EST_IT@2018 taust
Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) on valdkond, mis omab rakendust pea kõikides majandus- ja ühiskonnaelu valdkondades ning on oluline majanduse tootlikkuse ja ekspordi suurendamisel. OECD ja Euroopa Liidu analüüsid on näidanud, et enam kui pool viimastel aastatel OECD riikides kogetud majanduse tootlikkuse kasvust on tulenenud IKT kasutuselevõtust ning sellega seotud organisatsioonilistest ümberkorraldustest.
Eesti on eduka IKT rakendajana pälvinud märkimisväärselt palju rahvusvahelist tähelepanu. Vaadates pahupoolt, näitab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt läbiviidud uuring, et Eesti IT sektor on killustunud, kasumlikkus on madal, siseturu nõudlus on rahuldamata, kvalifitseeritud tööjõu puudus pidurdab kasvu ja ekspordi maht on tagasihoidlik. Olles eesmärgiks võtnud liikumise teadmistepõhise majanduse poole, on IKT üks neist valdkondadest, kus nii lisandväärtuse kui ekspordi kasvu potentsiaal on Eesti jaoks märkimisväärselt suur. Arvestades, et IKT kasutusvõimalused läbivad pea kõiki majandusvaldkondi ja arengusuundade paljusus ei võimalda kõiki IKT valdkondi võrdse edukusega ise arendada, on vajalik Eesti sellealaste tugevuste alusel fokuseerida eesmärgid ja arengusuunad ning mõtestada ühine visioon. EST_IT@2018 arenguseire projekti eesmärk on otsida, millistes valdkondades suudab IKT järgmise kümne aasta jooksul enim panustada Eesti majanduse kasvu ja ühiskonna arengusse.
Esimeses etapis vaadatakse maailma tehnoloogiatrendide põhjal nende kasvupotentsiaali Eestis eelkõige konkreetsetesse eluvaldkondades panustamise kasu alusel. Eesmärk on jõuda lühinimekirjani tehnoloogiatest, mis võiks avaldada enim mõju Eesti majanduslikule ja ühiskondlikule arengule. Teisalt püütakse maailmapraktikate valguses ja selekteeritud tulevikutehnoloogiate taustal jõuda enim mõju avaldavate IKT rakendusvaldkondadeni.
Seireprojekti esimene faas kestis maist septembrini 2008 ning selle käigus koostati pikk nimekiri vaatlusalustest tehnoloogiatest ja viidi läbi nende hindamine rakendusvaldkondade põhjal. Selle tulemusel leiti need valdkonnad ja tehnoloogiad, millele teises etapis põhjalikumalt keskenduda kujundamaks alternatiivsed tulevikustsenaariumid ning kaardistamaks teetähised nendeni jõudmisel. Teises osas keskendutakse põhjalikumalt esimeses etapis väljasõelutud tegevusaladele ja tehnoloogiatele: mängitakse läbi Eesti jaoks alternatiivsed tulevikustsenaariumid ning kaardistatakse teetähised nendeni jõudmiseks.IKT arenguseire ettevalmistused algasid 2008.a. alguses.
Ettevalmistusi tutvustavad "IKT arenguseire ideekavandi" slaidid (PDF formaadis 2,8 MB).
Seire põhiraport valmis veebruaris 2009 ning seejärel on avaldatud valdkondlikud raportid "IT+Haridus" ja "IT+Tervishoid"
Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võti on selle edukas rakendamine
Eesti on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) eduka juurutajana pälvinud suurt rahvusvahelist tähelepanu. Samas näitab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 2007. aasta uuring, et siinne IKT sektor on killustunud, kasumlikkus on madal, oskustööjõu puudus pidurdab kasvu ja siseturu nõudlus on rahuldamata. Seetõttu pole tagasihoidlik toodete ja teenuste ekspordimaht üllatav.
Eelkirjeldatud olukorras on vähetõenäoline, et Eesti suudaks ka teadliku poliitikaga IKT vallas maailma tehnoloogiaarengut mõjutada. Olulisem on, et oleksime sellega kursis ning sooviksime ja suudaksime IKT-d võimalikult ulatuslikult ja tõhusalt eri valdkondades rakendada.
IKT mõjust majandusele annab aimu näiteks asjaolu, et OECD riikide tootlikkuse kasvust pool (võib-olla isegi rohkem, vt joonis "IKT osakaal tööjõu tootlikuses.") on viimasel aastakümnel tulenenud IKT kasutuselevõtust ning sellega seotud organisatsioonilistest muutustest.
IKT on ka Eestis valdkond, mille potentsiaal kasvatada Eesti majanduse lisandväärtust ja eksporti on ülimalt suur. IKT kasutusvõimalused haaravad peaaegu kõiki majandus- ja eluvaldkondi, kuid arengusuundade paljusus ei võimalda ressursside paratamatu piiratuse tõttu kõiki neid võrdse edukusega arendada. Seepärast tuleb sõnastada ühine visioon ning fookustada selle järgi eesmärgid ja tegevussuunad.
IKT osakaal tööjõu tootlikuses
2008. aasta suvel alustatud arenguseire projektiga EST_IT@2018 soovib Arengufond määratleda, millistes valdkondades suudab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia järgmise kümne aasta jooksul kõige enam Eesti majanduskasvu ja ühiskonna arengut mõjutada.
EST_IT@2018 projekti esimeses etapis analüüsitakse IKT arengutendentse ja kasvupotentsiaali maailmas. Samuti uuritakse maailmapraktika valguses võimalusi, kuidas ületada IKT vahendite abil Eesti jaoks kõrgeimad sotsiaalmajanduslikud proovikivid. Projekti eesmärk on koostada lühinimekiri Eesti arengut potentsiaalselt kõige enam toetavatest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondadest.
Projekti käigus on tehtud intervjuud ligi paarikümne Eesti ettevõtja, teadlase ja riigiametnikuga avalikust, era- ja kolmandast sektorist. Intervjueeritavad nimetasid nende arvates Eestit enim mõjutavad globaalsed tehnoloogiasuunad ja nendest lähtuvalt olulisemad IKT rakendusalad Eestis. Intervjuude käigus kogutud arvamused Eesti IKT tuleviku kohta andsid üsna harali pildi, mille ühes nurgas nähti Eestit 10 aasta pärast maailma IKT esirinnas, ja teise serva paigutus seisukoht, et selleks ajaks on meie IT sektor sootuks hääbunud.
Lisaks intervjuudele koostati viimase aja mõjukamate erialaste aruannete ja analüüside põhjal ülevaade maailma IKT suundumustest ning tehnoloogilistest põhivaldkondadest.
EST_IT@2018 I etapi oodatavad väljunudid
IKT arengus joonistusid välja selged liikumissuunad nii riistvara (väiksemaks, võimekamaks, märkamatumaks!), side (kõikjal ja kõigile!) kui ka tarkvara (uued intuitiivsed kasutajaliidesed, andmemahtude kasvust tulenevad uuendused) osas.
Selle aruande esitamise hetkeks ei ole IKT seireprojekt veel lõppenud, mistõttu pole võimalik kajastada selle tulemusi. Esimese etapi leide kokku võttev aruanne valmis veebruaris 2009 ja on loetav ka me veebi vahendusel SIIT.
Nagu tööstusvedurite projekt, nii on ka EST_IT@2018 suureks toeks Eesti 10-aastase majanduskasvu visiooni väljatöötamisel 2009. aastal.
Projekti esimese etapi järel valmis Eesti jaoks mõjukamate tehnoloogiate ja rakenduste nimekiri, mis aitab kaasa haridussüsteemi arendamisele ja teadus- ja arendusprogrammide kavandamisele, ning meile olulisemate IKT kasutusvaldkondade ülevaade, mis on abiks nt valdkonnapoliitika kujundamisel hariduses, meditsiinis, tööturupoliitikas või riigihalduses (vt joonis “EST_IT@2018 I etapi oodatavad väljundid”). Avalikus sektoris on esimese etapi tulemuste põhikasutajateks ministeeriumid, eelkõige haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ning erasektoris Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning teised valdkondlikku poliitikat kujundavad erialased katusorganisatsioonid.
Lisainfo: Kristjan Rebane, Arengufondi infoühiskonnaekspert, kristjan.rebane[A]arengufond.ee
