Neeme Raidvere

Mida teha, kui tahta tellida taskukohase hinnaga logo ebatraditsioonilisele projektile, mis käsitleb võõrast turgu?Nagu näiteks Eesti-India ärivõimaluste seirele? Vähemalt üks vastutest on: korralda graafilise disaini crowdsource konkurss. Sellist võistluslikku online rahvahanget saab teha näiteks keskkonnas 99designs.com. Ja, mis eriti hea - täiesti tulemuslikult.

Alljärgnevalt mõned tähelepanekud rahvahankest maailma kuklapoolelt:

99designs.com on alguse saanud Austraaliast ning seal kohtab võrreldes muude sarnaste keskkondadega rohkem aasia-päritolu tegijaid. Et meie seireprojekt vajaski India tunnetusega inimesi, siis see sobis meile väga, kuid kaalumisel olid ka teised keskkonnad (vt siit võrdlust).

Rahvahanke toimimispõhimõte on lihtne: koosta ülesandepüstitus, määra auhind (min 295 USD) ja paku tähtaeg (tavaliselt 1 nädal). Kui kavandid hakkavad tulema, siis kommenteeri või hinda neid. Tähtaja saabudes vali välja endale sobiv kavand.

Ülesandebriifi koostamine nõuab nuputamist. Selle kokkupanemisse tasub aega panustada, sest suurema auhinnarahaga, kuid väheütleva ülesandepüstitusega võistlused leiavad märksa vähem osalejaid kui minimaalse rahasummaga, kuid hästi koostatud briifiga võistlused.

Soovitatav on anda kavandite tegijatele võistluse käigus tagasisidet. Üldiselt ei peeta paljuks esitatud kavandit edasi arendada. Oma eelistustest võib ka märku anda, pannes igale kavandile viie tärni süsteemis hinnanguid. India-Eesti seire korral, kus 295 auhinnaraha peale tuli paarkümmend kavandiversiooni, oli kommentaaride jagamine jõudumööda tegevus. Kopsaka auhihnnarahaga ning seeläbi suure osalejatearvuga võistlused - haruldane pole ka paarsada kavandit - jagataksegi sageli hindamiseks ainult tärne. Lisaks on saab logo tellija oma eelistusi näidata kavandeid elimineerides. Sellega antakse märku, et antud kavand enam edasi ei võistle.

Peale võitja väljakuulutamist saab paluda autorilt teha kavandis muudatusi või väiksemaid parandusi. Seda muidugi mõistlikuse piires.  

Failide üleandmisele eelneb mõlema poole, nii tellija kui kavandiautori nõustumine Copyright Agreement'i tingimustega, millega autor loovutab varalised õigused oma loomingule. Võimalikud ettetulevad erimeelsused tuleb lahendada Austraalias Victoria osariigi kohtussüsteemis - nii et tegu on pigem platseebolikult mõjuva lepinguga.

Faile üleandes selgus ka meie võidukavandi autori täpsemad andmed. Võitjaks osutus 17. aastane noormees Indiast, Gujarati osariigist Paruli Polütehnilisest Instituudist, kes õpib IT-d ja kellele meeldib graafiline disain. Aitäh toreda logomõtte eest, Manan Karnik!  

99designs.com-i rahvahankes kasutavad võimalused on mitmekesised: kutsu sõbrad kavandeid hindama, kiirhanke korraldamine, privaatkonkurss, mida teised jälgida ei saa jpm.

Crowdsourcing't saab korraldada peaaegu kõigele visuaalsele, mida reklaamiagentuuridestki tellitakse: posterist kuni veebikavandini. Näiteks Arengufondi portfelliettevõtte Sportlyzer virtuaaltreener Mike Lyzer on samuti näinud ilmavalgust läbi rahvahanke.

Ärilisest vaatenurgast on 99designs.com keskkonna näol tegemist lootustandva ärimudeliga. Visuaalsed probleemid ja selle lahendamise loovjõud tuuakse kokku, keskkond jätab 20% auhinnasummast korralduskulude katteks, tellija saab soovitu ning kes seda soovi on suutnud täita, saab 99designs'i vahendusel kindlasti oma tasu. (99desings.com laienemisse ja kasvu usub ka riskikapital, ettevõtmisse on investeerinud Accel Partners).

Kokkuvõtvalt: tegu on loovtöö tellimise viisiga, mida tasub katsetada. Kui mitte suuremate, siis väiksemate ja tellija-teostaja vahel vähe suhtlust nõudvate projektide jaoks kindlasti.

Neeme Raidvere neeme.raidvere[A]arengufond.ee

Mai lõpp tõi toreda uudise USA läänerannikult Californiast, kus meie portfelliettevõtte Now!Innovations'i sealne tütarfirma hakkas esimesena USA turul pakkuma mobiilmakseid elektriautode laadimisjaamadele.

Alljärgnevalt põgus usutlus Kalju Rüütliga, Now! Innovationsi kaasasutajaga.

 Mobiilparkimine on Eestis igapäevaselt kasutusel, kas laadimispunktide kasutamise eest tasumine hakkab USAs käima sama moodi?

Põhimõte on sama, kuid mõningaste erinevustega. Nimelt pole sisse vaja tippida asukohta ja masina numbrit ning seda teenusepakkujale saata nagu näiteks tuleb teha Tallinna parklates. Kasutaja elu lihtsustamiseks kasutame kahemõõtmelist vöötkoodi ehk QR-koodi, mida kasutaja saab skännida e-auto laadijalt. Selle peale tekitatakse meie mobiilmakse platvormi vahendusel kasutaja jaoks unikaalne LPI-kood. Peale selle koodi sisestamist laadijasse hakkab tiksuma laadimisaeg. Smartphone app peab ajaarvestust ja annab teada, millal laadimine hakkab lõppema. 

USA-s on vajalik NOW! platvormil registreerida oma konto ja kanda sellele ettemaks (ja konto tühjenedes lisada raha juurde, sh USAs saab tellida automaatse juurdemakse). Aga platvorm võimaldab ka mobiilikontoga sidumist ehk arveldamist mobiilioperaatori vahendusel.

Milleks LPI koodi vaja on?

LPI koodide kasutamiseks ei pea laadimisjaama ühendama internetti või mingil muul moel sidevõrku. Kasutatakse kavalat sünkroniseeritud koodi genereerimist. Sisuliselt on tegemist targa eletri sisse-välja lülitamise nupuga, mida saab lisada igale laadijale. Mis omakorda tähendab, et laadimispunkti pole vaja paigaldada kaardi ja/või sularaha makse võimalust - see vähendab kõvasti laadimiseadme hinda (vaat, et 50% võrra). Parklaomanikele, kes tahavad parkimistulu kõrvale tekitada rahavoogu ka e-auto laadimiselt, peaks see meeldima.

Kas teil on praeguseks mõne parklahaldajaga ka juba kokkuleppeid sõlmitud?

Jah, esimese 25 laadija leping on alla kirjutamisel. Konfidentsiaalsuslepingud on alla kirjutatud veel väga huvitavate potentsiaalsete klientidega. Nendesamade konfidentsiaalsusnõuete tõttu ei saa ma kahjuks rohkem kommenteerida. Vahest ainult seda, et kui siiani tegelesid laadijate arendamise ja tootmisega väikefirmad, siis nüüd on USA tööstuse gigandid võtnud teema üles. Motivatsiooni selleks jagub: president Obama on välja hõiganud eesmärgi, et 2015. a peaks USAs vurama ringi miljon alternatiivkütusel sõitvat autot. Sellest suurima osakaalu moodustavad tõenäoliselt elektri- ja hübriidautod. Ja need autod vajavad laadimist:)

USA teemalt tagasi Eestisse tulles, kas olete mõelnud Eesti elektriautode kavandatavas taristus mobiilmakse pakkumise peale?

Põhimõtteliselt küll, aga näis. Asi on selles, et elektriauto laadimisjaama tegemine on mõttekas loomult pika parkimisajaga kohtade juures nagu bürood, kaubakeskused, söögikohad. Ainult tee äärde bensujaamadesse laadimispunkti tegemine ei ole praktiline. Kui hanked Eestis liiguvad sellele välismaisele kogemusele vastupidises suunas, siis võib osutuda, et e-autondus ei saa siin jalgu alla.

neeme.raidvere[A]arengufond.ee

Vaata lisaks: Arengufondi kohvihommiku "1000 elekriautost uute ärivõimalusteni" videosalvestust.

SRI Internationalist oli meil riskikapitalilaboris külas Robert Pearlstein, kes vastutab sealse rahvusvahelise äriarenduse eest. Stanford Research Institute, nüüdse nimega SRI International (edaspidi SRI) tegeleb teadus- ja arendustegevusega. Meie külalise sõnul on eelmise paarikümne aasta jooksul SRI-s rõhuasetus liikunud just viimasele. Tõuke selleks andis 80ndatel USAs vastu võetud nn Bayh-Dole'i seadus, mis võimaldas riigilt toetust (grant'e) saanud ettevõtetel või uurimisasutustel hakata oma projektide vilju patenteerima, litsentseerima ja ettevõtluses kasutama. See omakorda ongi pannud teaduse ning turu vahelise koostöö kiiresti pulseerima.

SRI loominguga on kõik vähegi arvutit kasutanud inimesed kokku puutunud, sest arvutihiir on sealne väljamõeldis. Seda isegi nende jaoks, kes peavad seda Xerox Parci leiutiseks, mida Steve Jobsi kunagi Apple'i jaoks osavalt ära kasutas. Hiir oli olnud üks osa SRI laiendatud inimintellekti projektist, millelt SRI kuuekümnedatel midagi ei teeninud. "Aga me tegime selle Apple'le tagasi", ütles Robert muheledes ning viitas militaarse suunaga tehisintellekti projektile, millest kasvas välja ettevõte Siri personaalse assistendi arendamiseks ja mille eelmise aasta kevadel Apple'i üles ostis.

Kommertsialiseerimiseks kasutab SRI International valdavalt spin-offe, riskikapitali ning litsentseerimist. SRI ja riskikapitali koostööst on maailmanimedega tegijateks tõusnud näiteks Intuitive Surgical ja Nuance Communications.

Spin-offimise ja riskikapitali suunal ollakse väga metoodilised. Tegelema hakatakse projektiga, millel on järgmised tunnused:

• seda on kellelegi vaja peale tegijate (Need ehk Important vs Interesting)
• unikaalsus (Approach)
• kasu ja eelised (Benefits)
• konkurents (Competition).

Ehk teisisõnu NABC-analüüs. Tegevuses järgitakse 5 põhimõtet, millest kolm katab ära ka NABC, kuid eriliselt rõhutas ta kahte ülejäänut, inimestega seotud komponenti - talendid ja kuidas talente koos töötama panna.

Projektide turule poputamist nõustab strateegilisel tasandil valdavalt riskikapitalistidest koosnev ekspertkomitee nVention. Sellesse kuuluvad oma ala tipud, kes võivad, kuid ei pruugi SRI projektidesse investeerida. 

T&A teemad saadakse kas valitsusasutustelt või suurettevõtetetelt. Nagu Robert ise ütles: "Meie juurde tulevad suurimad oma suurimate muredega". Raha saadakse ligikaudu 70% ulatuses riigilt, 30% erasektorist. 

Valitsusagentuuride raha tuleb grantidena, neile on tavaliselt konkurss, millest ligi pooltel juhtudel võidab SRI. Neid eelistatakse ühelt poolt oma kompetentsi ja saavutustepagasi tõttu, teisalt seepärast, et nad pole seadnud kasumit esiplaanile. "The non-profit doesn't mean loss," selgitas Robert SRI vahekorda tulususega ja lisas: "We really tend to help mankind". (eesti keeles kõlaks see õõnsalt, kui just Rainer Nõlvak seda ei ütle, sellepärast jätsin tõlkimata).

Eestile soovitas meie külaline veelgi tihedamate ja kõrgematasemeliste sidemete loomist Silicon Valleyga. Ta tõi näiteks Tshiili, kel on ambitsioon saada Lõuna-Ameerika Chilecon Valleyks. Sellest Robert rohkem rääkida ei tahtnud, kuna nende koostöö Tshiiliga on veel algusjärgus. Tshiili selle suuna tegemistel tasub kindlasti silma peal hoida, sest oma tegemistes on nad järjekindlad: eelmisel aastal alustasid nad StartupChile'ga, meelitavad ettevõtjaid oma riiki tehnoloogiaettevõteid rajama rahaliste toetuste ning lihtsustatud viisadega jms.

Mis puutub väiksema kaliibriga ettevõtete võimalusse SRI-ga koostööd teha, siis selleks on neil probleem-lahendus andmebaasid ning litsentseerimine.

Start-up'idel soovitas ta ristata erinevate valdkondade teadmisi, sest interdistsiplinaarsus võib viia üllatavate lahenduste ning kasutusaladeni. Näiteks SRI materjaliuuringutest jõuti tehismusklini, mille üks rakendusvaldkond on iPhone, kus vibreerimisvõimega ümbrise lisamine teeb sellest kompamisaistingut kõditava mängukonsooli.

Artikli pealkirjas viidatud seostele saab vastuse, sirvides SRI innovatsiooni ajaloo esitlust. Kes linki lahti klõpsata ei viitsi, selle olgu ette öeldud, et tuttava SWOT-analüüsi meetodi pakkus SRI välja 60ndatel ning rahvusvaheliste arvelduste SWIFTi põhimõtted töötati välja SRIs 70ndatel. Arvutihiirest oli eespool juba juttu.

Neeme Raidvere

P.S. Kes VentureLabidest soovib osa võtta, saab ennast infolisti panna, kirjutades venturelab[A]arengufond.ee

Leedu "investeerinute tsaari" lugu premium-investorite püüdmisest kõige kõrgemal tasemel on toonud ka vastuargumente, et ega neil väga ladusalt ei lähe, et diilid tulevad pika vinnaga, on ka investorite leigust jne. Eks müügitöö ongi selline, et kümnest kontaktist paar jõuab heal juhul tehinguni - seda ka riigipeade tasemel. Leedukate tegemisi tasub radaril hoida - see on kindel. Seda kinnitab värske TIME lugu kümnest läbimurdelisest start-up'st maailmas, millest üks - GetJar - on Leedu päritolu ja asutajaks on leedukas Ilja Laurs.

Ilja Laursi tee San Mateosse Californias on käinud läbi sari-ettevõtluse, ta on olnud osaline Leedu suurima hotellibroneerimissüsteemi LihtuanianHotels.com, mobiilimaksesüsteemi MicroPay.lt ja mobiilimängude stuudio Gaxo Interactive tegemisel.

GetJar on Apple App Store kõrval suuruselt maailma teine mobla proge-pood (mobile app store). Kasutajate poolehoiu on GetJar saavutanud tänu oma kaubamärgi ja platvormi neutraalsele lähenemisele: android, symbian, windows mobile - kõik arendajad ja mobiiiliomanikud on oodatud.

GetJar'i hoogsa kasvu taga on lisaks Ilja Laursi ettevõtjakogemusele Accel Partnersi näol ka riskikapital. Accel Partners on olnud Baidu, Infinera, aga ka Facebooki suureks kasvatamise juures. Summa, mis Accel Partners panustab GetJar'i on 11 mln USDi. Märkimisväärne summa, näiteks on Eestis olnud viimase aja suurem rahakaasamine Erply 2 mln USDiga. (tõsi, GetJar tegi rahatõstmisel teise raundi, Erplyl oli see rahakaasamise esimene etapp).  

GetJar on hea näide, kuidas riskikapital on majanduse struktuurimuutuse teenistuses. Peakontor on küll viidud Silicon Valley'sse, kuid arendusosakond on Leedus koos maksutuluga ja ligipääsuga Valley' suhtevõrgustikule ning tulevastele start-upidele eeskujuks oleva edulooga.

Riskikapitali rollist majanduse struktuuri muutmisel on kenasti kirjutanud värskes raportis Riigikogule meil investeeringute juht Heidi Kakko.

Kokkuvõtteks: lähinaabrit ei tasu üleilmses konkurentsis alahinna - Leedu on rohkem kui korvpall.

neeme.raidvere[A]arengufond.ee

Indrek kirjutas Smartposti Eesti operatsioonide müügitehningu ajal bloginupu investori argipäevast. 
See ajendas otsima, kuidas ja mida teised riskikapitalifondid oma toimetamistest kirjutavad. Üldiselt ollakse väga kidakeelsed, ka börsil noteeritud riskikapitali fondide seas. Aga leidsin ühe nanotehnoloogiale keskendunud fondi Harris & Harris Groupi, kes kirjutab kvartaalselt, mis neil majas sünnib. Suuremate või vähemate üldistustega sobib see illustreerima riskikapitali mõttemaailma ja igapäevaelu anno domini 2010:

"Head aktsionärid, Harris & Harris Groupis ütleme oma portfelliettevõtetele ikka, et parim aeg muutumiseks on siis, kui sul on lähteasend eduks ning kapitali, et uus suund ellu viia. Ja nüüd on saabunud aeg, kui peame ise seda soovitust kasutama.

Oma eelmise kvartali pöördumises aktsionäridele me deklareerisime. "Meil on piisav kapitalivaru, et jõuda portfelliettevõtete kassavoodega tasuvuspunktini või koguni exitini, ilma et peaks kaasama täiendavat kapitali. Me usume endiselt, et meil on portfellis nanotehnoloogia tegutsevaid ettevõtteid, kes võivad saada oma valdkonna liidriteks - kuid keskmisest paremate paremate ettevõttete ehitamine võtab aega. Nende ettevõtete küpsedes on võimalik potentsiaalselt teenida suurt tulu." Ka nüüd, kvartal hiljem usume, et see hinnang on endiselt jõus.

Siiski, praeguses üldises majandus- ning turuolukorras, on selginenud kolm asjaolu:

• Ehkki mitmed meie kasvatatud ettevõtted on arenenud kenasti, pole nende turuküpsuse realiseerimimine lihtne ja selge. Thompson Reutersi andmetel on 2010 esimesel poolaastaga tehtud sama palju IPOsid kui eelmisel aastal kokku (sel aastal on 62 ettevõtet läinud avalikult kaubeldavaks; tõlk. arvatavasti NYSEl ning Nasdaqil kokku). Samas on turgude kõikumine suur ning on kasvanud kartus, et majandussurutis jätkub. Seepärast on raske ennustada, kui suur on huvi IPOde vastu 2010. aasta teises pooles ning 2011. aasta alguses. Kui turud jäävad volatiilseks ning riskikartlikuks, võivad edasimüügi või IPO kaudu portfelliettevõtetest väljumised võtta aega rohkem kui planeeritud. 
• Teiseks, kuna pikeneb aeg ettevõttesse riskikapitali investeerimisest sellest tulu saamiseni, peame leidma tee, kuidas tekitada tulusid suurema sagedusega. Olles avalikult kaubeldav fond, me ei saa eeldada, et meie investoritel on kannatust oodata näiteks veel paar aastat kuni saabub sobiv hetk meie portfelliettevõtte realiseerimiseks. Me otsime teid, kuidas saavutada kalendriaasta baasil kõrgemat tulusust. Vajame seda kulude tasakaalustamiseks ning varade tootlikkuse suurendamiseks. 
• Kolmandaks, me eeldame, et hoides praeguste intressitasemete juures oma vabasid vahendeid USD T-Billides ning rahaturuvahendites, piirame oma võimet teenida investoritele suuremat tulu. Muidugi, me oleme riskikapitalifond ning on ülioluline, et meil on reservkapital, et arendada ja toetada oma ettevõtteid, kuni tekib sobilik hetk ettevõttest väljumiseks. Hoiame sarnaselt varasemale likviidsusvaru oma bilansis, et me ei paneks oma fondi olukorda, kus oleme ennast kinni investeerinud ning peame üritama tõsta lisaraha. Seda arvesse võttes on meil kavas hakata paigutma osa oma vabadest vahenditest börsil kaubeldavatesse ettevõtetesse.

Oleme kaalunud seda pikalt, siin loetlen argumente, miks tegutseda just nõnda: meie meelest on praegune meelsus turgudel surunud börsiettevõtteid, mille turukapitalisatsioon on väiksem kui 500 mln USDi, hinnatasemetele, mis pakuvad keskmisest kõrgemat tulu. Veelgi enam, me tunneme ennast tugevana investeerides ettevõtetesse, mis on "nanod" ka börsiskaalal ning mille turukapitalisatsioon pole suurem kui 50 mln USDi või mis on kaubeldavad hoopis vabavahetusturul (over-the-counter bulletin board). Paljudel sellistel ettevõtetel on huvitavaid tooteid, mille taga on nanotehnoloogia. Mõnel neist on tuluallikaid ning mõnedel on kassavoog isegi positiivne. Mitmed neist on päris hästi arenenud, kuid on hinnatud märgatavalt madalamalt võrreldes sarnaste, mitte-avalike ja riskikapitali poolt rahastatud ettevõtetega.

Meie investeerimishorisont sarnastesse ettevõtetesse oleks 12-24 kuud. Me usume, et kui me toome sellesse valdkonda oma nanotehnoloogia äri teadmised ning riskikapitalisti meetodid, siis on meil siin konkurentsieelis.

Meie radaril olevad ettevõtted vajavad samuti kapitali ja strateerigilisi partnereid nagu mitte-avalikud, tavapäraselt riskikapitali otsivad ettevõtted. Paljud neist firmadest vajavad muudatust juhtimises, tehnoloogilist uuendust või täiendavate ärivõimaluste ja turgude leidmist. Need on tegevused, millega puutume kokku ka oma praegustes portfelliettevõttes. Lisaks, neis ettevõtetes on tahet ja paljud neist ettevõtetest võitlevad selle nimel, et pääseda ametlikule börsile või pälvida suurte institutsionaalsete investorite tähelepanu.

Harrisel & Harrisel on aja jooksul kokku pandud ökosüsteem investoritest, analüütikutest, Sarbanes-Oxley akti ekspertidest, pankuritest ja konsutlantidest, mille abil anda lisaväärtust ettevõtetesse, millesse investeerime. Lisaks on meil oma aktsionäride seast huvilisi, kes tahavad olla end ülestöötada suutvates ettevõttes kohal enne tavabörsi investoreid.

Oma kavandatavat strateegiat lihvides, me müüsime teises kvartalis oma postitsioonid SatCon Technology's ja Orthovitas. Mõlemad on head ettevõtted, kes saavutavad oma eesmärgid paari lähema aasta jooksul. Me usume, et praegu on mõlemad ettevõtted alahinnatud. Kuid mõlemal on turuväärtus rohkem kui 150 mln USDi ning nad on analüütikute ning ka kauplejate huviorbiidil - ning seega märkimisväärse aktsiahinna kõikuvusega. Meie aga ei taha olla lühiajalise lähenemisega. Seega olime võrreldes teiste investoritega ebasoodsamas olukorras. Kuna meil on vähe töötajaid, on fookuse hoidmine kriitiline. Seetõttu otsustasime, et meie meeskonnaliikmete aeg on paremini kasutatud, kui nad otsivad võimalusi, kus meil on suurem konkurentsieelis (sarnstes ettevõtetes, nagu eelmises kahes lõigus kirjeldatud). Need kaks tehingut olid treeninguks - SatConiga teenisime tulu, Orthovitaga kaotasime - kuid need ei oma olulist mõju meie fondi finantstulemusele.

Oma uuenenud strateegia valguses me ei plaani teha tavapäraseid riskikapitali investeeringuid enne, kui on saabunud selgem ülevaade, mil viisil küpsetest portfelliettevõtetest väljuda, et saada maksimaalset tulu. Meil on 31 ettevõtet portfellis, keda oleme tutvustanud viimase aasta jooksul oma kahel "Meet the portfolio"-päeval.

Samas ei välista me laenu andmist meie investeerimisprofiiliga sobivatele ning tuttava taustaga ettevõtetele, kes suudavad raha teeninda või on sellele lähedal, sest ka tugevatel väikeettevõtetel on pangalaenu saamine väga kulukas või isegi võimatu. Tavapärase laenu kõrval võib olla kõne all olla ka aktsiatesse konverteeritav laen.

Meie uus lähenemine ei vaja enam nii olulist kohalolu Palo Altos, Silicon Valleys (peakontor asub NY-s), tsentraliseerime oma tegevust, kuid säilitame oma esindatuse läänerannikul, et hallata oma sealset 15 portfelliettevõtet ning hoida suhet sealse potentsiaalse deal-flowga. Lugupidamisega, juhatuse esimees Douglas W. Jamison"

Nii et kannatlik meel ja paindlikkus oma taktikate valimisel on viivad üle lombi riskiinvestoreid praeguses konjunktuuris kohale ning kergeid võite pole. Edu ja jaksu meie investeeringute tiimile.

neeme.raidvere[A]arengufond.ee