põhja-Hollandist. Delegatsiooni juhib endine Hollandi sotsiaaldemokraatide liider Max van der Berg.

Hollandi põhjapoolsed 3 provintsi Drenthe, Fryslan ja Groningen (kokku 1,3 miljonit elanikku) on oma arengus varasemalt olnud lõunapoolsete regioonide suhtes sabassörkijad ning see on pannud nad tegutsema.

Omavalitsused, ülikoolid ja ettevõtjad on oma majanduse konkurentsivõime tõstmiseks pead kokku pannud ja käivitanud koostöövõrgustiku SNN. Eesmärgiks on teatud valdkondades uute teadmiste loomine ning omavaheline koostöö, mille tulemusena tekiksid regioonis uued töökohad, sünniksid konkurentsivõimelisemad teenused ning tooted.

Teisisõnu, rakendust on leidnud Vana hea Porteri klastripoliitika ehk väärtusahelates konkurentivõime tõstmise loogika. Analüüsides oma tugevusi ning maailma väljakutseid, otsustati panustada koostöövõrgustike ülesehitamisele ning teadus- ja arendustegevuse tugevdamisele 5-s valdkonnas:

• tervislik vananemine
• energeetika (www.energyvalley.nl)
• puhta vee tehnoloogiad (www.wetsus.nl)
• raadioastronoomia (www.sensoruniverse.com)
• põllumajandus (www.cccresearch.nl)

Tervisliku vananemise koostöövõrku nimega HANNN on haaratud nii tervishoiu teenuste osutajad, uute tehnoloogiate arendajad, ülikoolide tipp-keskused ning kohalikul ja rahvusvahelise tasandil tegutsevad ettevõtted.

Põhiline aur läheb siiski teadusloomele. Otsitakse võimalusi uute väärtuste loomiseks ning tervisliku toidu ja elustiili temaatika, eluteaduste ja ravimiarenduse valdkondades tugevama integreerumise tekkimiseks. Suuremad uurimiskeskused on loodud geenitehnoloogias ning rakubioloogias.Üheks koostööpartneriks on saadud näiteks tugeva teadus- arendustegevuse võimekusega kliinikute võrk USAst, Mayo.

Eesti majandusarengu probleemidele mõeldes võib siit teha kaks õpetlikku järeldust.

Esiteks seda, et väikesed riigid peavad tegema valikuid ja seadma fookused mõnele valdkonnale, milles on tugevusi ning kus on kasvuruumi, sest kõige olemasoleva edendamisega rahvusvahelisele väärtusahelate kiirteele välja ei jõua. Seega jätkuvalt on oluliseks märksõnaks fookuste seadmine.

Teiseks, tuleb olla ise aktiivne partnerite leidmisel ning vähemalt Läänemere regiooni suuremad ettevõtlus-,  teadus- ja arenduspiirkonnad korralikult läbi tuuritada. Leidmaks pikaajalisi koostööpartnereid, võimalikke investoreid ning tulevasi kliente.

 Talvisest Tallinnast põrkas sellel nädalal läbi üks globaalsete majanduslik-poliitiliste trendide tipp-eksperte Robert Amsterdam, kes on laiemalt tuntud kui Hodorkovski endine advokaat. Jutuaineks oli Venemaa tulevik ning Briti Kommertskoja korraldatud debatil osales ka Joakim Helenius.

 Amsterdamile soojendust teinud Joakim Helenius näeb peamiste Venemaad mõjutavate sotsiaalsete trendidena jätkuvalt rahvastiku arvu kahanemist, islami populatsiooni kasvu ning riigi arengut pärssivat poliitilist juhtimissüsteemi.

Vene probleem on poliitiline juhtimine

Eestis ollakse tuttav ajaloolise seaduspäraga, et Venemaa areng  liigub pendlina suure välismõjuga  hiigelhetkede  ja sisemise nõrkuse vahel. Hetkel on Venemaa väljumas nõrkusefaasist ning on BRIC riigina silmitsi suure tugevnemise ning rikkuse kasvu potentsiaaliga. Peamine põhjus, millepärast see ei realiseeru on tema arvates see, et Venemaa avalik sektor on äärmiselt ebaefektiivne. Ajaloole tagasi vaadates oli Vene administratsioon ja poliitilise elu korraldus tugevaim  ilmselt vahetult enne esimest maailmasõda.  Samas, D. Medvedev teab, et ainuke võimalus pakkuda konkurentsi ning kaasa minna Aasia majanduskasvuga, on tugevneda majanduslikult. Selleks on ainuke võimalus tugevdada sidemeid lääneriikidega.

 Eesti ettevõtjate hoiak Venemaale sisenemisel peaks olema – vaadake, me oleme silmapaistvalt kõrge tasemega Euroopa riik. Pole mõtet mängida Venemaa apologeete. Peame olema kindlad oma euroopalikus  vundamendis - EL liikmelisuses ning tihedates sidemetes Põhjamaadega.

 R. Amsterdam leidis, et Venemaa kannab tugeva BRIC riigina välja vaid fassaadi. Kahanev populatsioon, sotsiaalsed kriisid, korruptsioon, puudulik infrastruktuur jne on teinud Venemaa väga nõrgaks ning ei suuda vastu seista islami ning Aasia survele.

Venemaa võimu vertikaal on tugev kuid riigiaparaat on horisontaalselt ebakompetentne. Ühiskonna turvalisust ei osata tagada ja see süvendab sotsiaalset ebakindlust. Senised sündmused Venemaa kõhu all (nagu näiteks konflikt Gruusias) on Putini võimu on selgelt tugevdanud.

Venemaa riigiaparaadis ollakse väga sanktsioonide kesksed. See, kes eksib, see vallandatakse, puudub up-skilling kultuur, mis edendaks avaliku halduse efektiivsust. Venemaa valitsus elab toorme ekspordi tollidest, mitte elanikkonna maksudest sissetulekust ning seega puudub ka valitsuse tegelik huvi intensiivsemalt tegeleda rikkuse jaotumisega ühiskonnas ning tööjaotuslikkuse arenguga.

Mõtteid seoses Eestiga

Eesti peaks suhtlema kõikide BRIC riikidega. Näiteks kasvõi väga kiiresti kasvava Brasiiliaga ning mängima ennast välja tugeva ettevõtluskultuuriga sillaks Venemaale. Brasiilia majanduskasv on lähiajal kindlasti tugev mootor maailmamajanduses. Loomulikult liiguvad võimsalt ka Hiina ning India.

 Samas, kui Hiina areng on olnud juba 70ndatest olnud hästi ennustatav ning väga loogiline siis Venemaa kohta seda kindlasti öelda ei saaks.

 Eesti suhetes Venemaaga peaks arenema struktuurne mitmekihilisus, sest nii sotsiaalsete gruppide mõttemaailmad kui ka ettevõtluse struktuurid on Venemaal väga erinevad.

Hiina haare on muidugi väga võimas, tegeledes  näiteks Aafrikas mitte ainult mineraalidega, vaid muutes täiesti märkimisväärselt kontinendi nägu. Võib seda nimetada uus-kolonialismiks, seda ei tea. Igatahes tegeletakse aktiivselt valitsustega ning kohaliku infrastruktuuri arendamisega. 

 Venemaa majanduse huvides on mitmed konfliktsed pinged maailmas

Amsterdam leidis, et Iraan on ilmselt maailmas hetkel suurim konflikti allikas ning Venemaale see sobib, sest neile pole vaja,  et Iraani gaas hakkaks Euroopasse voolama. Täiesti ilmne on see, et Venemaa välispoliitika teenib Gazpromi huve ning neile on maailmas tekkinud vastaseisud nagu Iraani case,  väga kasulikud, sest suuri kasumeid teenitakse just kriiside tõttu hüppeliselt kasvavate gaasi ning nafta hindadega. Samas, kui vaadata Iraani liidri Maḩmūd Aḩmadīnezhād välispoliitilist käitumist, siis see  on väga aktiivne BRIC riikide suunal. Ta on väga tugevalt loonud partnerlussuhteid kõikjal, kus ollakse USA suhtes kriitilised.

 Huvitavamaid mõttekilde:

• 50% Venemaa TOP 100 ettevõtete juhtimisest on riigiaparaadi kontrolli all.
• Hinnanguliselt on korruptiivse tegevusega kontrollitud majandustegevuse maht Venemaal 300 miljardit USD.
• Suurte korporatsioonide juhtimine Venemaal ei suuda olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
• Venemaa intellektuaalne potentsiaal on kõrgtehnoloogiliste väärtuste loomisel meeletu.Hi-tech tipp ettevõtetest leiame igalt poolt vene päritolu insenere.
• Ei saa rääkida arengust riigis, kui kõik toimub vaid pealinnas.
• 70% üle miljoni USD maksvad kohtuasjad on venemaal korruptiivsed.
• USA valitsus suhtub väga positiivselt parempoolsetesse diktaatoritesse, nagu näiteks Egiptuses.

16. jaanuaril ilmus Financial Times artikkel selle kohta, et Skype kavatseb 2011 aastal luua ligi 400 uut töökohta. Esialgne plaan on teha seda Silicon Valleys.  

Ülejärgmisel päeval märkis Skype Eesti tegevjuht  Sten Tammkivi twitteris, et 24 tunni jooksul peale artikli ilmumist tuli Leedu valitsuse poolt pöördumine selle potentsiaalse investeeringu Leedusse meelitamiseks. Tuleb müüa, mitte loota oma õnnele, sõnas Skype Eesti juht.  http://twitter.com/#!/seikatsu

 Alljärgnevalt lühikokkuvõte artikli sisust:

 Tony Bates, Skype uus tegevjuht, sõnas Financial Timesile antud intervjuus, et Skype inseneridel on palju väga häid ideid, kuid nüüd on aeg need ideed inimesteni viia.

 Skype turuosa kasvas möödunud aastal 12% ja hõlmab tänaseks  25% rahvusvaheliste kõnede minutitest.

Ligi 40% nendest kõneminutitest on video-kõned. Mure on hetkel sellest, et vaid 8 miljonit kasutajat 124-st kasutavad tasulisi teenuseid.

 15 aastase Silicon Valleys töötamise kogemusega Bates`i sõnul on Skype selge nõrkus hetkel toote-inseneride puudus, kes oleksid võimelised uusi tooteid kiiremini turule lükkama.

Skype palgal on hetkel 850 inimest, enamus arendustöötajaid tegutsevad hetkel Tallinna kontoris. Bates kavatseb palgata ligi 400 uut inimest, enamuse neist Silicon Vallest.

Need 400 inimest oleks äärmiselt loogiline Eestisse kui Skype suurimasse arenduskeskusesse värvata. Oleks meil vaid tööjõudu pakkuda

 Esiteks meie väiksuse tõttu. Eestis lõpetab gümnaasiumi igal kevadel ligikaudu 10 000 noort. Sellest, millise otsuse langetavad näiteks 5% edukamate tulemustega lõpetajat (500 noort), sõltub paljuski meie väikse ühiskonna majanduselu ja avaliku sektori arengu kiirus järgneva 10 a jooksul.

Oluline on nii nende eriala valik  edasi õppima minemisel, kui ka see, kas tahetakse minna jäädavalt välismaale. (Sotsiaalministeeriumi värske uuringu kohaselt teeb hetkel 77 000 inimest ettevalmistusi mujale tööle minekuks.)

 Murelikuks peaks tegema ka see, et tudengite sisse- ja väljarände saldo on Eestis jätkuvalt negatiivne ehk Eestist on mujale õppima läinud üliõpilasi kordades rohkem (UNESCO 2008a. andmetel 4800) kui mujalt Eestisse on tulnuid (2009a. seisuga õppis Eestis 1204 välisüliõpilast).

 Lisaks sellele on üliõpilaste mobiilsus maailmas kasvav trend, kasvusammuks on ligikaudu 6% aastas.

 Teiseks, on Eestis üle poole tudengitest õppimas oma raha eest (raport Kõrgkool 2018, joonis 1) ning selline kõrghariduse struktuur muudab välisriikide pakutavad stipendiumid oma raha eest õppivale noorele vägagi ahvatlevateks. Paljude riikide valitsused on tegemas jõupingutusi, et tugevdada oma majanduse konkurentsivõimet, värvates talente mujalt. Läbi välisriikides tegutsevate esinduste stipendiumite nagu näiteks inglaste British Council  või sakslaste DAAD kaudu meelitatakse andekaid noori oma kõrgharidussüsteemi, eelkõige STEM (science, technology, engineering, mathematics) ainetele.

 Kolmandaks, sündivuse järsu languse tõttu Eestis 90ndate keskel on aastaks 2015 ülikooli mineku ealisi Eesti kodanikke liiga vähe, et tagada kõrgharidussektori mahu säilimist ning see ohustab pikemas perspektiivis Eesti kõrgharidussüsteemi taset ja ka ühiskonna arengukiirust.

 Sündimus langes Eestis järsult 90ndate alguses.(vaata graafikut)

Gümnaasiumi sisse saamine muutub järjest lihtsamaks.

Kui vaadata gümnaasiumiastme lõpetanute arvu siis on see viimastel aastatel olnud stabiilne kuid järsult on langemas põhikooliastme lõpetanute arv. Sellest järeldub, et kui varem said põhikoolidest gümnaasiumitesse ligikaudu pooled siis nüüd võetakse  põhikoolilõpetajatest gümnaasiumitesse ligi 2/3. Selline pidev lati alla laskmine avaldab ilmselt omakorda mõju ülikooli astujate tasemele lähitulevikus (vaata graafikut).

Kokkuvõttes, Eesti kõrghariduse tulevik sõltub paljuski sellest, kas suudetakse tagada sama mahtu kolmandas tasemes (s.o. keskeriharidus pärast keskharidust, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad). Üheks võimaluseks on jõulisem rahvusvahelistumine.

See tähendab, et senise Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia eesmärgile, milleks on aastaks 2015 värvata 2000 välistudengit, peaks ühe nulli taha kirjutama.