Eesti Arengufondi kümme aastat Eesti tuleviku kujundamisel

Lähtuvalt seadusest tulenevast eesmärgist oli suletava Eesti Arengufondi üheks eesmärgiks seirata majandusarengut ning otsida võimalust majandusarengu kiirendamiseks. Selleks koostati hulgaliselt seiretöid, kaasati erinevaid eksperte, teadlasi, ettevõtjaid. Need arutelud ja analüüsid vormusid hiljem raportiteks, millesse pikiti nii järeldusi kui ka soovitusi edasiste poliitiliste valikute tegemiseks. Nende raportite ülevaade ongi Eesti Arengufondi viimane ehk lõppraport. Eesti Arengufondi […]

Nutika spetsialiseerumise lähenemine Eestis

Nutika spetsialiseerumise esimese laine protsessi aastatel 2012-2015 Eestis võtab kokku analüüsidokument, mis on koostatud Eesti Arengufondi ja Eesti Rakendusuuringute keskuse CentAR koostööna. Dokument annab sünteesitud ja kontsentreeritud kokkuvõtte NS-i filosoofiast koos taustainformatsiooniga algallikatele ning toob välja mõningaid soovitusi teise laine NS-protsessiks koos kasuliku kokkuvõttega senistest õppetundidest. Nutika spetsialiseerumise lähenemine Eestis

Nutika spetsialiseerumise stipendiumiprogrammi oodatavad mõjud

Nutika spetsialiseerumise stipendiumiprogrammi kavandamise ning oodatavate mõjude prognoos on koostatud koostöös Rakendusuuringute keskusega Centar. Stipendiumiprogrammi mõju võimendamiseks on oluline see siduda teiste meetmetega, kuid eriti grupistipendiumide ning intedistsiplinaarse kraadiõppe soodustamisega. Nutika spetsialiseerumise stipendiumiprogramm

Demograafiline mõju ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkusele

Elanikkonna vananemine arenenud riikides paneb riigid silmitsi erinevate uute väljakutsetega. Demograafiline puudujääk moodustab ligi veerandi tänasest ravikindlustuse mahust järgneva 25 aasta jooksul. Riiklikul tasemel on oluline muutuseid juhtida nii tööturu, tööjõupoliitika, innovatsiooni- ja ettevõtluse, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemides. Lähteanalüüs mõttepaberina on koostatud koostöös Eesti Rakendusuuringute Keskusega CentAR. Demograafia mõju tervishoiu rahastamisküsimustele

Kommentaarid Kitsingu (2015)* Nutika Spetsialiseerumise analüüsile

Käesolev analüüs on ajendatud täiendavast analüüsist, mille koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Nutika Spetsialiseerumise (edaspidi NS) algsetele analüüsidele. Käesoleva analüüsi koostas Centari analüütik Indrek Seppo ning selle peamine ülesanne oli määratleda esialgse Eesti Arengufondi koostatud NS analüüside ja MKM-i analüüside tulemuste erisuste allikad. Peamise tulemusena on toodud see, et mõlema analüüsi metoodikas on vajakajäämisi ning edasine […]

Juhend „Energiaühistu asutamise 13 sammu“

Eesti Arengufondi poolt aastail 2013-2015 korraldatud energiaühistute programmi raames koostatud analüüside tulemuste, energiaühistute algatuste kogemuse ja energiaühistute mentorprogrammis osalenud mentorite nõuannete alusel on kirjeldatud energiaühistu moodustamiseks vajalikud tegevused samm-sammult. Energiaühistute programmis saadud kogemust toetab Euroopa Liidus energiaühistute kogemuse alusel varasemalt välja töötatud inglise keelne juhendmaterjal energiaühistu loomise ja tegevuse paremaks korraldamiseks „REScoop Action Guide“ http://rescoop.eu/sites/default/files/project-resources/action_guide_deliverable_3.3.pdf. […]

Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs

Suurim energeetiline potentsiaal energiaühistute tekkeks on korterelamutes ja ühiskondlikes hoonetes, mis ei asu kaugküttepiirkondades või asuvad madala tarbimistihedusega kaugkütte võrgupiirkondades. Analüüsitud hoonete rekonstrueerimisel küttevajadus väheneb kuni 3 korda ja vastavalt soojuse maksumus elanikule ligi kaks korda. Lokaalse ühistulise elektritootmise potentsiaal päikesepaneelidega on kokku 30 GWh/a. Lokaalne elektritootmine olemasolevale lokaalsele jaotusvõrgule mõjub positiivselt võimaldades mõne protsendi […]

BASREC ühendusse kuuluvate riikide kogemus energiaühistute arendamisel

BASREC ühendusse kuuluvatest riikidest on energiaühistuid moodustatud Saksamaal (880), Taanis (700), Rootsis (110) ja Soomes (80). Teistes vaadeldud riikides energiaühistuid ei ole (va Poola, kus on 1 energiaühistu). Analüüsi alusel oli Eestis aastal 2015 kokku 3 energiaühistut. Ühistulist liikumist mõjutavad pikaajaline demokraatlike otsustusprotsesside kogemus ühiskonnas; üleriiklike ja/või regionaalsete toetus-/katusorganisatsioonide olemasolu; seaduste olemasolu, mis reguleerivad täpselt […]

Energiaühistute Mentorprogrammi kokkuvõte

Eesti Arengufondi poolt ajavahemikus november 2014 – november 2015 korraldatud Energiaühistute Mentorprogrammis osales 10 algatust. Edukaks kogukonna kaasamiseks oleks mõistlik alustada väikeste ühisprojektidega ning laiendada eestvedajate ringi (üksinda on algatust raske eest vedada). Varakult tuleks hakata koostama kirjalikke materjale (k.a kaasamisplaan, finantsarvutused ja äriplaan) jagamaks informatsiooni huvitatud osapooltele. Eesti praeguses õigusruumis on energiaühistu moodustamiseks sobilik […]

Energiaühistute programmi lõpparuanne

Eelmisel aastal lõppes Eesti Arengufondi korraldatud energiaühistute programm. Programmi eesmärgiks oli kaasa aidata parimate praktikate, ärimudelite ja algatuste loomisele väikesemahulise ühistulise elektri- ja soojuse tootmisel perioodil 1.07.2014-31.12.2015. Programmi tulemusel selgusid energiaühistu tegevuseks võimalikud ettevõtlusvormid, tehnoloogilised valikud ja energia kulutuste vähendamise ja investeeringute kaasamise võimalused. Energiaühistute programmi lõpparuanne: http://energiayhistud.ee/wp-content/uploads/2015/12/EAF_EY-projekti-lopparuanne.pdf

Globaalne ettevõtlusmonitooring 2014 Eesti raport

2014 aasta andmete kohaselt on ettevõtluse hoog raugemas. Ettevõtetega alustajaid on jäänud võrreldes aasta varasemaga oluliselt vähemaks ja sellist trendi on oodata ka järgmistel aastatel, sest vaid iga kümnes plaanib ettevõtlusega alustada. Loe lähemalt GEM 2014 raportist.

Aruanne “Eesti energiamajandus 2015″

Aruanne “Eesti Energiamajandus 2015” on koostatud Eesti energiamajanduses tehtavate juhtimisotsuste paremaks ettevalmistamiseks. Aruandes tuuakse Eesti energiamajandus lugejani kolmel tasandil: valdkondade ülesel (nn „satelliitvaade”), valdkondlikul ning fookusvaldkondade (2015. aastal biometaan ja energiaühistud) tasandil.

Rattaringluse äriplaan

Eesti Arengufondi ja Tartu Linnavalitsuse koostöös valmis rattaringlussüsteemi äriplaani. Tartu rattaringlus on mõeldud pilootprojektina, mille eeskujul saaksid ka teised Eesti linnad planeerida oma rattaringlussüsteeme ning langetada rahastamisotsuseid.  Äriplaani täistekstiga on võimalik tutvuda siin.

Eesti asub “Äritegevuse lihtsuse” indeksis 17. kohal ning “Globaalse konkurentsivõime” indeksis 29. kohal

25. märtsil tutvustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis “Äritegevuse lihtsuse” ning “Globaalse konkurentsivõime” indeksid. Indeksid koos soovitustega, kuidas Eesti edetabelikohta parandada, on kättesaadavad siin: “Äritegevuse lihtsuse” indeks. “Globaalse konkurentsivõime” indeks. Tutvustusüritusel tehtud ettekanded on saadaval siin: Marje Josing (Eesti Konjuktuuriinstituut) – Eesti konkurentsivõime Caroline Rute (Eesti Arengufond) – Eesti Maailmapanga äritegevuse lihtsuse indeksis Dmitri Jegorov (Rahandusministeerium) – Maksukeskkonna konkurentsivõimest ja […]

Nutika spetsialiseerumise raportid

2014. aasta lõpus said valmis Arengufondi koostatud nutika spetsialiseerumise raportid. Raportid on leitavad aadressilt http://ns.arengufond.ee/. Nutika spetsialiseerumise protsessist saab lähemalt lugeda http://www.arengufond.ee/nutikas-spetsialiseerumine/tutvustus/.

Globaalne Ettevõtluse Arendamise Indeks

Käesolevaga avalikustame Global Entrepreneurship Development Index (GEDI) uuringu Eesti raporti, mis keskendus Eesti ettevõtluse ökosüsteemi kui terviku analüüsile.

Globaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport

Valminud on Globaalse Ettevõtlusmonitooringu (GEM) 2013 aasta Eesti raport. GEM on maailma suurim iga-aastane ettevõtlusaktiivsust ja -hoiakuid vaatlev uuring, tähistades sel aastal oma 15. sünnipäeva.

Nutika spetsialiseerumise kvalitatiivne analüüs

Käesolevaga avalikustame nutika spetsialiseerumise kvalitatiivse analüüsi. Selle käigus on leitud konkreetsemad valdkonnad, milles Eesti puhul on innovatsiooniks kõige suuremad võimalused. Lae raport alla siit.

Globaalne ettevõtlusmonitooring 2012 Eesti raport

Juba üle kümne aasta on ettevõtlusaktiivsust uurinud ja mõõtnud paljudes maailma riikides Globaalne Ettevõtlusmonitooring (GEM e ingl Global Entrepreneurship Monitor) konsortsium, mis ühendab endas praeguseks 69 maad, esindades 87 maailma majandusest.